www.militaar.net

Milleks üldse järgi teha. Neid umbseid, roostes K98 käkke tuleb alatasa maa seest välja, isegi praegu. Sootuks lihtsam on neile puuosa nikerdada ja metalli kallal pahtli ja värviga imet teha. Kui laskma ei pea, siis saab põlve otsaski üsna kena tulemuse, kui vähe nokitseda. Olen isegi saksa vindi lu...

Murelikuks teeb just asjaolu, et tuumarelvi täiendatakse ja toodetakse juurde pidevalt. Kaasajal on juba aatomipomm seoses uute rikastamismeetoditega juba seevõrd kokkusurutud mõõtmetega, et juba tuleb kõne alla isegi selle heitmine suurtükist :shock: . Ja kui mõelda, milline kolossalne raha selle a...

Isiklikuks lemmikuks on siiani "Stalingrad", just oma lööva reaalsuse ja propagadakallaku puudumise tõttu. Nimetamata on jäänud ehk veel "Enemy at the gates", ka üsna huvitav, kuid eelmisele jääb märgatavalt alla. Huvitav on see, et nendes kahes filmis näeb peaaegu identset aega/...

Väärt mees oli, au tema mälestusele!

Kergitaks üles diskusiooni selle ülirelva ohust tänapäeval ja selleks valmistumisest. Nimelt paneb imestama, et see hädaoht tundub viimastel kümnenditel olevat justkui varjusurma surnud - ei tehta enam tsiviilõppusi ega ole vist ka pädevaid varjendeid juurde tekkinud, seega kui selline jama peaks ju...

Merendusalastes foorumites käib läbi sõna hexaniit, mida kasutati saksa poolel torpeedode ja ka pommide laadimisel, samuti alumiiniumpulbri lisaga. Äkki on heal lapsel mitu nime?

Info moodsa moona ohtlikusest sõjaaegses sakslases kasutamisest pärineb ühest aastatetagusest jahindusajakirjast, kus selle eest karmilt hoiatati. Ise mõõtsin kord supleriga ja vahe oli sõjaaegse lahingukuuli ja moodsa SAKO toodangu vahel märgatav, täpsema tulemuse saaks ehk mikromeetriga. Kui kuski...

Sattus kord pihku IIMs järgne igavene paks raamat, kus käsitleti üksikasjalikult vene armee jalaväe õpet, taktikat ja relvastust, oli vist mingit liiki armee õppematerjal, palju jooniseid ja eskiise, eesti keelde tõlgitud (krt. ja nüüd on see kaduma läinud :evil: ) ja seal hakkas mulle silma vist üs...

Valiks ikka AKS 7,62. Ega see ilmaasjata üle maailma levinuim relv ole. Sai EKV algusaegadel ka ise sellega teenistus läbi tehtud ja ei ole midagi halba õelda - raske kuul läbistab hästi võsa ja ka lõppenergia on 5,45 võrreldes teisest klassis. Ja pole ka täpsusel häda midagi, kui vilunud oled ja ük...

Mina ei julgeks küll vene tehnikasse eriti üleolevalt suhtuda. Vene riik on suur ja nupumehi on seal küllalt. Seesama ülikiire torpeedo on heaks näiteks, lisaks uus keskmaarakett "Granit", mis pidi väidetavalt ületama kõiki lääne analooge ja millele loodetakse suurt ekspordiedu, näiteid ka...

Lugesin kusagilt, et sakslaste üliraske tanki projekt, mis jäi kyll ainult projektiks, järgi oleks "supertanki" kaaluks kujunenud 1080 tonni, relvastuseks kaks 150 mm mereväekahurit neljaroomikusel platformil ja meeskonnaks 25-30 meest! :shock: . Vow, kuid kahjuks ei jõudnud asi projektist...

Muideks, pisut võhiklik küsimus, kuid mis saksa kiivri paksus mm. on? Käisin täna Sõrve ajalootoas :shock: . Aasta jooksul on ikka iganes kraami kokku korjatud. Kahjuks on küll asjade seis nagu maa alt leitud asjad ikka. Hakkas silma, et paljud kiivrid olid täiesti läbi roostetanud nagu munakoored. ...

Tähelepanu! Kaasajal on see nn. saksa vindi moon hoopis 8,2x57, mida igas jahipoes müüakse! Pauk läheb rauda, kuid kasutamine on VÄGA OHTLIK - tingituna suuremast kaliibrist tõuseb rõhk tunduvalt ja relv võib kergesti lõhkeda. Kaliibrit muudeti peale II MS lõppu et ära hoida sõjaaegsete vintide kasu...

Üks on vene vint 7,62x53R Mosin ja teine (supleriga) peaks olema inglise vint 7,71 mm (kui ei eksi) Lee-Enfield mark VII ainult kuidagi imeliku kuuliga, võimalik et mingi jahiversioon.

Padrunikollektsionääridele. Kas kellelgi oleks pakkuda 14,5 mm vene raskekuulipilduja padrunit. On olemas kestas ja kuulist koostatud "topis" kuid tahaks saada paremat. Maksaks ausa hinna! Peaks olema heas või vähemalt vastuvõetavas seisus.