Otsing leidis 33 vastet
- 01 Mär, 2013 21:37
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Sõtke ringvall – muinaseestlaste observatoorium?
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 6762
Re: Sõtke ringvall – muinaseestlaste observatoorium?
Taanis on viis või kuus viikingiaegset ringvall-linnust, mis kõik dateeritakse 10. sajandi lõppu ja seostatakse kuningas Svein Harkhabemega. Olevat mingid garnisonilinnused, või selline on vähemalt kõige levinum tõlgendus. Kõige suurema läbimõõt on 240 m, teistel jääb 120-130 m kanti. Ja tõesti, nee...
- 01 Mär, 2013 16:58
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Sõtke ringvall – muinaseestlaste observatoorium?
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 6762
Re: Sõtke ringvall – muinaseestlaste observatoorium?
Oleneb, mida mõelda "Stonehenge'i sarnase asja" all. Stonehenge'iga mingitpidi võrreldavaid rajatisi, mida on peetud muuseas muinasobservatooriumideks, leidub Briti saartel ja mujalgi Euroopas väga erinevas suuruses ja monumentaalsusastmes. Ei pea sugugi olema tegemist tohutute püstiaetud ...
- 01 Mär, 2013 16:12
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Sõtke ringvall – muinaseestlaste observatoorium?
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 6762
Sõtke ringvall – muinaseestlaste observatoorium?
Sõtke linnus võib olla muinaseestlaste observatoorium Alo Lõhmus, Maaleht Ajaloohuviline Valdo Praust avastas, et Märjamaa lähedal asuv Sõtke muinaslinnus ehk Sõtküla Kantsimägi on erinevalt teistest korrapärase ringi kujuline, ning oletab, et tegu võib olla muinaseestlaste observatooriumi või kult...
- 08 Veebr, 2013 23:55
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
- Vastuseid: 88
- Vaatamisi: 51620
Re: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
Jah, Marika Mägi viimaste aastate mõttearendused muistse ühiskonnakorralduse teemal väärivad igati tähelepanu. Siin on paar viidet tema teadusartiklitele, mis käsitlevad põhjalikumalt Postimehe kirjatükis puudutatud küsimusi: Mägi, M. (2007). Collectivity versus individuality: the warrior ideology o...
- 08 Veebr, 2013 18:19
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
- Vastuseid: 88
- Vaatamisi: 51620
Re: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
On heameel nõustuda nii Reigo, Corvuse kui Poti soldatiga. Agressiivsus ida suunalt kahtlemata oli, aga mis tagajärgedega? Püsivam kannakinnitus oli seni piirdunud Kagu-Eesti hõivamisega kolmeks aastakümneks 11. sajandil. Järgnenud poolteise sajandi jooksul midagi võrreldavat Eesti alal korrata ei s...
- 08 Veebr, 2013 12:19
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
- Vastuseid: 88
- Vaatamisi: 51620
Re: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
Samas on Erelt mainimata jätnud vist peamise argumendi, mis paneb justkui kõike "positiivses valguses" nägema: muidu oleksime sattunud venelaste alla ja nende poolt assimileeritud, nagu vadjalased jne. Võibolla ei pidanud ta niisugust "argumenti" küllalt tõsiseltvõetavaks, et se...
- 07 Veebr, 2013 14:13
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
- Vastuseid: 88
- Vaatamisi: 51620
Re: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
Miks herr pühadevahe ainult 1211.aastal sellisena vabadusvõitluse võtmes peatud? Miks näiteks jätta tähelepanuta 1212.aastal juhtunud? 1212.aastal juhtis Lembitu ühte suuremat sorti sõjakäiku (ja arvatavasti selle retkega pani ta aluse oma väejuhi renomeele, mis päärdis Madisepäeva eelse saavutuseg...
- 07 Veebr, 2013 0:42
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
- Vastuseid: 88
- Vaatamisi: 51620
Re: Eesti ajalugu II (1200-1550) ilmunud
Tuletan vahemärkuse korras meelde, et aasta, mil leidis aset esimene suurem mitme maakonna ühisoperatsioon, polnud mitte 1215, vaid 1211. Sel kevadel tehti sõjaretk, mille kirjeldus on Henrikul pealkirjastatud "Ridalaste, revalaste ja saarlaste suurest sõjakäigust Turaidasse" (HCL XV, 3). ...
- 03 Mai, 2011 1:22
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kes me(eestlased) oleme !?
- Vastuseid: 69
- Vaatamisi: 55463
Vaatan peiteleidude kaarti ja vaidlen vastu! Üsna selgelt on Kagu-Eestis sellel ajal (Sise-Eesti kui soovid) mitte leiuavene ajastu! Tõsi mis tõsi, peitleide on ohtrasti. Eriti rituaalsete peitvaradena tõlgendatavaid leide. See on muuseas üks asjaolu, millega Tvauri põhjendab oma hüpoteesi 536. aas...
- 02 Mai, 2011 20:20
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Muistne Varbola
- Vastuseid: 80
- Vaatamisi: 47487
Isandad Corvus ja Rotalane avastavad ühest muinasaegsest hauast suitsed. Isand Corvus arvab selle peale, et koolnu omas künnihobust. Isand Rotalane arvab aga, et tegu oli sôjaratsuga. Mingeid muid tôendeid ei ole neil kummalgi. Ja ongi kaks eri arvamust. Ei saa ümber lükata üht ega tôestada teist. ...
- 02 Mai, 2011 18:54
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kes me(eestlased) oleme !?
- Vastuseid: 69
- Vaatamisi: 55463
- 02 Mai, 2011 18:18
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kes me(eestlased) oleme !?
- Vastuseid: 69
- Vaatamisi: 55463
- 02 Mai, 2011 1:00
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kes me(eestlased) oleme !?
- Vastuseid: 69
- Vaatamisi: 55463
saame me minu subjetktiivsel arvamusel küll täna väita, et pigem oli Saaremaal ja Kuramaal rohkem ühist, kui sellel ajal üsnagi hõredalt asustatud Läänemaaga. Sinu subjektiivsel arvamusel – aga palun. :) Ainult et siis tuleks silmas pidada, et see pole Eesti muinasteadlaste uurimistöödes väljendatu...
- 01 Mai, 2011 23:32
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kes me(eestlased) oleme !?
- Vastuseid: 69
- Vaatamisi: 55463
Kõik oleneb sellest, et kui kaugele me julgeme Metsepole põhjapiiri nihutada. Metsapoole põhjapiiri saab nihutada kõige rohkem sinnamaani, kus Pärnu jõe alamjooksu leiutühi kant vastu tuleb. Ja see leiutühi ala on üpris lai. Seega jääb Metsapoole oletatav põhjapiir Pärnu jõest ikka tublisti lõunass...
- 01 Mai, 2011 23:22
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kes me(eestlased) oleme !?
- Vastuseid: 69
- Vaatamisi: 55463
Ei saa. Antud kontekstis märkis minu kirjutatu vaid Saaremaa kultuuri üsnagi huvitavat eripalgelisust (ja samas sarnasust Kuramaale), mis üsnagi mitmes aspektis erineb teatud aegadel mandri-Eesti omast. Nojah, aga siis tuleks Saaremaa kõrval rõhutada ka Põhja-Eesti kultuuri eripalgelisust, kuivõrd ...