www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Okt, 2019 18:01

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 434 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 29  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Nov, 2004 17:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
BTR-idega oli vähe teine lugu. Need ostis mingi erafirma segastel aegadel Venemaalt (või mingist muust SRÜ riigist) otse tehasest, ilma relvastuseta, mingi spetstraktori nime all, või kuidas neid nimetati.

Tõi need Eestisse. Ning pakkus müüa Eesti kaitseväele. Ise hiljem väitsid, et neil oli suusõnaline kokkulepe olemas. Kaitseväel raha polnud. Ütlesid et vaadake ise kellele müüa saate. Nad siis vaatasid, kui aga asi tehinguks hakkas minema, siis soomukid konfiskeeriti, tehti ekspertiis et pole mite spetstraktor vaid soomuk ning konfiskeeriti.

Firma käis pärast hulka aega kohut, ja kui õieti mäletan siis vist isegi sai lõpuks õiguse ning mingi papi ka kätte. Aga kindel pole...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Dets, 2004 1:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2004 0:52
Postitusi: 97
Asukoht: Harjumaa
Mis puutub kpr Karu juttu Nursis paiknenud dessantpataljoni kohta siis see vastab tõele. Võin lisada veel , et dessantnikud kuulusid algselt Tartus baseerunud transpordilennuväeosa juurde, hiljem Tondi motolaskurdiviisi juurde. Lisaks kolmele langevarjurite roodule oli minu teada seal veel tankitõrje ja miinipilduja allüksus, Vahetult enne pataljoni väljaviimist toodi Võru raudteejaama kaudu Smolenskist kohale ešeloni täis lahingmasinaid (BMD), täpset modifikatsiooni kahjuks ei oska öelda.
Kuna olen pärit mõne km kauguselt Nursi baasist , siis omal ajal sai küladiskol dessantnikutega nii mõnigi lahing maha peetud:)...aga sellest võin teinekord pajata kui huvi on kellelgi :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Dets, 2004 21:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Apr, 2004 20:25
Postitusi: 242
brone kirjutas:
Mis puutub kpr Karu juttu Nursis paiknenud dessantpataljoni kohta siis see vastab tõele. Võin lisada veel , et dessantnikud kuulusid algselt Tartus baseerunud transpordilennuväeosa juurde, hiljem Tondi motolaskurdiviisi juurde. Lisaks kolmele langevarjurite roodule oli minu teada seal veel tankitõrje ja miinipilduja allüksus, Vahetult enne pataljoni väljaviimist toodi Võru raudteejaama kaudu Smolenskist kohale ešeloni täis lahingmasinaid (BMD), täpset modifikatsiooni kahjuks ei oska öelda.
Kuna olen pärit mõne km kauguselt Nursi baasist , siis omal ajal sai küladiskol dessantnikutega nii mõnigi lahing maha peetud:)...aga sellest võin teinekord pajata kui huvi on kellelgi :lol:

Kust sa siis seal p2rit olen, kas l2bi keretu soo ka k2ind oled. Mul vanavanemad selat raudtee tagant S6merpalu ja H2nike poolt p2rit.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2004 0:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2004 0:52
Postitusi: 97
Asukoht: Harjumaa
Ehhee...ma sealtkandist jahh:P Muideks vanarahvas saksa tankist räägib Kerretu soos :wink:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: BTR-d
PostitusPostitatud: 10 Dets, 2004 11:16 
Käisin ise kõneaineks olnud masinaid (BTR-e) ära toomas - päris uhke sõit oli mööda Tallinnat.
Eelnev info nende Eestisse jõudmisest peaks laias saastus paika pidama.
Õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri: Kas keegi oskab lähemalt rääkida
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2004 10:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Siin on läinud suuremaks diskussiooniks kunagi Eestis asunud raketivägede üle. Loomulikult on sellisel puhul tähelepanu all Võru. Kuid keegi ei vaata antud küsimuse juures õhutõrje raketivägesid. Ärge unustage, et õhutõrjerakett on väga lai mõiste. Eesti oli sel ajal kaitstud väga tugevate õhutõrje üksuste poolt ja 80-nendate alguses olid siin relvastuses tol ajal ülimoodsad ja ülivõimsad nn. 200-sed kompleksid. Need olid oma mõõtmetelt ülisuured õhutõrjeraketid, millised olid ette nähtud tuumalõhkepeadega varustamiseks. Seda nad Eestis ka olid. Raketti võis kasutada nii õhutõrjeraketina suuremate lennuüksuste vastu, kui ka lähi- või keskmaaraketina. Eestis loeti nende üheks võimalikuks kasutusviisiks ka võitlust vaenlase laevastikuga Läänemerel.
200-sed kompleksid olid üleval Saaremaal Dejevo raketibaasis Karujärve lähedal, Keila-Joal ja vist ka Tapal.

Kas keegi oskab lähemalt rääkida mis olid täpsemalt 200-sed komplesksid ja kuidas need välja nägid?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Dets, 2004 22:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Dets, 2004 21:17
Postitusi: 66
Asukoht: Tallinn
S-200 (nato kood SA-5"GAMMON") komplekse oli Eestis neljas kohas. Tapal, Dejevos, Pahklas ja Keila-Joal. Keila-Joal olid vanad S-200 ANGARA tüüpi süsteemid. Teised kohad olid juba varustatud uuemate S-200 VEGA süsteemidega. Maaameti piltidelt on näha juba ka muldvallide erinevused. Keila-Joal on ümmargused teistel piklikud.

S-200 tehti selleks, et hävitada vaenlase strateegilisi pommitajaid, luurelennukeid, raketikandjaid ja nn "segajaid" oma maksimum kõrgustel millega nad vene piiri lähedal lendasid/lennata võisid. S-22 oli esimene rakett millel oli ka ise sihtmärke otsiv süsteem. Raketi miinimum kaugus oli 60 km. Põhjuseks oli stardikiirendi põlemise aeg. Peale seda kaugust toimusid kursiparandused radarilt ja aktiveerus ka raketi enda sihtmärke otsiv süsteem. Effektiivne kaugus ulatus kuni 225km kaugusele ja kõrguseks jäi 41km.


Pilt


Viimati muutis berens, 28 Dets, 2004 18:52, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Dets, 2004 22:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Dets, 2004 21:17
Postitusi: 66
Asukoht: Tallinn
Dejevo.

Pilt


Viimati muutis berens, 28 Dets, 2004 18:52, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Dets, 2004 15:22 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
"Angara" oli S-200 süsteemi kõige esimene variant, mis võeti ametlikult relvastusse 1967.a, ent esimesed S-200 kompleksid saabusid väeosadesse juba 1964.a (sealhulgas Eestisse esimesena Maardu polku, hilisemasse 94. brigaadi). Raketitüübid olid V-860 (5V21) ja V-860P (5V21A) (tavalõhkepeadega) ning V-870 (tuuma- e. "erilõhkepeaga"). Maksimaalne lennukaugus oli 180 km, tabamiskaugus u 150 km.

Minu teada oli 1990.a Keila-Joal siiski S-200V "Vega" (SA-5c) divisjonigrupp (juhtkond, 3 tule- ja 1 tehniline divisjon), sama oli Pahklas (2 tuledivisjoni + grupi juhtkond). "Vega'd" võeti relvastusse 8.09.1969. Täpsemalt oli tegemist ilmselt modifikatsiooniga "Vega-M", mis kasutas unifitseeritud rakette V-880... e. 5V28... (neis sai kasutada nii tava- kui tuumalõhkepäid, samuti sobisid nad nii "Angara" kui "Vega" süsteemidele). Lahinguvalmis rakett kaalus u 10 t, lõhkepea üle 200 kg.

Toon siin ära ka väikese väljavõtte 94. seniitraketibrigaadi (s/o 56178, kutsung "Plotva") ajaloost alates S-200 saabumisest (see oli suurim ja tähtsaim neljast Eestis asunud seniitraketiväeosast):

"... 08.-09.1964.a formeeriti Tallinna (Maardu) seniitraketipolgus 4 kompleksi S-200 „Angara“ divisjoni.
15.03.1966 sai polgust seniitraketibrigaad.
9.01.1967 kolisid brigaadi staap ja juhtkonna allüksused Keila-Joale.
1967.a saabusid relvastusse kompleksid S-125 „Neva“ ja komplekteeriti uued divisjonid.
1.09.1969 ühendati S-200 divisjonid grupiks.
1970.a anti käiku maa-alune komandopunkt Humalas.
1971.a relvastati S-75 divisjonid ümber kompleksile S-75M „Volhov“.
1972.a ühitati komandopunkt 132. raadiotehnilise keskusega (hilisem 2310. raadiotehniline pataljon, s/o 02428 Humalas).
11.1973 moodustati kaks divisjonigruppi, neist üks jäi Keila-Joale ning teine viidi Pahklasse.
1990-91 asendati S-75 ja S-125 põlvkondade kompleksid moodsamate seniitraketisüsteemidega S-300PS „Volhov M-6“, moodustati kaks S-300 divisjonigruppi kokku 9 divisjoniga.
1992.a jaanuari alguses viidi S-300 divisjonid Eestist ära ning 1992-93 paigutati need Pihkva oblastisse Ostrovi ja Opotška ümbrusse.
1992-93 kuni õhukaitseväeosade lõpliku Eestist väljaviimiseni olid osale brigaadi positsioonidest paigutatud Saaremaalt äratoodud 210. brigaadi S-125 divisjonid."

1990-te alguseni olid Keila-Joal 2.-4. ning Pahklas 1. ja 5. seniitraketidivisjon.

Keila-Joal on insener-tehnilised rajatised (pinnasevallid, kaablikraavid, ühendusteed jms) viie S-200 tuledivisjoni jaoks. Peale kahe divisjoni Pahklasse kolimist on neist kahe rajatised seisnud enamasti jõude, neid on raketiseadmete paigutamiseks kasutatud vaid ajutiselt nn õppekogunemiste ajal.

Brigaadi Eestist väljaviimise ajaks (1992-93) oli Keila-Joal vaid kaks S-200 tuledivisjoni. Ka Rakvere ja Kuressaare brigaadi S-200 divisjonigruppides (Tõõrakõrve ja Karujärve) oli siis kolme asemel alles kaks tuledivisjoni. Võib-olla oli see divisjonide arvu vähendamine seotud uute komplekside (S-200M "Vega-M" või hoopis S-200D "Dubna"?) saabumisega.

"Dubna" raketid lendasid kuni 300 km kaugusele, ent selle kompleksi väljatöötamine olevat lõpetatud 1987.a, ilma et oleks jõudnud seeriatootmisse. Mõnedes "eesliini" väeosades võisid nad siiski katseliselt üleval olla. Saabusid ju ka "Angara'd" Tallinna lähistele enne nende ametlikult relvastusse võtmist (= seeriatootmise algust).

Keila-Joal 1. tehnilise divisjoni (s/o 56178-P, kutsung „Izobara“) juures asus eraldi aiaga ümbritsetud „ehitis „Pantsir’ ““ („soomus“) e. „rajatis 62“ , milles hoiti spetsiaalautodel kuni kuut paigaldusvalmis tuumalõhkepead kompleksi S-200 rakettide jaoks. Neid lõhkepäid teenindasid ja valvasid Valga lähedal (nn 7. km, Metsniku e. Varna) asunud tehnilise baasi (s/o 48764, kutsung "Tšaika") sõjaväelased (väeosa hooned on praegu Valga piirivalvekordoni käes).


Viimati muutis Kapral Karu, 20 Dets, 2004 21:48, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Dets, 2004 17:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Dets, 2004 21:17
Postitusi: 66
Asukoht: Tallinn
Suured tänud kvaliteetse info eest. Kas teiste baaside kohta ka andmeid on? Nagu kutsungid ja ajalugu (kus? kes? mis?)? Pahkla ja Keila-Joa olid omavahel seotud aga kuidas olid lood Tapal (Tõõrakõrve) ja Karujärvel (Dejevo)?

Pilt Tapal olevast baasist:
Pilt


Viimati muutis berens, 28 Dets, 2004 18:53, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Dets, 2004 18:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Suured tänud Berensile ja Kapral Karule info eest keila-joa, Tõrakõrve, Pahkla ja Dejvo kohta. Huvitav oli lugeda seda juttu. Olen ise ka otsinud neid süsteeme mis seal üleval olid kuid see on põhinenud pigem tunnetuslikule infole. Aga hea kui keegi teab asjast lähemalt.
Huvi võiks pakkuda tegelt kõik raketibaasid mis eestis olid ja mida ja mis tüüpi seadmeid seal kasutati. Nii on minule veel selgusetu millised raketid näiteks olid kasutusel väiksemates baasides al-a ringikujulised 6 stardiplatsiga väljakud. Näiteks nagu Rohuneemes, Tehumardil Salme baas, Rutu baas Viljandi mk jne. Neid on vist Eestis üldse kõige rohkem olnud.
Küsimus veel, kust pärinevad need õhust tehtud fotod, Kas on olemas veel teiste baaside kohta analoogseid?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Dets, 2004 18:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
veel infi ....tooks siia ühe lingi kus on vastavad raketid ja seadmed tutvumiseks olemas

http://www.aeronautics.ru/samru.htm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Dets, 2004 20:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Siin on jutt suht õhutõrje spetsiifiliseks muutunud ja ka väga asjalikus. Mis mulle muidugi meeldib :lol: Küsiks siis ka mõned teemasse puutuvad küsimused.

Üks tuttav kutt teenis omal ajal õhutõrjes omaaegse Leningradi külje all. Tema teadis rääkida, et Piiteri õhutõrje koosnes kolmest vööndist.

Esimene oli Eesti saartel ja Lääne-Eestis. Teine Ida-Eestis (mingi Kohtla-Järve kant enam-vähem) ja kolmas juba kuskil Leningradi oblastis. Tema oli seal kolmandas vööndis.

Selle peale küsikski, et kas selline vööndite süsteem tõesti omal ajal toimis? Oli seal mingeid alluvussuhteid või sidesüsteeme, mille järgi oleks võimalik sellist süsteemi tuvastada?

Teine küsimus oleks selle Laagri lähedal asunud maa-aluse punkri kohta. Kuskilt on kõrva jäänud, et see oli mingi õhutõrje komandopunkt. Kas oli? Ja kui, siis mis?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Dets, 2004 22:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Dets, 2004 0:52
Postitusi: 97
Asukoht: Harjumaa
Piiteri õhutõrje eest vastutas 6. õhutõrjearmee, mille staap asus Krasnoe Selos. Selle armee alla kuulusid õhutõrjeüksused terves baltikumis ja Kaliningradis. Eesti asuva õhutõrjurite pealik oli lõpuotsas kindral Abdurahmanov. Raketsikud käisid lahinglaskmisi teostamas Kasahstanis asuval riiklikul polügonil. Metsnkul oli lisaks veel raadiosidepunker, mille raadiojaamaks oli RTC ( radio troposfernaja stantsija) 410, asus lahinvalves alternatiiviks kaablisidele. Valga jaam vahendas sidet Tallinna ja Riia punkritega.Valga sai signaali Peipsi taga Gdovist, kus asus mobiilne raadiojaam( autodel) ja sinna tuli signaal peapunkrist Piiteri all Pulkovos( Lennujaama kõrval) Leningrad -Pihkva mnt näitas omal ajal silt 7 gorodok.Teenindas kogu seda sidevärki Leningradi külje all Lahtas asuv üksik raadotehniline pataljon väeosa nr 03213, mille koosseisu oli kuus roodu, 5 kaabliside roodu ( likvideerisid sideavariisi )ja 1 raadiorelee rood, mille ülesanne oligi eelpool nimetatud lahingvalve teostamine.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Dets, 2004 0:52 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
No siin on nüüd küsimusi nagu küllusesarvest! Ise tahaks ka üht-teist küsida, aga kahjuks pole praegu aega. Katsun seda edaspidi leida.

Muide -- tegelen praegu raamatu kirjutamisega Eestis asunud NL/Vene vägedest ja loodan selle talve jooksul midagi kaante vahele saada. Käsikirjas on vastused ka enamikule siinesitatud küsimustele.

Kurbloolus on aga selles, et materjali on palju ja selle läbihekseldamine nõuab ka palju aega. Peaaegu kõigi väeosade/asutuste kohta oleks midagi kirjutada, mõne kohta üksi saaks terve raamatu kokku. Isegi muuseumi võiksin kokku panna (esialgu kasvõi digitaalse).

Asi edeneks kiiremini, kui saaksin lõviosa ajast vaid sellega tegelda -- ent kuidagi peab ka elatist teenima... Küsin siin igaks juhuks, kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi (jne.), kes saaks ja tahaks sellist tööd spondeerida või stipendeerida või muul moel rahaliselt toetada? Tean küll vastust juba ette, aga küsija suu peale vähemalt ei löödavat.

Lähipäevil katsun siia ka teema raames midagi kirjutada :wink: .


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 434 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 29  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt