www.militaar.net

Vägede paigutus kaardil 22.6.1941
http://www.krunch.ru/petrov.php

Inglismaa sekkumist ju Hitler ei kartnud, lootes, et nendega õnnestub isegi inglaste karmile retoorikale vaatamata kokkuleppeliselt hakkama saada. Tegelikult on üldteada see, et Hitler mingil määral isegi lootis NSVLi sekkumist, mis oleks tema arvates olnud piisav põhjus Inglismaa ja Prantsusmaaga ...

1. Domineeriv on seisukoht: Saksamaa vajas Poola ründamiseks NLiidu toetust e mittesekkumise garantiid, et mitte alustada sõda kahel rindel, mida Hitler väidetavalt kõige rohkem kartis. NLiidu neutraliseerimise nimel oligi ta valmis sõlmima lepinguga, millega oli nõus NLiidule lubama Balti riigid, S...

Ehk siis mitte kuskil ei ole sellist informatsiooni, et Saksamaa plaanitav rünnak Poolale oleks seotud nö NSVL nõustumisega sõlmida vastastikuse abistamise leping või tema õnnistusega operatsioonile. Äärmiselt radikaalne seisukoht! Aga milleks siis Hitleril üleüldse MRP-d vaja oli??? Aga küsime vas...

Kui päris aus olla siis on raske ette kujutada milliseid asulaid ära pühiti. Ainus koht mis seal linna mõõdud annab oli Groznõi ja see oli paras tondilinn juba 95. See oli vist ainus asi milles Dzhohhar eksis. Ta oli nimelt kindel, et isegi Venelased ei ole sellised mölakad, et linna pommitama hakk...

Üks küllaltki tuntud suhtekorraldaja on Maalehe avaldanud arvamusloo, et eestlased armastavad natsiideoloogiat ja sellepärast ei olegi Eestis hea elada: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/miks-eestis-ei-ole-hea-elada.d?id=63791788 Mul on selle kohta ka oma arvamus. Kuna tegemist on suhtekorr...

Контр-адмирал Р.А.Зубков "Таллинский прорыв Краснознамённого Балтийского флота (август - сентябрь 1941 г.): События, оценки, уроки". Издательство "Кучково поле" (Москва), год издания - 2012. Kasutatud allikad ja sisukord: http://imf.forum24.ru/?1-12-0-00000050-000-0-0 Strelbitsk...

Eesti Panga presidendile hr Lipstokile kuulub väljend: "Sellist jama on raske kommenteerida." Minu arust tuleb teha vahet propaganda, poliitika ja ajaloo teadusliku käsitluse vahel. Esimesed kaks võivad kattuda, esimene ja teine kolmandaga peaaegu mitte kunagi. Huvitav on näiteks vaadata, ...

Leidsin ühe huvitava lingi Lätist, veidi ajalugu ja statistikat pöördelistest 1930-1940-aastatest, samuti kommunistide kuritegudest:

http://www.lettia.lv/en_index.html

Aastatel 1920 - 1946 kuulus Munkkiniemi Huopalahti kunta koosseisu, alates 1946 Helsingi linnaosa. http://www.upload.ee/image/1832237/210px-Munkkiniemi-Munksn_C3_A4s_sijainti-l_C3_A4ge_svg.png NLiidu sõjamerelaevastiku õhujõudude juhatuse kaadrite osakonnas on Talvesõja ajal teadmata kadunuks jäänud...

Mida küll teeks ilma meie foorumi ja teiesuguste meesteta! Vägev, tänud!

Siin on kirjas 2 allatulistamist: (...) ja 1.12. lennuk Munkiniemis. Ühel Soome foorumil on väike diskussioon, kus väidetakse muu hulgas, et 1.12. allatulnud lennuk, millest on ka pilt ära toodud, kuulus 35. SBAP koosseisu: http://www.flightforum.fi/forum/index.php/topic,72523.0.html üksuse identif...

Võetud Petrovist (mitte see kohitsetud eestikeelne variant), lk. 144-147, 415-417, Otsustasin siis kiigata Petrovi raamatusse, et mida ta seal kirjutab. Aga paraku ei ole viide sellele Petrovile, mis mul käe all: Петров Павел. Балтийский флот. Финский гамбит. – М.: Яуза, Эксмо, 2005. Ehk saaks viit...

Andrusele respect põhjaliku nagu alati vastuse eest! Mul on ka selline kahtlus, et inimkaotused on siiski kahe päeva pommitamiste tulemus. Aga huvitav on see, et sellises küsimuses nagu Helsingi pommitamine ei ole tänaseks ikka veel täit ülevaadet. Ma arvasin, et selles asjas on soomlastel kõik viim...

V. V. Gagin kirjutab maha Karl Frederik Geusti pealt: (Геуст, Карл – Фредрик. Бомбы на столицу. „Родина“ (Talvisota „Зимняя война“), 1995, № 12, c. 58 – 59) Kell 9.15 Helsingi aja järgi ilmusid Helsingi kohale 3 esimest pommitajat SB, visates pommid Malmi lennuväljale ja Tikkurila eeslinnale. Tund h...