Otsing leidis 213 vastet
- 14 Mär, 2006 17:08
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: 1219,Lindanise
- Vastuseid: 139
- Vaatamisi: 92331
Ma lähen vist oma skepsisega tüütavaks, aga hinnates sõjavägede suurusi, hindan õigeks siiski pigem Echo hinnangu. Minu teada elas Eestis toona oma 200 000 inimest. Rusikareegli järgi on relvakandmisvõimelisi mehi ca 10 %. Ok, toona oli rahvastik noorem, suurendame selle siis 15%-ni. Saame üle Eesti...
- 14 Mär, 2006 10:00
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus
- Vastuseid: 108
- Vaatamisi: 86211
Vaata, hr Sollmann, ega see, kui mehel mõõka polnud, ei tähendanud, et ta kehvalt varustatud oli. Rõhutan, igasugused relvad leidsid kasutust erinevates olukordades ja hästi kaigast kasutada oskav mees lööb suure tõenäosusega kehva mõõgamehe pea lõhki. Iga relv oli tõeliselt tõhus profi käes, aga ol...
- 13 Mär, 2006 9:54
- Foorum: Ehitised
- Teema: Plekk-katus haakristiga
- Vastuseid: 31
- Vaatamisi: 26947
- 13 Mär, 2006 9:10
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus
- Vastuseid: 108
- Vaatamisi: 86211
Ega hellebard polnud ainus piigi ja kirve hübriid. See oli pigem neist viimane ja täiuslikem. Pika varrega kirveid oli ka muinasajal ja need nägid välja üpriski erinevad, sõltuvalt sellest, kellega enamasti kakeldi. Vene berdõš oli näiteks ka võimas relv, iseäranis venes, kus turvised olid hoopis ke...
- 10 Mär, 2006 19:57
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus
- Vastuseid: 108
- Vaatamisi: 86211
Hm. Kipun siiski arvama, et paljud siinkirjutanud on tiba liiga optimistlikud eestlaste relvastuse ja kaitsevarustuse suhtes. See 3000 tonni rauda (raud pole teras, rauast sõjavarustuseks kõlbliku teraseni on hulk maad) 2 ja poole sajandi jooksul teeb mingi 12 tonni rauda aastas, no suur osa sellest...
- 09 Mär, 2006 13:11
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: Kas kõik orjastajad - parunid ja krahvid olid ikka sakslased
- Vastuseid: 15
- Vaatamisi: 23423
Mis jama, Kreuzwald oli minu teada endise pärisorja poeg kusagilt Kadrina külje alt, mitte mingi sakslane. Lihtsalt, kui midagi saavutada tahtsid, pidid muutuma saksakeelseks. Tema lapsed - vot neist SAID sakslased. Jama on ka see orjastamise jutt. Kohalik ülikkond jäi ülikuks ka peale sakslaste tul...
- 09 Mär, 2006 12:47
- Foorum: Vanem ajalugu
- Teema: 30 aastase sõja varjatud poliitilised põhjused
- Vastuseid: 4
- Vaatamisi: 5470
Ei ole nõus, et see oli ususõda. Iga sõja taga on puhas majanduslik huvi, kõik muud huvid on vaid vahendid, sh poliitilised. Ususõda? Isegi pommimees laseb end õhku selleks, et selle eest midagi tema meelest reaalset saada (nt kohta paradiisis). Usk on pelgalt mõjutusVAHEND masside liikumasaamiseks ...
- 11 Jaan, 2006 16:25
- Foorum: Mälestused
- Teema: Standardkõnepruuk vene sõjaväes
- Vastuseid: 68
- Vaatamisi: 65003
Ropendamisega oli minu meelest nii, et venelased ropendasid vähem kui teised rahvused. Ja teised rahvused ropendasid vene keeles. Lahe oli kuulda tsusmekke omavahel lobisemas. bar-babar-bar, bljad, barbab babarlar, nahui, sikkersen. Samas, venelased kasutasid tsusmekkide keelseid roppusi meelsasti, ...
- 11 Jaan, 2006 16:15
- Foorum: Mälestused
- Teema: KASARMUTE OLUKORD N.LIIDU SÕJAVÄES
- Vastuseid: 28
- Vaatamisi: 19464
Ühekordne vundamendita kasarmu Permi obl - Komi vabariigi piiril. Ligi sai vaid mööda jõge. Onn oli nii vajunud, et põrand oli kui skatepark - ühes otsas ei seisnud taburet püsti. Soe ei olnud, aga seal põhjas harjud külmaga ära. Rotte oli jubedalt ja täiu kah. Mulle millegi pärast külge ei hakanud,...
- 11 Jaan, 2006 16:06
- Foorum: Mälestused
- Teema: MITU KORDA ON KEEGI PUHKUSEL KÄINUD?
- Vastuseid: 40
- Vaatamisi: 21128
Puhkusest sisevägedest niipalju, et...
... ei lastud kordagi. Isa või ema surm oli ainus, mis koju aitas. Vangivahtidel oli bojevaja služba ja seega pidevalt häireolukord - emb kumb, kas riigipühad või mõni rets terves oblastis jooksus, aga laagreid oli Permi oblastis ropult. Linnaluba ka ei saanud, sest linna ei olnud. Vahel sai lihtsal...
- 10 Dets, 2005 15:30
- Foorum: Relvad
- Teema: Uus tehnoloogia - üle miljoni lasu minutis
- Vastuseid: 12
- Vaatamisi: 7536
Vaadake, füüsika vastu ikkagi ei saa. Tagasilöök ei ole asi, mis tekib mingi viivitusega pärast lasku. See tekib siiski täpselt samal hetkel, kui kuul alustab liikumist. Ainus, mis selle mõju vähendada suudab, on laskeriista suur mass, võrreldes kuuli (mürsu) kaaluga ja laengu võimsusega. Ja kui ka ...
- 30 Nov, 2005 23:21
- Foorum: Tehnika
- Teema: TUVASTADA soomustehnika
- Vastuseid: 277
- Vaatamisi: 159313
- 25 Nov, 2005 19:44
- Foorum: Ehitised
- Teema: Hara sadam ja Loksa väeosa
- Vastuseid: 98
- Vaatamisi: 80442
Käisin koolipoisina Hara sadamas millalgi 1982. aasta tuuris. Mingi viletrikiga organiseeriti meile toona piirivalvelaevaga merelesõit. Siis seisid seal peale väiksemate aluste sees ka miiniveeskajad. Allveelaevu ma sadamas ei näinud, aga arvan, et nad seal siiski käisid, sest Loksalt nägin neid 2 p...
- 25 Nov, 2005 19:36
- Foorum: Relvad
- Teema: parim öhu/tankitörje relv viimases suures söjas...
- Vastuseid: 30
- Vaatamisi: 15161
- 24 Nov, 2005 16:57
- Foorum: Relvad
- Teema: Ak-47 vs. Ak-74
- Vastuseid: 64
- Vaatamisi: 36900
Olin vene väes 1984 - 86 ja sai lohistatud nii AKM-i kui ka AK 74. Kui tahate näha, mis vahet neil on, laske trasseerivate kuulidega. AKM-l on tavaline ja raske kuul - see lendab ettejäävatest asjadest läbi ja ei kipu eriti rikošetti minema. AK 74 omal on aga raskuskese viidud taha (see paneb kuuli ...