www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Jaan, 2021 18:42

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 440 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22 ... 30  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Küsimus Kapral Karule
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2005 12:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Jaan, 2005 16:07
Postitusi: 31
Asukoht: Haapsalu
Tsiteerin: "Haapsalu raketipolk loodi 1959 või 1960. Kusagil neil aastail olevatki selle polgu staap lühikest aega asunud ühes merelähedases villas (mulle öeldi isegi selle hoone või endise omaniku nimi, ent olen ta unustanud). Ilmselt ei olnud see sama villa, kus paiknes sõjakomissariaat, muidu oleks mulle seda kindlasti mainitud. "

Ega see ei olnud Peltzeri villa või Villa Friedheim? Need kaks asuvad mere ääres. Peltzeri villa seisis kaua aega tühjana 80-ndatel, praegu on seal Promenaadi Hotell.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2005 17:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Siin ka üks S-125 raketibaas Juminda poolsaarel

Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2005 19:54 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 597
berens kirjutas:
indrek1 kirjutas:
Haapsalus võis vanasti aeg-ajalt näha lendamas mingit An-14 taolist lennukit. Mis väeosale see võis kuuluda?


An-14 oli tavaliselt staabi lennuk. Tont seda teab kas ta Haapsalus ka baseerus aga ülemusi sellega igatahes veeti. Ega sellest ajast pilte ei ole? Või meenutusi mis värvi see An-14 oli ja mis numbrit ta kandis?


Teenisin kunagi aega 61. üksikus õhukaise hävituslennukite polgus Valgevenes. Meil seisis ka üks An-14 ühes eskadrillis, ühte kaugemasse nurka lükatuna. Kaaslaseks oli tal ka helikopter Mi-2. Minu 2 aastase teenistuse jooksul ei liigutatud neid sealt kordagi. Kuna teenisin lennuväljal bussijuhina - viisin lendureid lennukite juurde ja vastupidi - oli mul küllalt aega nendega vestelda ja küsimusi küsida. An-14 kohta öeldi, et selle riistapuuga küll ei riskiks lennata. Pidi üks häbemata ebaõnnestunud ja otlik lennumasin olema. Millegipärast ei leidnud heakskiitu ka Mi-2.
Enamus vajalikke reise tegid ülemused An-24-ga. Kui oli midagi vaja vedada või rohkem rahvast, siis oli An-12 ka tavaline. Need masinad leidsid üldist heakskiitu. Lenduritele olid ette nähtud langevarjuhüpped. Mind võeti mõnikord kaasa niisama õhusõidule. Ilma langevarjuta muidugi. Tulin ainsa reisijana lennuväljale tagasi. Selleks otstarbeks oli meil An-2. Lendurite meelest väga lollikindel riist. Kui vaja, siis maandu kuhu tahad. Tavaliselt tuli langevarjuhüpete tarvis kusagilt helikopter Mi-6. Oli küll igavene kolakas, aga palju rahvast sai korraga peale. Püsis hüppeplatsi kohal ilusti paigal ja osa sellid tahtsid hüpata väga kõrgelt, siis nende jaoks suutis see riist aukartustäratavalt suurele kõrgusele tõusta.

Pilt

Täpselt selline roheline An-14 seisis ka meie lennuväljal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2005 20:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Aga selle turboprop versioon on eestis siiani kasutusel ja veab inimesi tallinna ja saaremaa vahel (vaatamata rohkel juhtunud avariidele selle tüübiga)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2005 15:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Oleme siin rääkinud R-12 keskmaarakettidest ja baasidest ning lennuvägedest aga kas Eestis oli Nõukogude ajal ka Scud tüüpi raketikandjaid ja baase kus sellised olid kohal? Ka need olid ju keskmaarakettideks mõeldud?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2005 15:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Okt, 2004 12:22
Postitusi: 183
Asukoht: Saaremaa
Saaremaa ja Tallinna vahel ei lenda An enam aastaid. Peamiselt käib L410 või siis üks alumise tiivaasetusega ja seest suht vaikne lennuk (marki ei julge praegu ütelda). Hiiumaa vahet lendavat ei tea, see võib küll An olla.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2005 23:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Jaan, 2005 21:06
Postitusi: 1825
Asukoht: Tallinn
Rohelisi An-14 pole Eestis lendamas näinud. Kõik mis on ette jäänud olid hallid. Kaks sellist seisid Lasnamäe lennuväljal enne Haapsalusse kolimist.

_________________
Anton - horridoo!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2005 17:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Dets, 2004 21:17
Postitusi: 66
Asukoht: Tallinn
Väike küsimus:

Mis väeosa oli Tapa lähedal Ridakülas? (Tapa maantee ääres).

Pilt
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2005 19:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 14:13
Postitusi: 988
Asukoht: Tallinn/Tapa
Minu teada peaks seal olema lähedalasunud radarite meeskondade kasarmud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2005 10:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:01
Postitusi: 1162
Väeosa nime ja numbrit ei oska öelda aga seal asus radaripositsioon. Fotodel olevad majad on kasarmud ja ohvitseride elamud positsioon jäi sellest u. kilomeeter Tapa poole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2005 19:59 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1133
Kohta kutsuti Põimaks (külanime järgi) ja seal asus 4. raadiotehnilise brigaadi 2311. pataljon (rtb, kutsung "Matštovõi") e. s/o 12540. 1980-te alguseni kandis nimetust 173. raadiotehniline keskus.

Ridakülas (u 1 km Tapa poole) oli selle pataljoni ja Tapa lennuväepolgu ühitatud komandopunkt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2005 0:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Okt, 2004 18:50
Postitusi: 255
Kas kellelgi on rohkem infi Pärnumaal Ridalepas asunud raketibaasi kohta? Mul on videokaadrid seal teeninud sõdurite kohta (juuli 1990), kuidas nad ujuma tulevad, üsna koomiline pilt nüüd vaadates - kui keegi annaks nõu kuidas see VHS - ist siia üles riputada saaks?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kompleks 200 ja selle kasutusalad
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2005 15:39 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 14 Veebr, 2005 22:58
Postitusi: 6
Asukoht: Tallinn
[quote="maradör"] [i]80-nendate alguses olid siin relvastuses tol ajal ülimoodsad ja ülivõimsad nn. 200-sed kompleksid. Need olid oma mõõtmetelt ülisuured õhutõrjeraketid, millised olid ette nähtud tuumalõhkepeadega varustamiseks. Seda nad Eestis ka olid. Raketti võis kasutada nii õhutõrjeraketina suuremate lennuüksuste vastu, kui ka lähi- või keskmaaraketina. Eestis loeti nende üheks võimalikuks kasutusviisiks ka võitlust vaenlase laevastikuga Läänemerel.

Küsimus tuumapeadega õhutõrjerakettide kasutamisest maapealsete objektide vastu. Tuumalaengul on küll ükskõik kus plahvatada, aga mis meetodil oleks õhutõrjepatareil võimalik seda niisuguse sihtmärgi pihta juhtida? Vähemalt lennu algetapil on vajalik raketi aktiivne juhtimine maapealse radarjaama abil, s.t. sihtmärki "valgustatakse" otsese radarikiirgusega. Samas pole lendava objekti vastu tuumalaengu kasutamine vist eriti mõttekas (suurtükiga varblase pihta); piisab teraskuulidega täidetud konteineri õhkimisest lennuki läheduses. Kas see tuumapeade jutt pole siiski pisut üle pingutatud?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2005 16:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Minu andmetel need tuumapead õhukõrjerakettide varustamiseks baasides olid aga kuidas täpselt see korraldatud oli, ei tea. Tuumapead ei olnud ainult S-200-le vaid olid ka S-75 tarvis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2005 18:56 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 14 Veebr, 2005 22:58
Postitusi: 6
Asukoht: Tallinn
Tont teda teab muidugi, aga üks asi paneb veel kahtlema selles aatomivärgis- kuidagi liigaväga lõdvalt olid need objektid kaitstud ja valvatud niisuguse kraami jaoks. Dejevo kohta ei tea, aga Kallemäe "Pantsiri" eraldusvöönd koosnes kahekordsest okastraataiast, valveputkast ja pisikesest majakesest värava ees, kust tõenäoliselt termostateerimist jälgiti (valvepäeviku jäänuste järgi otsustades). 93. aastal olid sellest kõigest vaid jäänused järel, metalluksed irvakil ja paarkümmend pooleldi lahtimonteeritud seniitraketti kärudega sees, aga üldine mulje hoidla kaitstusest üsna nigel. Kuigi, terasväravad ise olid tõesti muljetavaldavalt massivsed, ime kuidas kohalik lumpen nende purukslõikamisega hiljem hakkama sai.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 440 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22 ... 30  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt