www.militaar.net

Leidsin netist sihukese info:

http://www.saaremaamuuseum.ee/noukogude.htm :

"1982 - põhimuuseumi kantseleihoone korsten tuli lammutada, kuna sellesse oli sattunud Nõukogude piirivalvevägede lipnik. Tänu sellele ehitati hoonele kiiresti uus katus ja korsten."

Oskab keegi sellest midagi lähemalt jutustada?

lähemalt räägib sellest loost Eesti Ekspressi artikkel

_________________
Warning: Trespassers will be shot. Survivors will be shot again.

Lugesin seda artiklit, aga targemaks ei saanud (v.a fakt, et isehakand korstnapühkija ellu jäi ). Oli ta tõesti kuutõbine või oli asi milleski muus, miks ta sinna trügis? Kas siinkirjutavad saarlased ei tea sellest midagi lähemalt?

Artiklist jäi mulje, et Endel Püüal õnnestus pilte teha, on see tõsi?

Piirivalvuritest polegi siin enne juttu tehtud, aga teema ometi ärev ja huvitav.

Oma Saaremaa trettide ajal üritan ikka alati ka mõne asjaga seotud inimesega rääkida. Leidsin ühe eestlasest nõukogude piirivalve majori (teenis Saaremaal), kellega rääkisime Saaremaal toimunust (huvitav oli see, et mees ikkagi kuidagi ei tahnud nagu kõike rääkida kuidas oli, natuke miskipärast varjas midagi, aga see tegi asja huvitavamaks:).

Ega seal suurt midagi ärevat ei olnudki, peale selle, mis väeosas sees toimus. Vilsandil oli vist 60-ndate lõpus see jama kus kohalik piirivalve ülem mingis armukadeushoos kohaliku majakavahi oli maha lasnud ja ise siis üritas minema põgeneda, aga kätte olevat ikka saadud.

See oli vist 1972 kui Pihtlas postilt piirivalvur lahkus ja vägistas lähedal asuvas talus kellegi naesterahva ära.

Ja 1976 oli vist Kundas mingis gaasitöötajate peol läinud piirivalvuri ja kohalike vahel tulistamiseks (muidugi ühes suunas) kui keegi neist sündmustest midagi rohkem teab, siis võiks vihjeid anda...

Asi toimus Letipea rannas Virumaal.

http://www.epl.ee/artikkel_9121.html

Alo

tean seda mis see artikkel kirjutas, aga MIKS see nii juhtus, see on küsimus?

Kaine peaga pole vist vene kroonus keegi kedagi tapnud.
See on lühike kokkuvõte kunagi kuuldud jutust.
Gaasitöötajate kokkutulek. Viin, õlu jne. Piirivalve patrulli teekond läheb sealt mööda. Pakutakse. Juuakse. Kui sõdurid olid piisavalt purjus, siis soovitati viisakalt ära minna. Peale seda... tõ minja ne uvazaješ... kaitseriiv maha ja valang. Pärast endale ka kuul.
Nii ma kunagi kuulsin. Kui palju õigust või mitte,aga üsna loogiline käik.

Saaremaal palju ringi sõitnuna võin öelda, et seal on mitmeid üsna hästi säilinud piirivalvekordoneid (Tammuna, Tagaranna, Liiküla) kus ringi käies võib täiesti tunda veel isegi vankade lõhna, ning isegi esemeid on sinna osaliselt maha jäetud.

Lõige paremas korras on Tammuna kordon Sõrve säärel - praegu Eesti Piirivalve valvata, aga kaubeldes saab sisse küll, vähemasti sai.

Tagaranna ja Tammuna on üsna ühetaolised, ehitatud vist 1986.a.

Liiküla on küll vanem, aga vaatamist jagub kuhjaga, eriti suur dolomiitplaatidest NSVL-i kaart kordoni ees.

Ülejäänud Saaremaa omad on minu teada kellegi konkreetses valduses.

Hiiumaal on kõige paremini vaadatav ja säilinud Kõpu majaka lähedal Ojakülas olev kordon, kus on pea kõik veel omal kohal (vähemasti juuni 2004.a.), oli.

Tere!

Olin 1989 karepa piirivalves ja seal räägiti ka seda tulistamise juttu.
Üldjoontes oli nii nagu eelpool inimesed rääkisid aga peale seda juhtumit oli patrullidel padrunid ära korjatud.
Käidi tühjade salvedega , ja tääk vööl. Patrulli vanemal oli ka raketipüstol , millega märku anda või siis karu pihta tulistada.
Paar juhtumit oli isegi olnud et karu oli sügisel öösel patrullile kallale tulnud.

Ah jaa , kui see rahulendur seal punasel väljakul maandus siis Kunda piirivalve andnud õhujõududele häire , et näe , lendab ja tuleb aga kuna suurtelt radaritelt ei nähtud midagi siis arvati et poisid ajavad udu ja on purjus.
Kuigi toll ajal oli karm kord ja napsitamine oli rangelt keelatud.
Ise sain ainult selle poole aasta jooksul , mis ma seal Karepal olin, pool õlut alla kulistada.
Nii et erinevalt teistest väeosadest viina eriti ei joodud

_________________
Igal ühel oma tõde.

Minu koolivend oli seal Põhjarannikul just selles kordonis ja sel ajal, kui Rust üle lendas. Ise sõitsin Moskva jõe kaldapealset pidi Punasest väljakust mööda 30 minutit enne Rusti maandumist - milline kaotus! Lasti ka saluuti - kas ei olnud piirivalvurite päev?

Mida tähendab vandel piirivalve putkadel lühend: (kirjutan ladina tähed, aga mõtlen just kirillitsa tähti neile vastandina) PTN ?

Kirjas tavaliselt nii: kazdõi PTN otlišnõi. Võiks see olla äkki: P - pogranišnõi, T - ? ja N - narjaad? Ei tea, aga kui keegi teab oleks tänulik.

PTN -- post tehnitšeskogo nabljudenija ehk siis tehnilise vaatluse post (s.t. valvekompleks vaatlustorni, väikeste lokaatorite, statsionaarse relssidel prožektori, diiselgeneraatori jms-ga). Igal kordonil oli neid 1--4 tükki. Nende vahelisel rannajoonel olid väikesed (2 x 2 m) 1--2-korruselised abivaatluspostid (VPN -- vspomogatelnõi post nabljudenija).

Sama lühend tähistas ka tehnilise vaatluse punkte, mis Eestis asusid Suurupis, Harilaiul ja Sõrve säärel.

Mina olen kuulnud juttu Saaremaa kaluritest, kes kohaliku piirivalvekordoni ülemaga hästi läbi saanud. Too kurtnud kunagi, et vaja korralikku käiakivi. Kalurid lubanud aidata. Mõne aja pärast olnudki kivi kohal, selgelt Rootsi päritolu. Idee oli siis selline, et kalurid käisid "aeg-ajalt" üle.

Oskab keegi kommenteerida?

Asp

Eks kohalik rahvas ikka sõbrunes mundrikandjatega ning eesmärk pidi olema tavaliselt mõlemaid osapooli rahuldav. Piirivalvuritel oli näiteks kütust või kärakat ja külarahaval jälle midagi muud... Igatahes olen kuulnud et äritegevus käis Saaremaal üsnagi vilkalt. Seepärast oli ka rotatsioonisüsteem paigas, et üle 5 aasta tavaliselt ohvitsere ühe koha peal ei hoitud.

Seda ma ei usu kindlasti, et kaluritel lasti saladuskatteall ´´üle´´ käia, vahelejäämine oleks niikui nii olnud ning see mäng ei oleks väärinud küünalid mingi käia pärast. Seega usun täiesti kindlat, et tegu ühe hea legendiga...

Samas oli Saaremaal juhus, kus üks kalur sulges teised kalapaati ja pani Rootsi ajama, aga see oli vist mingil 50- 60 ndatel kui polnud veel arenend radarisüsteemi ning mereleminekuks oli tarvis lihtsalt luba võtta piirikate kordonist.