www.militaar.net

Väga hea intervjuu ja vene keele oskajatel kindlasti tasub mõttega vaadata. Oluline on aru saada, et venelane ka ei maga ja pidevalt analüüsib oma õnnestumisi ja eriti läbikukkumisi ning õpib nendest. Relv ja sihikud, mis pildil näha, on kindlasti hea kvaliteediga. Tagaplaanil on näha padrunite laad...

Olnud endal võimalus koolituse käigus 12 cal kummikuuliga pihta saada. Sama tore nagu lauaga saada ja suur verine sinikas paariks nädalaks. Ei ole see mingi naljaasi. Ühe või kahe kummikuuliga on kõvemgi kakleja küliti, sest valus ja vastik.

Vietnami ajal jänkidel veel kuulikindlaid veste polnudki, ainult helikopteri meeskondadele jagati kaitseveste, mis AK kuuli kinni pidasid. Selle lingi tagant peaks selline välja tulema https://www.flighthelmet.com/info/armor.htm Isegi Iraagi sõtta läksid paljud jänkide tagalaüksused killuvestiga. Lä...

Kui mingi lapseohtu lollakas sõja korral Eestist põgenemise juttu ajaks, siis võiks seda veel nukra pilguga kuulata, sest ei tööta kogu kõvakettaga, kuid täiskasvanud ei peaks endale sellist jama lubama. Rünnaku korral on iga merel või õhus olev tsiviilalus sihtmärk ja II MS lõpul õnnestus paatidega...

Leetrite levimise põhjuseid on peamiselt 2 - vanal hallil ajal vaktsineeritud inimeste vaktsiinid ei ole enam tõhusad ja tuleb üle vaktsineerida. Teiseks muidugi igasugu kaabud ja lamemaalased, kes ei lase ennast ja lapsi vaktsineerida ja sellega karjaimmuunsust nõrgestavad. Kui enamik on vaktsineer...

Jõhvis tuli politseil kummikuulidega taltsutada järjekordset stardipüstolikangelast: https://www.delfi.ee/artikkel/120271629/johvis-peeti-kinni-politseinikke-relvataolise-esemega-sihtinud-mees "Kuigi kahtlustatav viskas relva maha ja laskus põlvili, üritas ta kohe uuesti seda haarata. Olukord ...

Soome mehaniseeritud pataljoni lahingugrupp oma 29 MBT ja 48 IFVga on üles ehitatud ideele, et iga tanki juures on 2 jalaväe lahingumasinat. Kuna Soome maastik on peamiselt kinnine ja lagedaid platse vähe, siis sellisel maastikul ilmselt on see parim võimalik kooslus ja vajadusel saab seda pudistada...

diesel kirjutas: ↑21 Veebr, 2024 7:37 aga oma varude lõppedes massiline poola õunte ostmine lõppes küll nüüd jäädavalt.
ja värskelt avastatud lihakonservidega sama teema.

Mul ei tule peale odavate ja maistvate Poola õunte eriti midagi meelde ja nende boikoteerimisega eriti midagi ei saavuta.

Noorte meeste hulk, kes regulaarselt tervisespordiga tegeleb, on mingi naeruväärsed 10-15%, ülejäänud ongi siis erineval tasemel vedelad. Õnnelikud on need, kes viimased kuud või nädalad enne ajateenistust ärkavad ja märkavad ennast liigutama hakata. Kui sellest sportlikumast seltskonnast valitakse ...

Sellise küsimuse esituse puhul on muidugi kõige tähtsam piisav killukaitse. Kuuliplaadid on suhteliselt kallid ja rasked, need pigem nendele üksustele, kellele on vaja. Plaadikandja ongi algusest peale pigem operaatorite ja rünnakrühmade teema, kelle peamine oht on kuul, kui sellised kaevikus istuva...

Mingi Kanada pere kus oli 8 last teatas, et neil on kopp ees igasugu vikerkaarest ja muidu ahistamisest ning müüsid kogu oma träni maha ning kolisid orkistani. Keelt nad ei osanud aga kuskilt olid krt teab mismoodi aru saanud, et seal on sigalahe elada ja talu pidada, et maa on odav jne. See on jah...

Kindlustatud hoiukoht on ikkagi selline, mis on nii sügaval maa sees, et sinna ühe tiibraketi või hästi sihitud mürsuga ei suuda katastroofi tekitada. Nii et ku Viimsi maa-alused mahutid selleks kõlbavad, siis andku minna. Muidugi on jama, kui sõja korral kütus on mõne päevaga otsas ja lisa toomisek...

Kuna Ukrainas sõditakse ja paljud teised maad ostavad kaitsevarustust kokku, siis tuleb osta seda kaitseplaati, mida lugupeetud valmistajal või edasimüüjal laos on. Kindlasti ei tohi osta Hiina noname plaate, sealt võib odavalt igasugu saasta saada.

Ehk siis Soomes on alati olnud bunkreid kriitilistes kohtades, näiteks see, mida äsja YLEs esitleti. Need on lihtsalt kohad, mis tuleb enda käes hoida ja siis peabki maa alla kaevuma. See uudistes näidatud on staabipunker.

See on muidugi tore, et eestikeelset tehnilist sõnastikku arendatakse, kuid tegelikult kui palju on Eestis inimesi, kes seda sõna päriselt kasutama hakkab, seitse kuni kaksteist inimest?