Otsing leidis 213 vastet

Postitas tsikkelröövel
14 Mär, 2006 17:08
Foorum: Vanem ajalugu
Teema: 1219,Lindanise
Vastuseid: 139
Vaatamisi: 92331

Ma lähen vist oma skepsisega tüütavaks, aga hinnates sõjavägede suurusi, hindan õigeks siiski pigem Echo hinnangu. Minu teada elas Eestis toona oma 200 000 inimest. Rusikareegli järgi on relvakandmisvõimelisi mehi ca 10 %. Ok, toona oli rahvastik noorem, suurendame selle siis 15%-ni. Saame üle Eesti...
Postitas tsikkelröövel
14 Mär, 2006 10:00
Foorum: Vanem ajalugu
Teema: Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus
Vastuseid: 108
Vaatamisi: 86211

Vaata, hr Sollmann, ega see, kui mehel mõõka polnud, ei tähendanud, et ta kehvalt varustatud oli. Rõhutan, igasugused relvad leidsid kasutust erinevates olukordades ja hästi kaigast kasutada oskav mees lööb suure tõenäosusega kehva mõõgamehe pea lõhki. Iga relv oli tõeliselt tõhus profi käes, aga ol...
Postitas tsikkelröövel
13 Mär, 2006 9:54
Foorum: Ehitised
Teema: Plekk-katus haakristiga
Vastuseid: 31
Vaatamisi: 26947

Muig, see haakrist pakkus vene ajal katust isegi Tartu parteikomiteele.
Postitas tsikkelröövel
13 Mär, 2006 9:10
Foorum: Vanem ajalugu
Teema: Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus
Vastuseid: 108
Vaatamisi: 86211

Ega hellebard polnud ainus piigi ja kirve hübriid. See oli pigem neist viimane ja täiuslikem. Pika varrega kirveid oli ka muinasajal ja need nägid välja üpriski erinevad, sõltuvalt sellest, kellega enamasti kakeldi. Vene berdõš oli näiteks ka võimas relv, iseäranis venes, kus turvised olid hoopis ke...
Postitas tsikkelröövel
10 Mär, 2006 19:57
Foorum: Vanem ajalugu
Teema: Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus
Vastuseid: 108
Vaatamisi: 86211

Hm. Kipun siiski arvama, et paljud siinkirjutanud on tiba liiga optimistlikud eestlaste relvastuse ja kaitsevarustuse suhtes. See 3000 tonni rauda (raud pole teras, rauast sõjavarustuseks kõlbliku teraseni on hulk maad) 2 ja poole sajandi jooksul teeb mingi 12 tonni rauda aastas, no suur osa sellest...
Postitas tsikkelröövel
09 Mär, 2006 13:11
Foorum: Vanem ajalugu
Teema: Kas kõik orjastajad - parunid ja krahvid olid ikka sakslased
Vastuseid: 15
Vaatamisi: 23423

Mis jama, Kreuzwald oli minu teada endise pärisorja poeg kusagilt Kadrina külje alt, mitte mingi sakslane. Lihtsalt, kui midagi saavutada tahtsid, pidid muutuma saksakeelseks. Tema lapsed - vot neist SAID sakslased. Jama on ka see orjastamise jutt. Kohalik ülikkond jäi ülikuks ka peale sakslaste tul...
Postitas tsikkelröövel
09 Mär, 2006 12:47
Foorum: Vanem ajalugu
Teema: 30 aastase sõja varjatud poliitilised põhjused
Vastuseid: 4
Vaatamisi: 5470

Ei ole nõus, et see oli ususõda. Iga sõja taga on puhas majanduslik huvi, kõik muud huvid on vaid vahendid, sh poliitilised. Ususõda? Isegi pommimees laseb end õhku selleks, et selle eest midagi tema meelest reaalset saada (nt kohta paradiisis). Usk on pelgalt mõjutusVAHEND masside liikumasaamiseks ...
Postitas tsikkelröövel
11 Jaan, 2006 16:25
Foorum: Mälestused
Teema: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
Vastuseid: 68
Vaatamisi: 65003

Ropendamisega oli minu meelest nii, et venelased ropendasid vähem kui teised rahvused. Ja teised rahvused ropendasid vene keeles. Lahe oli kuulda tsusmekke omavahel lobisemas. bar-babar-bar, bljad, barbab babarlar, nahui, sikkersen. Samas, venelased kasutasid tsusmekkide keelseid roppusi meelsasti, ...
Postitas tsikkelröövel
11 Jaan, 2006 16:15
Foorum: Mälestused
Teema: KASARMUTE OLUKORD N.LIIDU SÕJAVÄES
Vastuseid: 28
Vaatamisi: 19464

Ühekordne vundamendita kasarmu Permi obl - Komi vabariigi piiril. Ligi sai vaid mööda jõge. Onn oli nii vajunud, et põrand oli kui skatepark - ühes otsas ei seisnud taburet püsti. Soe ei olnud, aga seal põhjas harjud külmaga ära. Rotte oli jubedalt ja täiu kah. Mulle millegi pärast külge ei hakanud,...
Postitas tsikkelröövel
11 Jaan, 2006 16:06
Foorum: Mälestused
Teema: MITU KORDA ON KEEGI PUHKUSEL KÄINUD?
Vastuseid: 40
Vaatamisi: 21128

Puhkusest sisevägedest niipalju, et...

... ei lastud kordagi. Isa või ema surm oli ainus, mis koju aitas. Vangivahtidel oli bojevaja služba ja seega pidevalt häireolukord - emb kumb, kas riigipühad või mõni rets terves oblastis jooksus, aga laagreid oli Permi oblastis ropult. Linnaluba ka ei saanud, sest linna ei olnud. Vahel sai lihtsal...
Postitas tsikkelröövel
10 Dets, 2005 15:30
Foorum: Relvad
Teema: Uus tehnoloogia - üle miljoni lasu minutis
Vastuseid: 12
Vaatamisi: 7536

Vaadake, füüsika vastu ikkagi ei saa. Tagasilöök ei ole asi, mis tekib mingi viivitusega pärast lasku. See tekib siiski täpselt samal hetkel, kui kuul alustab liikumist. Ainus, mis selle mõju vähendada suudab, on laskeriista suur mass, võrreldes kuuli (mürsu) kaaluga ja laengu võimsusega. Ja kui ka ...
Postitas tsikkelröövel
30 Nov, 2005 23:21
Foorum: Tehnika
Teema: TUVASTADA soomustehnika
Vastuseid: 277
Vaatamisi: 159313

On VK3001(P) jah. Tehti valmis Austrias ja pidi saama keskmise tanki veermikuks algselt. Kokku tehti 2 tükki.
Postitas tsikkelröövel
25 Nov, 2005 19:44
Foorum: Ehitised
Teema: Hara sadam ja Loksa väeosa
Vastuseid: 98
Vaatamisi: 80442

Käisin koolipoisina Hara sadamas millalgi 1982. aasta tuuris. Mingi viletrikiga organiseeriti meile toona piirivalvelaevaga merelesõit. Siis seisid seal peale väiksemate aluste sees ka miiniveeskajad. Allveelaevu ma sadamas ei näinud, aga arvan, et nad seal siiski käisid, sest Loksalt nägin neid 2 p...
Postitas tsikkelröövel
25 Nov, 2005 19:36
Foorum: Relvad
Teema: parim öhu/tankitörje relv viimases suures söjas...
Vastuseid: 30
Vaatamisi: 15161

Selle Flak 76,2 vs 88 ümber on diskussioon käinud ka siin-seal mujal, aga üldiselt jäi mulle mulje, et sakslased puurisid ümber küll vene 85 mm Flaki, aga 76-lisest tehti Flak 88 siiski sel teel, et vene lafetile pandi saksa 88-line toru.
Postitas tsikkelröövel
24 Nov, 2005 16:57
Foorum: Relvad
Teema: Ak-47 vs. Ak-74
Vastuseid: 64
Vaatamisi: 36900

Olin vene väes 1984 - 86 ja sai lohistatud nii AKM-i kui ka AK 74. Kui tahate näha, mis vahet neil on, laske trasseerivate kuulidega. AKM-l on tavaline ja raske kuul - see lendab ettejäävatest asjadest läbi ja ei kipu eriti rikošetti minema. AK 74 omal on aga raskuskese viidud taha (see paneb kuuli ...