www.militaar.net

Täpselt selline nagu wonsteel-il oli ka minu kogemus 87. kevad-suvi.
Tsurkasid siiski õpetati radistiks näiteks 4.roodu 3. rühmas. Selle rühma seeru kaebas veel, et toksisid oma käed krampi.
Meil oli number 5 morse pet-ja-pet-tu-sok.

Selle P394KM jaoks sobib suvaline 12V aku ja mõne auto ikka oleks ümbruskonnast leidnud.
Õpetati, et isegi kaasasoleva antenni puudumisel võis kasutada okastraati. Petseris juba 1987. aastal toimus väljaõpe just selle P394KM versiooniga.
Leviala oli mingi 0-5km ja siis 150-1200km.

Hea teemakohane anekdoot:
Ameeriklased kiitlevad, et neil 1000 tuumaraketti ja kui need teele saadetakse, siis ei jää Nõukogude Liidust järgi üle veerandi.
Venelased vastavad selle peale, et me saadame 1000 praporšikku Ameerikasse ja teie majandusest ei jää üldse midagi järele.

See minu ajale ka liiga uus. 87.a kevadel Petseris selliseid ei olnud.
Siin pildil on näha väliskuju:http://www.polk1071.ru/Vzvod_na_marshe.jpg

Inimese mälu on imelik, sest ainult üks salmike 23 aasta tagant on sööbinud mällu:
Mõ s nebo sinevo,
kak uragan.
Net voisk silneeh zem nas dessant
I stob nad mirom ne grjanul boi,
v dessante slušim strane rodnoi.

Sai ise 87.-ndal enne sõjaväge käidud ALMAVÜ kursustel, kus tegime Kuusikul 3 hüpet. Esimene hüpe nii hirmus ei olnud ,langevari avanes ja jäin nautima ilusat vaadet kuni ühel hetkel kuulsin: krrrrr-plaks. Varulangevarju 300m pribor hakkas tööle. Kuni maandumiseni rahmeldasin käte-jalgadega, et hoid...

Endal Petseri utšebkast meeles raadiojaam, mis andis morset edasi korraga mitmel sagedusel. Ja kasutusel olid ühekordsed šifrid. Kui keegi nüüd meelde tuletaks selle margi...