Võtame siis küsimustele vastamise ja mõningate eksiarusaamise kummutamise käsile.
Kellele see Pärnu siis maha müüdi või kes sellest rahalist kasu sai?
Kes,kes? Tobe küsimus,sest kui toonased linnaku sulgemisega kaasnevad põhjendusenimekirjad ette võtta, siis üks esimesi seal on just sellise eraldiseisva üksuse ülalpidamiskulutuste ebaotstarbekus, mistõttu olla kasulikum finantsiliselt sealsed ajateenijad teiste olemasolevate üksuste vahel ära jagada.
Mis Jägalat puudutab, siis ega tollal suurt vahet ei olnud, kas panna kinni Jägala, või hoopis Tallinnas Marja või Rahumäe tee linnak. Kokkuvõttes oleks olukord ikkagi olnud sama, et nende üheaegseks remontimiseks poleks raha jätkunud ning teistsuguse otsuse korral oleks Jägala olnud ikkagi ilmselt samasuguses seisus, kui on täna Marja või Rahumäe. Või siis oleks Jägala korda tehtud, aga Võru või Tapa jäänud selle arvelt välja ehitamata.
Kuna ma ise vana kalevlane olen, siis tean sest loost arvatavasti pisut enam, kui tavafoorumlane, või siis vaid ametlikes paberites sorkija.
Oli ikka vahe küll toona, et missugune loetletud üksustest kinni panna, sest, kui Marja või Rahumäe olid juba siis samas seisu, kui täna, siis Kalevi ÜJP näol oli tegemist täiesti toimiva ja
piisava võimekusega söökla ning korraliku kasarmuga (uusehitis) jalaväepataljoniga. Ehk siis - põhjendus just-kui äärmuslikust amortiseerumisest jne., jne. ei kannata mingit kriitikat ja omas argumendi väärtust vaid neile, kes ise kohapealseid olusid ei teadnud.
Seejuures juhiks tähelepanu sellele, et Jägala territoorium jäeti targu alles ning jutud Jägalasse naasmisest ei ilmnenud mitte 10 aastat hiljem, vaid juba 2006. aastal, kui Pärnu veel hingitses.
Vaat, nüüd on küll üks naerukoht. Soovitan siiski neid vahepealseid protsesse Jägala territooriumiga tiba peenemalt tundma õppida. Jägala territooriumi ei jäetud mitte targu alles, vaid selleks oldi eneselegi (KaMin) ootamatult sunnitud. KaMin hea äriidee sai surmahoobi, sest mitte ükski potentsioolne ostja ei olnud selle territooriumi ühe osaga seotud teatava nõude täitmisega päri, mistõttu see ala (koos hoonestusega) jäigi müümata. Ja juba 10 aastat on see maa-ala koos hoonestusega KaMin´il kui taak kaelas ja sellega ei osata miskit pihta hakata. Jah, oli küll hiljaaegu selle Kaitseväe taaskasutusse andmine päris tõsiselt jutuks (kogu senise hoonestuse 100% mahatõmbamine ja totaalne uusehitus), mille rentaablus ka järjekordselt ülimalt veenvalt (sama veenvalt nagu 10 aastat tagasi vastupidist tõestati) välja toodi, kuid - ei tulnud välja. Raha pole ja keegi polnud ka finantseerima nõus.
Ja-ja, täpselt nii. Jägalasse naasmise teema oli tõepoolest juba ammu-ammu jutuks, sest nagu ma juba ütlesin, sellele territoorimili üritati meeleheitlikult rakendust leida, kui esialgu hiilgavana paistnud äriidee vett vedama läks. Aga ilmnesid mitmed asjaolud, mis kaasnaevad iga uue asja algatamisega, sest kõik vana oli ju vahepel jõutud maani maha lammutada. Pean silmas mitte olemasolevat taristut, vaid just organisatsiooni, selle isikkoosseisu ja muud sellega seonduvat. See oli ju maani maha lõhutud ja isikkoosseis, kes üldse Kaitseväest lahkunud, kes juba mujal teenistuskoha leidnud. Ja vaat sellele pähklile ei hakanud asjameestel juba enam hammas peale.
Mis majanduslikku kasu puudutab, siis on kogu Eesti riigi ülalpidamine ju teatud aspektist üks äraütlemata kahjumlik ettevõtmine. Mis aga omakorda ei tähenda seda, et kaitseväe paiknemist ja linnakuid planeerides ei tuleks teha tarku otsuseid, et pikemas perspektiivis saaks raha pumbata mujale kui vaid betooni sisse.
Kaitseväe paiknemises ja linnakute planeerimises tehtud otsuste tarkuse üle ei saa otsustada mitte paberil tehtud arvude ja kümnetes punktides loetletud põhjenduste järgi. Meenutan ikka ja jälle ühe ja sama ametkonna poolt tehtud naermaajavalt koomilisi põhjendusi erinevate üksteisele risti vastukäivate otsuste toetuseks erinevatel ajahetkedel (näiteks kas või see-sama Jägala, siis Paldiski erinavad projektid-ideed jne.). Kumb siis nüüd neist tark otsus on? Kas 10 aastatagune, või praegune, missugused teineteisele aga risti vastu käivad?
Foorumis valitsevatele padupragmaatikutele aga on mu järgmised väited kindlasti arusaamatult nõdrameelsed, kuid paraku riigikaitse aspektist võetuna võimaliku Kaitseväe osalusega toimuva relvastatud konflikti korral otsustava tähtsusega. Nimelt - kõik riigikaitsega seonduv ei ole paigutav rahanumbreid näitavatesse tabelitesse. Ja neist üks peamine on riigi kodanikkonna kaitsetahe, millist on kaunis raske numbrites väljendada, ja mida ei saa ka konkreetse rahaühikuga mõõta. Riigikaitsestruktuuride kohaloleku aina suurem kadumine maakondades, nadi ajateenistuse läbinute % kodanike üldarvust, äärmiselt kasin omamise majanduse osalemine riigikaitses jne., jne. ongi praeguseks toonud kaasa olukorra, kus aina suurem osa kodanikkonnast on ennast riigist ja riigikaitsest distantseerunud-võõrandunud, OMA kaitseväge ei nähta mitte OMANA ja riigikaitsevalmidus on, noh, suhteliselt vähene. Seda viimast väljendab väga ilmekalt ka osalus% RÕK-idel. Ja seda isegi ajateenistuse läbinute korral!! Kaitsevägi on Eesti Vabariigi, oma riigi relvastatud jõud ning selle kohalolu kohtade ja võimalikult suurema osa (ideaalkujul 100%) osalus kaitseväeteenistuses mingis oma eluperioodis on kaitsetahtelise kodanikkonna loomisel otsustava tähtsusega. Just nimelt otsustava, sest eelpoolnimetatud Kaitseväe kohalolu ja isiklikku osalust kaitseväeteenistuses ei asenda mingid kuitahes tõsiseltvõetavad arvutuse.
Preaguse tendentsi jätkudes on prognoositav olukord, kus kulusid tõmmatakse paiknemiskohtade vähendamisega aina kokkupoole, kuid lõppkokkuvõttes osutume SA-l olevat olukorras, kus kaitsetahtelise kodanikkonna puuduses jääb Kaitseväe põhiülesanne, milleks me end ju igapäevaselt ette valmistame, täitmata. Raha sai küll kokku hoitud, kuid - milleks?
Sama minupoolne selgitus kehtib ka omamaise majandusettevõtluse (riigikaitseline toodang) sidumise kohta oma kaitsejõududega, mis seni just-kui samale pragmaatikutele meelepärasele argumentasioonile toetudes maha laidetud on, Ja seda pole isegi mitte kaalumiele võetud. Selge see, et esialgu ei saaks see koheselt, kui üldse, mingi hiigelkasumeid tootev ettevõtlusvorm olema.
Aga, et ka rahanumbreid jumaldav pragmaatik asjast aru saab, siis - iga asja eest tuleb maksta. Ka kodanikkonna kaitsevalmiduse, lojaalsuse ja riigikaitse moraali eest. Mis siis, et neid kategooriaid numbritesse panna ei saa, on need vaieldamatult olemas, need on määrava ning otsustava tähtsusega võimalikus relvakonfliktis ja nende ees silmade sulgemine on, kui mitte just riigireetuslus, siis vähemalt idiootlikult piiratud enesekindlus kindlasti.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!