www.militaar.net

1944. august-september. 1.Piirikaitse Tagavararügement (Estnische Grenzschutz Ersatz Regiment 1) paigutatakse Emajõe rindele Võrtsjärve lähedal. Ohvitserid kannavad lõvidega vappe.

Elmar Silm 1942. Osa Eesti Idapataljone ja Eesti Politseipataljone said sel ajal omale Luftwaffe väliüksuste mundri. Kasutusel on olnud samuti lõvidega varrukavapp. Hiljem oli Waffen-Untersturmführer Elmar Silm Eesti Waffen-SS Diviisis 46. rügemendis II pataljonis 13. kompaniis miinipildujate rühma ...

20. Waffen-SS Eesti Diviisi 46. rügemendi II pataljoni 13. IG kompanii (IG = raskekompanii ehk jalaväe saatekahurid ja miinipildujad) juulis 1944 Narva jõe rindel. Poisid kannavad varrukal tüüpilisi Eesti diviisi sini-must-valgeid vappe. http://www.hot.ee/rivoviin/46.II_13.IG_kompanie_July_1944_Narva

Eesti SD kandis ka lõvidega vappi. Ltn. Lootus sai raskelt haavata ja nendest haavadest ta lõplikult ei paranenudki. Pildil on ta peale hospitali.

Mis on varrukal 2. reast esimesel mehel? Ega see Demjanski kilp ei ole? Täpselt aru ei saa. Pilt peaks kujutama Tartu Eesti sõjaväehospidalis olevatele haavatutele korraldatud vastuvõttu Vanemuises. Seega peaksid kõik pildil olevad sõdurid olema eestlased. http://www.herder-institut.de/bilder_hintze...

Eesti mundri, kui sellise, kandmise vastu sakslased ei olnud. Hea näide on järgmisel pildil, kus Eesti mundrisse riietatud mehe sõnavõttu jälgib rahulikult ka kohaliku SD ülem Martin Sandberger. http://www.herder-institut.de/bilder_katalog/bilder_hintzer/152535.jpg Lisaks mõni pilt ka ühe Piirikaits...

Pildid peaks olema Esimesest Eesti Idapataljonist (maj. Vask) Tartus enne rindele minekut. Eesti mehed, kõik Eesti vormis. http://www.herder-institut.de/bilder_katalog/bilder_hintzer/151067.jpg http://www.herder-institut.de/bilder_katalog/bilder_hintzer/151068.jpg http://www.herder-institut.de/bilde...

Näiteid Omakaitse raudristi kavaleridest ja mitte tüüpilisest SS-i vapist

Pildil olevad Eesti vormi kandjad on Omakaitse mehed. Piirikaitserügementides Eesti vormi ei esinenud. Küll oli Eesti vormis (ka Läti) 41-se ja 42-se aasta alguse Idapataljonide ja politseipataljonide mehi.

Nendel piltidel on mõned näited varrukavappidest

Vabadussõja ajal loodud Eesti Mereväe suurimaks sõjalaevaks oli suurtükilaev “Lembit”. 1918. aasta jõulud tõid aga kingituse ka noorele Eesti mereväele. Nimelt võttis 26. detsembril Tallinna reidil seisev Inglise eskaader vangi punalaevastiku miiniristleja „Spartak“ ja 27. detsembril punaste miiniri...

Von Pannwitz-i Kasakakorpuses teenis veel üks teinegi eestlane. Selleks oli kolonelleitnant Peter Bassen-Spiller - kauaaegne Eesti armee Ratsarügemendi ülem. 15.12.35.a. erru minnes anti talle küll koloneli auaste, kuid sakslaste juures teenis ta kolonelleitnandina. Erinevalt Nolckenist ta Saksa arm...

Kas Saaremaal on olnud oma sõjaväge? Seoses NATO-sse astumisega on palju arutletud Eesti Kaitseväe osast selles militaarliidus. Milline osa peaks eestlastel seal olema ja kas eestlaste osavõtt sõjategevusest välismaal on vajalik? Kas eestlane on hea sõdur? Saarlasena võib samu küsimusi küsida ka saa...

Eesti soost vasallkond taaniaegsel Virumaal 1220-1345 Virumaa alistumine a. 1220 Taani kuningas Waldemarile ja taanipoolsele kristianiseerimisele, ainsana Eesti maakondadest, vabatahtlikult ja võitluseta, on ainulaadne tõik Muinas-Eestis kauakestnud sõjas oma vabaduse eest. Seda sündmust tuleb aga i...

Jüriöö mässust Pärast 19 aastat kestnud kristianiseerimise sõda, mille viimane faas oli Saaremaa alistamine a. 1227, polnud eestlaste vabadus- ja võitlustahe ning soov võõrast okupatsioonist vabaneda veel kaugeltki murtud. Kui kurnavale ja inimjõu poolest kaotusterikkale võitlusperioodile järgnes uu...