www.militaar.net

Metsnikul asus 890. (armeesisese numeratsiooni kohaselt 48.) üksik raadiolokatsioonirood (s/o 06566, 1960-tel ka 52358-D, allus Tartu pataljonile), selle kutsung oli „Vol’nost’ “ ning tehniline territoorium asus Läti territooriumil Valka linnast pisut põhja pool (tolle täpset asukohta kaardil pole m...

Kuna siin küsiti mõne Saaremaa divisjoni kohta, panen siia Kuressaare brigaadi olulisemate allüksuste loetelu 1980-te seisuga (nii palju kui mulle teada on). Mõned on eri aegadel asunud eri kohtades. Lühendid: KP - (brigaadi või divisjonigrupi) komandopunkt srdn - seniitraketi- e. õhutõrjeraketidivi...

6. üksiku Punalipulise õhukaitsearmee juhatus (tingnimetusega s/o 09436, kutsung e. telegraafiaadress „Argon“) paiknes Leningradi lähedal Gattšinast loodes Taitsõ asulas (Leningrad-327). Juhatuse juures asus 16 erineva väeosanumbri või littertähisega valitsust, osakonda ja teenistust. Armee tagalav...

Kuna siin tunti huvi nn "Piiteri õhukaitse" vastu, panen selle kohta üles uue teema:
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=3148#3148

No siin on nüüd küsimusi nagu küllusesarvest! Ise tahaks ka üht-teist küsida, aga kahjuks pole praegu aega. Katsun seda edaspidi leida. Muide -- tegelen praegu raamatu kirjutamisega Eestis asunud NL/Vene vägedest ja loodan selle talve jooksul midagi kaante vahele saada. Käsikirjas on vastused ka ena...

Selline küsimus: kas ei saaks lisada foorumile iga teema päisesse käsu (nupu) "Trükiversioon", mis avaks vastava teema tekstisisu (ja kui võimalik, siis ka lisatud pildid) järjestikku ühel lehel, ilma kilinate-kulinateta? Segane jutt, aga asja selgituseks näide Venemaa dessantnikute foorum...

Küsiks vahelduseks midagi hästi lihtsat:

Mitu allveelaeva on Ukrainal? (täpsusega +- 10 )

"Angara" oli S-200 süsteemi kõige esimene variant, mis võeti ametlikult relvastusse 1967.a , ent esimesed S-200 kompleksid saabusid väeosadesse juba 1964.a (sealhulgas Eestisse esimesena Maardu polku, hilisemasse 94. brigaadi). Raketitüübid olid V-860 (5V21) ja V-860P (5V21A) (tavalõhkepea...

Alles täna kurtsid ajakirjanikud raadios, et Eesti e-Riik on omadega jänni jäänud. See poleks mitte ainult Tiigrihüppe järg, kui me võtaksime kätte nt 10 aastaga digitaliseerida kogu meie ajalooarhiivide, muuseumide ning raamatukogude sisu. See oleks ka e-Riigi arendamise järg. Selle teokstegemine o...

Digitaliseeritult mahuks kogu Eestis asuv pabervara mõneruutmeetrisse serveriruumi... Sellist perspektiivi arvestades võiks need arhiivihooned ehitamata jättagi. Vähemalt piisaks edaspidi üksnes hoidlatest, lugemissaale ja tööruume poleks vaja juurde rajada. :P Arhivaale saab digitaliseerida ka digi...

Kõigepealt nõuab see asi raha. Kui on raha, tuleb ka kvalifitseeritud tööjõud. Praegu on nii, et sisestamisega tegelevad juhuslikud inimesed oma põhitöö (nt lugemissaali "õpetajalaua" taga istujad) kõrvalt. Seetõttu kubiseb see andmebaas kirjavigadest. Kirjaviga andmebaasis tähendab aga se...