Töölispolgud Tallinnas 1941

[Teadmishimuline]

Kes teab midagi nendest väeosadest või oskab juhatada allikat, kust midagi leida?

[Uitaja]

1941 a moodustati vabatahtlikest hävituspataljonid NKVD alluvuses. ükauses oli umbes 200 meest-naist, nii et polgu mõõtu need päris välja ei andnud. Sinna ei kuulunud mitte ainult töölised vaid ka näiteks mitmeid meie kultuuritegelasi: kirjanikud Paul Kuusberg, Uno Laht, Mart Raud, Ralf Rond, Luise Vaher, kunstnikud Andrus Johani, Kaarel Liimand, Esko Lepp, teatrimees Kaarel Ird, "kirjanduskriitikud" Max Laosson ja Endel Sõgel, kultuuriajakirjanik ja omaaegne tippsportlane Friedrich Issak. http://luup.postimees.ee/luup/96/12/aja2.htm

[Teadmishimuline]

aitäh vihje eest, aga selles kirjatükis ei ole sõnagi Tallinna töölispolkudest

[Reppin]

Selline väljaanne on ilmunud -

http://erb.nlib.ee/index.php?13318160

Aga väljalaskeaasta 1971 viitab vajadusele kõike seal kirjutatut mitte puhta kullana võtta .
Ehk on abiks.

[Uitaja]

Hävituspataljonide võitlejatest moodustatigi töölispolgud: 1941. a augustis moodustati Tallinna kaitseks ka kaks töölispolku Mihhail Pasternaki ja EK(b)P KK sõjalise osakonna juhataja Karl Kangeri juhtimisel. Polkudesse kuulusid enamasti Tallinna taganenud hävituspataljonide liikmed, kuid oli ka vabrikutöölisi kes polnud hävituspataljonide aktsioonidest osa võtnud. Taganevatest hävituspataljonlastest moodustati töölispolk ka Narvas. Peale selle tegutses Eestis ka Läti hävituspataljonlastest töölispolk. Töölispolkude võitlusvõime oli madal, need löödi pealetungivate Saksa vägede poolt kiiresti puruks. Hävituspataljonide liikmed, kellel ei õnnestunud Eestist põgeneda, vahistati Saksa okupatsiooni ajal ja enamik neist hukati.

[Teadmishimuline]

Tundub, et siin on tegemist ebatäpsusega.

Nimelt moodustati Hävituspataljonide järelejäänud liikmetest 20. augustil Tallinna 1. Kommunistlik Kütipolk, mille ülemaks oli NKVD-kapten Pasternak.

Tallinna Töölispolk seevastu moodustati EK(b)P Tallinna Linnakomitee ja Ametiühingute Kesknõukogu otsusel 24. juulil Tallinna töölistest. Väeosa eripäraks oli see, et sinna „registreeritud jäid oma tööpostidele edasi ja käisid allüksustena koos ainult õppuste ajal.” Seda väeosa juhatas Venemaa-eestlastest alampolkovnik Karl Kanger ja relvad said see väeosa alles 26.08.1941. Ilmselt ei osalenud Töölispolk (täpsemalt vist Tallinna 1. töölispolk) üldse mingites muudes lahingutes peale ühe lahingu Kadriorus, 27.08.1941. Tuntud tegelastest olid selles väeosas kirjas näiteks August Alle, Paul Rummo, Erni Hiir ja Hans Kruus.

Tundub, et mõnikord on ekslikult samastatud Tallinna Töölispolku ja Hävituspataljone, aga ka segi aetud Kommunistlikku Kütipolku ja Tallinna Töölispolku.

[metssiga]

Teadmishimuline, aitäh! Tegid oma postituses asja selgeks ja täpseks. Lisaks siia veel nii palju, et Tallinna Töölispolk EI OLNUD hävituspataljon, vaid maakaitseüksus. Hävituspataljon oli Tallinnas moodustatud kommunistlik kütipolk. Ühtemoodi ajaloo prügikastis on nad küll mõ
lemad.

[Teadmishimuline]

Tõsi jah, aga juhtud äkki teadma Tallinna Töölispolgu täpset alluvust armee liinis?

[kapralheinz]

Tõeliselt kosutav on teada, et Saksa regulaarvägede poolt tabatud Töölispolklased-hävituspatanjonlased lasti enamuses maha koheselt maanteekraavi. Nende eksistentsi lõpetamist loeti kohalikku elanikkonda terrroriseeriva banditismi likvideerimiseks. Mida see tegelikkuses paljuski ka oli...

[Teadmishimuline]

Tõeliselt tänuväärne täiendus meie muidu liigasjalikuks kiskuvasse mõttevahetusse, tänan eriliselt.

[MOrav]

Suuresti mälu järgi Peeter Larini järgi ("Lahingud Eestis 1941. aastal" (1962) jm:

Üleskutsele reageeris u. 1000 (lahingute alguseks oli 1500). Harkuse loodi neile õppekeskus. Komandöriks a.-polkovnik Kanger, EK(b)P KK sõjalise osakonna juhataja, komissariks vanempolitruk R. Lutus, staabiülem kapten Antipov. Pataljonikomandörid ENSV ALMAVÜ orgbüroo juhataja vanempolitruk A. Golub, Tallinna linna täitevkomitee esimehe asetäitja vanemleitnant R. Punn ja kapten A. Palta. Komissarid olid ENSV Ülemkohtu esimees L. Jürgens ja EK(b)P KK vastutavad töötajad M. Kitsing ja K. Johanson. Liikmed Tallinna ettevõtete töölised, vahel kogu täiega. Ettevalmistus väljaspool tööaega. Koosseis vaheldus - inimesed kaitsetöödele, Punaarmeesse jne. Lahinguis osales neist u. 1000. Relvad said alles lõpus, õppisid kasutama alles lahingus. Polgu juhtkond oli varem korduvalt relvi nõudnud.

Kadriorus sõdimist on korduvalt kirjeldatud. Ööl vastu 27-t Kadrioru pargis - Tartu maantee ja pargi vahel polgu koht. Anti relvad: vindi, kerge- ja raskekuulipildujad, miinipildujad. 27. aug. hommikul Saksa pool rünnakule, tungis Kadrioru parki jälle. Vanempolitruki A. Golubi juhtimisel tegutsenud polgu 1. pataljon pidi taganema. Mereväelaste abiga vasturünnak ja edukas. Keskpäevaks Saksa pool Lasnamäele löödud tagasi. Lahing kuni hilisõhtuni. 28. aug. keskööks koondati grupp polgu võitlejaid Laia tänava polgustaapi. Sealt taganesid Miinisadamasse ja laevadele.

Jne. Kirjutatud sellest ka mitmes mälestustekogumikus 1941. a. kohta jm. Teadmishimulise 11 Veeb 2006 2:32 pm post paneb asja õigesti paika.

[sadist]

http://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata- ... n-asnovits


Hävituspataljoni mehe mälestused. Muhe feeliksjalgraualik stiil a la "politruk hukkus koos kahe
pojaga, see oli hirmus tragöödia" ja "need Kehra bandiidid olid jubedaimad kõrilõikajad".