www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 08 Juul, 2020 17:49

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 49 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Kus said kokku kõik need inimesed?
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 15:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Sain endale kingituseks järgmise ese.

Tegemist on sõduriplaskuga, ilmselt aluminiiumist. Kael on keermega, tehakse kinni korgiga, millel on rant. Plasku peal on kiri "Tav" 40.

Plasku on dekoreeritud kümnete inimeste graveeritud nimedega koos auastega, kõik on eraldi käekirjaga tehtud. Algselt nimed on peale kriimustatud terava esega, ning hiljem on selle graveeritud.

Plasku tagumisel küljel on kujundatud okastraat, barakki meenutav hoone ning vaatetorn puulatva (või pilve) taga.

Nimed on kõik käsitsi kirjutatud, selle lugemine on raskendatud. Siiski on hästi loetavad järgmised nimed:


J. Ermaste, Kolonel
M.Nõmm, Leitnant
E.Künnis
A.Härma, V.seersant
K.Pett, Leitnant
E.Mäevere, Leitnant
R.Sütt, Kapten
M.Leetmaa, Kapten
Aug.Kukk, N.Leitnant
F.Sillaots, Major
A.Vermet, Kol-ltn
Tepper, Kapten
J.Võrtsküla, V.Leitnant
J.Koort, Major.
V.Proosa, Major


Mis teie arvate, kes need inimesed on, ja kus need kõik võisid kokku saada?

_________________
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.


Viimati muutis denis23, 11 Mai, 2009 15:35, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 15:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Kas Punaarmees 1940-41, Saksa sõjavangis võivist küll enamikus ka Saksa sõjaväe erinevates üksustes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 15:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Siis nende meeste Saksa vangis istumise ajast kas Pihkva lähedal või Königsbergis või Saksamaal, pärast üleminekut NA-st. Natule võtaks aega vaadata, kus mõni neist istus, siis ilmselt ka laager välja tuleks

Osade meeste elulugusid, Vermet, Sillaots samuti väga tuntud:

ERMASTE, Nigul (ERMANN, Nikolai --1935). 21.V 1895 Tall-s.
Plekksepp August Ermann (1858--, Tall-st), Amalie Kotkas (1856--,
Tall-st). Ae 1930 Magdaleena Matto (1904--, Trt villakaupm Karl M.,
Karoline). Tall Nikol.g --15, Pb Ü jur 1915--16-, Peterhofi I lipn.k
1916, alalisv.ohv.kurs --22, sv.maj.kurs --25, Prants kõrg.intend.k
1925--27, Põhjala 1916--19. I ms-s 1916--17, lipn 1916, III E polk
1917, Vabaduss-s 21.XI 1918--20, 3.jalav.polk, I Tall löögipat, s/r nr
2 ja 5 dess.pat rooduül ja s/r adj, s/r nr 3 adj ja rooduül 1920--23,
rongiül abi 1923, 1.s/r.rüg maj.ül 1924, VarVal intend.osak ül abi
1927, II div intend 1928, III div intend 1929--40, kolonel 24.II 1938,
PA 1940--41, 22.korp st-s, Sks sõjavang 1941, II ms-s Sks sv-s, Sksm-le
1944, USA-sse; Vr III 1932, Pr III 1933, Kr III 1936. Srn 10.III 1981
Fort Lauderdale'is (Flor.). EAT2, Salo


NÕMM, Mihkel. 14.XII 1915 Pärnus. Vändra g --36, sõjak.aspir
1936--38, sv.tehn.k 1938--40, Stockholmi tehn.ülik --47. N.ltn 5.VIII
1940, PA 1940--41, Sks sõjavang 1941, Rts-i 1944, elas 1994
Stockholmis. Salo, STK

KÜNNIS, Edgar. 18.X 1915. Sv.tehn.k 1938--40. N.ltn 5.VIII
1940, PA 1940--41, Sks sõjavang 1941, II ms-s Sks sv-s, EBrig 42.rüg
käsund.ohv, EDiv 45.rüg käsund.ohv, II pat 5.komp ül k.t. Langes
17.(18.)III 1944 Vepskülas. Salo, PP, EDiv, STK

MÄEVERE, Enn (MÄUS, Hermann --1935). 24.VIII 1913 Ta Elvas.
Joosep Mäus. Petseri g --34, sõjak, TÜ jur 1942--43-, 18532. Kaadriohv,
1940 n.ltn, PA 1940--41, Sks sõjavang 1941, E-s tagasi, E JuPo polpoli
ass Valgas 1942, II ms-s Sks sv-s, EDiv, Ustuf, Sksm-le 1944,
Inglism-le 1947, Kanadasse. Salo, AA3

Peaks olema R? SÜTT, Richard. 29.XII 1897 Ta Kavilda v. Gabriel S. Trt l-k. Vabaduss-s 6.jalav.polgu 1.roodu n ja v.ohv, ratsaluurekom ül, ltn,
1920-- 6.rüg adj abi ja kohtuasjaaj; VR II/3. Srn 11.IV 1952
Nürnbergis. EVK, EVKR

LEETMAA (HANNI), Meinhard. 17.XI 1903 Vir Mäetaguse v Võide k
talun p. Võide algk, Jõhvi min.k, Jõhvi g, sõjak --26. N.ltn 1926,
1.rüg ohv 1926--28, VÕS riigikaitseõp 1928--30, Võru g-de õp 1928--,
1940 kapt, PA 1940--41, Sks sõjavang, II ms-s Sks sv-s, Sksm-le. Srn
31.X 1980 Stuttgardis. VÕS, Salo

KOORT, Johannes. 26.XII 1900 Ta Mäksa v. Talun Jaan K., Mari.
Ae 1924 Rufina Toro. Johannes, Aino. Trt ÕpÜh g, õhtug, sõjak --22.
Vabaduss-s vabat kooliõpil, ohv 2.jalav.polgus, Sakala rüg-s, 3.üks.pat
1.komp ül ja adj Valgas, 1940 major, sporditeg, PA 1940--41, Sks
sõjavang, II ms-s Sks sv-s, 1942 idapat ül, 287.polits.pat ül 1943--44,
Sksm-le 1944, USa-sse, ERahvuskom; Vr III. Srn 16.VIII 1976 Londonis.
SBL, Salo

PROOSA, Valter. 8.I 1896 Trt-s. Ae Elli Rattik (srn 1944).
Kaadriohv, 1928 ltn, KupPat 3. ja 1.komp ül, major 24.II 1939, PA 1940—41, Sks sõjavang, II ms-s Sks sv-s, Trtm OK, major. Sai surma 16.III 1944 Trt-s (õhurünnaku ohver). Pm 1944/75, Salo


Elulood: Jaan Isotamm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 17:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
J. Ermaste, Kolonel
M.Nõmm, Leitnant
E.Künnis
A.Härma, V.seersant
K.Pett, Leitnant
E.Mäevere, Leitnant
R.Sütt, Kapten
M.Leetmaa, Kapten
Aug.Kukk, N.Leitnant
F.Sillaots, Major
A.Vermet, Kol-ltn
Tepper, Kapten
J.Võrtsküla, V.Leitnant
J.Koort, Major.
V.Proosa, Major

uued nimed

A.Kullam, v.leitn.
V.Jaansoo, veebel
B.Must, n.leitnant
M.Diderma, v.leitnant
P.Kraus, kapten
P.Animägi, kapten
J.Käpp, n.leitn.
A.Kõlvald, leitn
Drabisis, leitn.
R.Piibe, kapten
H.Tulnok, major
?.Reinsalu, leitn.
F.Liblik, asp.
?.Luppe, kol.leitn.

_________________
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 17:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Mõned elulood lisaks, enamiku kohta andmeid ka EV ohvitseride andmebaasis, millele Toomas siin foorumis viitas:

KULLAM, Arnold. 27.VIII 1909 Trt-s. Johan K. Trt PRG --29,
sõjak, TÜ rer for 1942--44-, 19046. Kaadriohv, 1940 ltn, PA 1940--41,
Sks sõjavang 1941, E-s tagasi, II ms-s Sks sv-s, EDiv 45.rüg 1944.
Langes 21.IX 1944 Assamalla lähedal. Salo, AA3, PP

ANIMÄGI, Peeter. 3.IV 1902 Pä Karksi v. Talun Hans A., Leena
Mehik. V-d Anton (1898--1974, vt), Nikolai (1904--43, vt). Sõjak 1926,
TÜ jur 1942--43-, 19444. Kaadriohv, 1940 kapt, PA 1940--41, Sks
sõjavang, E-s 1941, II ms-s Sks sv-s 1941--45, 286.polits.pat 2. ja
4.komp ül 1943--44, 20.e.SS-div 46.rüg 15.komp ül 1944--45, Sksm-le
1944, sõjavang, USA-sse. Srn 9.V 1987 Chicagos. Salo, AA3

PIIBE, Rudolf Theodor. 8.XII 1900 Trt-s. Talun Jaak P.,
Kadri. Trt l-k, sõjak --22. 7.rüg komp.ül, 1940 kapt, sportl ja
sporditeg, PA 1940--41, Sks sõjavang, II ms-s Sks sv-s, vang 6.XI 1944
Võrus, trib 9.II 1945, 58-1b, surma, asend 7.IV 1945 20 a. Tapeti
11.XII 1946 Krasnojarskis. SBL, Salo, PAE2


TULNOLA, Hengo (TSCHUHNA --1922, Hugo --1935). 16.X 1897 Võ
Võru v Naviküla Saaval (Aleksandri v Väimela-Tagaküla Tulnol). Taluom
Jaan Tschuhna (1863--1947, Tagaküla Raudsepalt), Juuli Lilloson
(1875--1954, Tagaküla Vanatarelt). Ae 1. 1922--46 Marju (Mary) Saar
(1904--, Pärnu kullassepp Georg Johann S., Elisabet Helene Herm, ae 2.
Piik), 2. 1960 Riina (Katariina) Riives (1918--99, snd Vilgats, Suhhumi
aedn t, ae 1. Voldemar R. /1904--, vang 1941--66/, p Jaan R. /1939, ae
tõlkija Merike Roop (1945, vt)/). Valdur (1923, vang 1944--, GB agent).
Väimela Rammuli v-k 1906--10, Võru algk 1910--12 ja l-k 1912--1916,
Riia Aleks.g Võrus 1915--16, Oranienbaumi 1.lipn.k 1917,
alalisv.ohv.kurs 1927. Ims-s 1916--17 (179.tagav.polgu sõdur,
137.tagav.polgu n.ohv ja rooduül), lipn 1917, E tagav.pat Võrus 1.rühma
ül 9.XII 1917--18, Vabaduss-s 3.jalav.polgu 6.roodu n ja v.ohv, rooduül
k.t 21.XI 1918--20, 3.rüg-s Pärnus 1920--21, 6.rüg-s 1921--28, III div
st sideül 1922, Vabaduss ajaloo kom-s 1928--40, major 24.II 1935, PA
1941, 232.polgu ül.aset, Sks sõjavang, OK peaval ajaloo-arhiiviosak ül
1942--44, vang 1944, trib 20.VI 1945, 58-1b, 10+5 a, Komi, Dubravlag,
Kamõšlag, Omski obl, vab 10.X 1955, E-s 1956, rmtpid Kose-Uuemõisas
1956--62; taarausuline 1928 (tarkadekoda, viimane asko); VR I/3,
norm.talu, rah.autasu, Kr IV 1936. Mälestused 2006. Srn 17.I 1986 Tall-s, maet Rahumäe kalm-le. EAT, EVK, EAT2, Salo, PAE1, EVKR, TLKRBT


Võib-olla see? LIBLIK, Eero. 16.I 1919 Ta Kudina v. Johannes L. Treffn g
--38, TÜ phil 1938--43-, 17078. Mob PA 1941, Sks sõjavang, E-s tagasi,
Sks tööteenist Räpinas 1943--44, Ortskommandanti abi, II ms-s Sks sv-s
1944, 1.piirikaitserüg, sovh-de arveam ja rmtpid, elas 1994 Võnnus. AA3


LUPPE, Oskar. 23.V 1894 Vil V-Tänassilma v. Ae. Ülo (1927,
laulja, vang 1955). I ms-s ohv, Vabaduss-s Tall 1.kaitsepat rooduül,
al.kapt, merev.ekipaaži ül, major SvSt-s, 7.rüg III pat ül 1934--,
kol.ltn 24.II 1938, vahipat ül abi, 1940 ül, PA 1940--41, Sks sõjavang
IX 1941, transp.ettev om Tall-s, vang 15.IV 1945 Tall-s (Leineri
51a-2), trib 20.IX 1945, 58-1b, 51, 10+5 a, vab, E-s tagasi. Srn 6.V
1967 Tall-s. Salo, PAE2

Allikas. Isotamm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 17:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Nii et praegu tundub, et kõik need isikud said kokku Saksa sõjavangis aastal 1941.

Huvitav oleks teada, kes on olnud selle plasku omanik??


Mis iganes, aga see on üsna huvitav leid! Tänud!

_________________
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 17:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Ilmselt Ebenrode või Stablack'i laager.


Tulnola nt:

11. juuli keskpäevaks oli Nestrinosse kogunenud kaugelt üle poole
tuhande sõjavangi, kelle hulgas paarsada eestlast. Pärastlõunal
matkasime karjarivis 5 kilomeetrit tagasi sakslaste diviisi staabi
sõjavangide kogumise-punkti, mis paiknes Vereteni külas. Siia
koondati veel mujalt eestlasi ja venelasi, nii et paari päeva
jooksul oli siin koos paari tuhande inimese ümber.

....

Vereteni külas Veretenka oja kaldal elasime suvitajate olukorras,
päevitades ja supeldes mitu päeva, mil meie mugavat rahu iga päev
mitu korda käisid häirimas Vene lennukid oma pommidega
pildumisega. Veretenist veeti meid sõjaväe transportautodel
Ostrovisse, kus peatusime ühe öö kahe- või kolme-korruselises
kivimajas, milles oksesiltide järgi oli enne sõda töötanud mingi
venelaste diviisi staap. Ostrovis võimaldati soovijail ära käia
Veliikaja jões suplemas. Siin koondusid eestlased rangelt lahku
venelasist, mispuhul keegi eestlane tõmbas seljakotist välja ja
pani eestlaste kogunemiskoha märgiks varre külge lehvima suure
eesti rahvuslipu, mille seljakotis oli hoidnud venelaste eest
varjatult. Ostrovist sõidutati meid raudtee kaubavagunites Räisaku
(Re\v{z}ekne, Rositten) kaudu Daugavpilsi. Alles Daugavpilsis
teostati esimest korda sõjavangide loetlust ja registreerimist.
Märgiti nimekirja iga mehe auaste, nimi~--- ees- ja perekonnanimi,
sünniaeg, sünnikoht, viimane elukoht, elukutseline tegevus ja
viimased teated punaarmee teenistusest. Daugavpilsist sõidutati
raudteel Kaunase, Tilsiti kaudu Ida-Preisimaale Ebenrode
raudteejaama. Jaamast marssisime sõjaväelises rivistuses läbi
Ebenrode kesklinna ja jäime Ebenrodest kahe kilomeetri kaugusel
asuvasse sõjavangilaagrisse. Sinna kohalejõudmine võis olla
juulikuu teisel poolel.

Umbes nädalase teekonna kestel Veretenist Ebenrodeni käitusid
sakslased, nii ohvitserid kui sõdurid meiega viisakalt,
tähelepanelikult ja sõbralikult. Omavahelistes vestlusis avaldasid
nad otsest kaastunnet eestlaste ülekohtuse olukorra puhul, kuid
vaidlesid väga ägedalt vastu, kui meie tegime kaassüüdlasiks ka
sakslaste välispoliitikat sobingus venelastega. Sakslaste
õigustajateks astus orjameelselt välja ka mõni vaps meie hulgast.
Ostrovi ja Daugavpilsi vahel sõitis meie vagunis mõne jaamavahe
omal ajal Saksamaale ümberasunud ja nüüd Saksa sõjaväe
sonderführeri vormi kandev endine Vaivara pastor Treumann. Temaga
vestluses kujunes kurjaloomulikuks vaidlusobjektiks Eesti
Vabariigi viimaste aastate välispoliitika. Treumann süüdistas
eestlasi rumaluses, miks nad ei lasknud vapsidel võimu haarata, ja
kinnitas rõhuga meile, 40-mehelisele eestlaste grupile, et Artur
Sirk oli Saksa valitsuse peavolinik Eestis~(niisama kui V.
Kingissepp, Jaan Anvelt jt kommunistid olid Vene valitsuse
volinikeks Eestis).

\textbf{EBENRODE SÕJAVANGILAAGRIS.}

Sakslaste suhtumine sõjavangidesse muutus paugupäält hoolimatuks,
ülbemaks ja tooremaks, kui meie taga sulgesid traataiaga piiratud
laagriplatsi väravad. Olime sattunud peaaegu et kariloomade
elutingimustesse. Kõigepäält lõi vastu ropp hais, mille levitamise
allikaks olid peldikuteks kasutatavad laiad kraavid ja köögi
ümbruses mädanevate kartulite unikud. Laagriplats ise, paari
hektari suurune savipinnasega põllumaa, mahutas meie saabumise
ajal 6-7 tuhat vangi, mille arv päev-päevalt suurenes paarikümne
tuhandeni. Kogu plats oli jaotatud vaheaedadega mitmekümneks
``blokiks''. Lagedal põllumaal ei leidunud ainustki kasvavat puud
või põõsast ega hoonet, va laudonnikesed iga bloki päätänava
poolses otsas ``Blockführeri''~(blokijuht-allohvitser) jaoks.
Vangid jalutasid, istusid ja magasid öösel ja päeval,
päikesepaistel ja vihmasaju all lagedal väljal. Esimestel
nädalatel püsinud kuiva ilmaga polnud suurt häda, kui jahedateks
öödeks tuli nelja-viie meheliste gruppide kaupa paljale maapinnale
pikali heita ja põrsaste kombel üksteist oma kehasoojusega
soojendada, edaspidi lohkusid maapinnale ja urgusid maa alla
kraapida ja sääl jaheda tuule eest varju otsida. Lõikuskuu
lõpupoole, kui ilmad jahedaiks muutusid ja tihti vihma sadas, siis
muutus savine pinnas kohati, iseäranis peldiku ümbruses, püdelaks
kleepuvaks savikasti-seguks. Pesemise võimalused olid väga
piiratud. Pesemisvett sai tuua harva ämbritäie mitmekümne mehe
jaoks. Sauna puudusel sigines täisid. Toit oli allapoole arvestust
kehv, nii et inimesed näljast päev-päevalt üha nõrgemaiks ja
jõuetumaiks jäid. Hakkas möllama verine kõhutõbi, millest suremus
muutus iseäranis hulgaliseks venelaste keskel. Septembri kuus
hakati laagriplatsile toimetama kaevanduse plankusid, titse ja
saelaudu, et neist ehitada voodreid, tugesid ja narisid talvistele
muldonnidele. Ehitusmaterjalidest haarasid innukalt kinni
eestlased, kes mõne nädala jooksul võisid külma ja vihma eest
elama asuda omaehitatud muldkattega barakkidesse. Eestlaste
eeskujule järgnesid visalt ka venelased, kellel omaalgatuslik
vaist otse hukutavalt oli atrofeerunud. Puumaterjalide
laagriplatsile ilmudes pääses eestlaste seas kehtivusele hoolas
vaba aja sisustamine nikerdamisega. Taskunoa abil valmistati
hulgaliselt tarbeasju~(lusikaid, kruuse, karpe, piipe,
suitsupitse), malendeid, kunstipäraseid kompositsioone, portreid,
maitsekaid ehteasju.

Esimestest laagrisviibimise päevadest alates lohutasid sakslased
alatasa meid kinnitustega, et eestlased, lätlased ja leedulased
vabastatakse homme-ülehomme sõjavangist ja lastakse koju.
Kojusaatmise ootuse põnevus, nälgimine ja ebainimlikud
elamistingimused tegid inimesed aegapidi apaatseiks ja teiselt
poolt ilmnes ka omavahelist pahurust ning õelust. Septembrikuus
läkitati laagri ülema juurde saatkond eestlaste olukorra kohta
selgitust saama. Esindajate hulka valiti saksa keelt valdavaid
vanemaid ohvitsere: kolonel H. Vanaveski, kolonel N. Ermaste,
major E. Kõiv ja mind. Esindus võeti laagriülema oberstleitnandi
(nimi ununenud) poolt lahkelt vastu ja kuulati ära kolonel Ermaste
seletused. Vastus kõlas ootamatult järsk: ``teie olete tavalised
nõukogude sõjavangid, kellesse meie suhtume nii, nagu nõukogude
valitsus ise on soovinud. Kuna nõukogude valitsus ei ole ühinenud
Haagi konventsiooniga sõjavangide asjus, siis ei ole tema end ka
sidunud kohustusega tasuda sõja lõpul oma sõjavangide ülespidamise
kulusid. Rahvusvaheliste seaduste kohaselt ei ole me kohustatud
teid toitma ja võime, kui tahame, teid nälga surra lasta. Aga meie
toidame teid siiski humaansuse põhimõttel, mispuhul teil ei ole
õigust nurinat tõsta toiduratsioonide kasinuse üle.'' Isiklikult
enda poolt lubas tema siiski kõrgemale poole esitada ettepaneku
võimaluste piirides eestlaste kui oma endiste väärikate vastaste
(oli 1919. suvel Landesweeri koosseisus eestlaste vastu sõdinud)
olukorra kergendamiseks mõnda läbi viia.

.....

ovembri keskel saadeti Ebenrode laagrist kodumaale 2400 eestlast.
Need olid päämiselt nooremad mehed, kes olid valmisolekut
avaldanud vabatahtlikult idarindel bol\v{s}evike vastu sõdima
minekuks.

.....

\textbf{STABLACKI SÕJAVANGILAAGRIS.}

Ebenrode laagrisse allesjäänud 600 eestlasest saadeti umbes samal
ajal ja hiljem vähemate grupikeste ja üksikute kaupa osalt
enamluses kahtlustatavaid, osalt mitmesuguseid eriteadlasi, kokku
kuni 100 meest, mujale Saksamaale. Varsti viidi meid ümmarguselt
500 eestlast siit üle Königsbergist 40 kilomeetrit lõuna pool
asuvasse Stablacki sõjavangilaagrisse.Ebenrode laagri
administratsioon püüdis mind küll keelitada sinna kohale jääma
tõlgi ja mõningate kantseleitööde jaoks. Kuid lootsin uuest
laagrist peatsele kojupääsemisele ja seepärast kippusin teiste
kaasmaalaste seltsi. Stablacki laagrisse saabusime jõulukuu keskel
ja sattusime võrdlemisi halvamaisse elamistingimusisse. Iseäranis
hakkas muret tegema toitlustus, seda teravamini, et samas laagris
asuvad belglased sõjavangid said regulaarselt toidupakke omastelt
ja Punaselt Ristilt, mida meie ei saanud. Inimesed, kel ei
õnnestunud pääseda väljaspoole laagrit tööle ja sääl teatud
toidulisa hankida, jäid lausa nälga. Aeg-ajalt esilelöönud verise
kõhutõve kõrval olid inimesed pidevalt tabatud veetõvest, mille
all ka mina kannatasin ja millesse suri mitu inimest. Esines
täisid ja soojatõbe. Meie endi algatusel teotsemahakanud komisjon
antisanitaarsete tingimuste likvideerimiseks veterinaar-kapten
Kuke juhatusel suutis mõnda parandust tuua. Vange vaevavaks
üldnähtuseks Stablacki laagris oli külm~(puudulikult köetud
barakid), nälg~(vesine toit) ja kuse pidamatus~(veetõbi).

....

Muidu aga kestis
norutamine, nälgimine ja külmetamine enamikul hiliskevadeni.
Vähemal osal, nende hulgas ka mul, õnnestus mitmesuguste kodumaal
omaste astutud sammude järeldusel juba veebruari keskel kodumaale
tilkuma hakata. Minu Tallinna perekonnakorterist rekvireeritud
toas elavate Eesti Kindralkomissariaadi ametnike soovitusel ja
eestkostmisel oli minu abikaasa käinud kindralkomissari jutul ja
saavutanud teiste seas seda, et veebruari alguses tuli laagrisse
nõudmine mind, kapten Tederit, kapten Vildma't jt, kokku 11
ohvitseri spetsialistidena Eestisse saatmiseks.

....

11. veebruari hommikul marssisime. Mitte veel päris vabadena, vaid
sõjavangist vabanejatena, Stablacki raudteejaama, kus istusime
rongile ja sõitsime Tilsiti kaudu Riiga. Riias oli paaripäevaline
peatus ja siis edasi Valka. Alles Valgas mingisuguses Saksa
komandantuuris kuulutati meid sõjavangist vabastatuiks ja anti ka
vastavad tunnistused kätte. Valgast sõitsime Pärnu kaudu Tallinna,
kuhu saabusime 16. veebruari hilisõhtul.

Jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 17:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Pildid tuleks kasuks :wink:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 18:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Kui on huvi - võin näidata seda ning teed pildid ise. Kuna ese on ilmselt ajaloolise väärtusega, võib seda ka rohkem uurida.

_________________
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 18:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
muide, hoone tagaplaanil ei ole muldonn, vaid täiesti normaalne viilkatusega hoone, akende, vundamendi ja korstnatega.

_________________
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mai, 2009 23:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Vernet oli 2 piirikaitserügemendi ülem. Päris prominentne plasku)

_________________
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2009 9:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Mai, 2005 11:45
Postitusi: 870
Ebenrode on praegu Nesterov, Kaliningraid oblast.

A.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2009 10:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
denis23 kirjutas:
Kui on huvi - võin näidata seda ning teed pildid ise.


Ei, nii hullu huvi ei ole, et ise pildistama tulla Tartust. Lihtsalt oleks ehk nimesid üle vaadanud.

Iseenesest üsnagi ajaloolise väärtusega kingitus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2009 11:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5087
Major F.Sillaots - 2.Prk. Rügemendi II pat. ülem
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2009 14:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Tänud, Arnold.

Allkiri on identne sellega, mis on Sinu poolt toodud dokumendil.


Fotod on siin.
http://ww2.ru/forum/index.php?showtopic ... try1080112

_________________
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.


Viimati muutis denis23, 12 Mai, 2009 15:05, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 49 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt