Re: Merelennuvägi
Postitatud: 31 Aug, 2019 13:40
Siinkohal aga ilus elu lõppeb. Millegipärast Aleksandrov "Воздушные силы в борьбе флотов на Балтике" teises osas (aastad 1917-18) ei maini merelennujaamade numbreid üldse. Ka nende jaamade puhul, millede numbrid ta esimeses osas andis ja kohati ka kasutas.
1. brigaadi paiknemise kohta leiab 1917. aastast, et
16. juunil alustas tegevust merelennu post Kuivastu reidil - seal ei olnud ei angaare ega slippi, lihtsalt vesilennukid said kalda äärde sõita ja tankida
Virtsu lennubaas alustas tegevust 3. septembril.
Veel leiab mainimist, et ka sel suvel tegutses baas Sõrve otsas, seekord räägib Aleksandrov millegi pärast Mõntu - Läbara juures asunud baasist, aga ei selgita, kas tegemist on asukoha täpsustamisega, või oli sel aastal baas hoopis kolmandas kohas.
Kõrgessaares oli samuti ka sel suvel merelennujaam, mis seekord oli allutatud Haapsalule.
Nimelt oli millalgi 1917. aastal avatud ka Haapsalus merelennujaam, mis pidi siis olema I järgu baas. Seal asus divisjoni staap, millele allusid Kõrgessaare ja Virtsu merelennujaamades asunud lennusalgad.
Veel mainitakse sel suvel ajutisi baase Ruhnus, Soela väinas ja Paldiskis.
1917. aastal loodi Saaremaal ka mitu maalennuvälja hävituslennukitele. Väga võimalik, et need said ka omale numbrid samast merelennujaamade reast (nagu sai selle Helsinkis asunud 4. merelennujaam). Maalennuväljad asusid Sõrve poolsaarel Karuste küla lähistel, Kuivastus sadama lähistel (reidil asunud merelennujaam sai oma kütuse ja tehnilise abi sellelt lennuväljalt) ja Kuressaare linnas, Roomassaare tee ääres.
2. brigaad oli saanud küll 1916. aastal oma merelennujaamadele numbrid, aga tegelikult hakkasid need jaamad valmima alles 1917. aasta suvel. 1917. aasta augusti alguses olid kõik lennukid veel Turu ja (vähesel määral) Degerö lennujaamades. Mujal käisid alles ehitustööd. Augustis avati täiesti uue kohana aga Mäntyluotto - 7. augustil sai selle ülemaks Boriss Štšepotjev, kes hiljem teenis Eesti lennuväes. Mäntyluotto number on aga seni veel teadmata.
Ja tegelikult kõik Ahvenamaa - Turu rajooni planeeritud merelennujaamad ei valminudki. Septembri lõpus oli seis järgmine:
Nr. 23 - Turu - neli puitangaari, slipp
Nr. 21 - Degerö - neli puitangaari, slipp
Nr. 22 - Jungfrusund - neli puitangaari, slipp
Nr. 28 - Jurmo - puidust paarisangaar, slipp
Nr. 29 - Lappvik - puidust paarisangaar, slipp
Eckerö baasis ei olnud puidust paarisangaar veel lõpetatud (valmis oli vaid põrand) ja ka slipp puudus. Kasberg ja Lyppyrtti olid veelgi vähem valmis ning nende ehitamisest loobuti. Mis sai Eckerö baasist - ei selgu.
Veel mainib Aleksandrov plaanist luua merelennujaam Porkkala-Uddi kanti, mis aga ilmselt samuti jäi lõpule viimata. Küll olevat lennujaam aga avatud Kotkas. Aga taas kahjuks numbrit pole.
Nüüd tuleb ilmselt pikem paus, enne kui kusagilt mingit infot juurde leian.
1. brigaadi paiknemise kohta leiab 1917. aastast, et
16. juunil alustas tegevust merelennu post Kuivastu reidil - seal ei olnud ei angaare ega slippi, lihtsalt vesilennukid said kalda äärde sõita ja tankida
Virtsu lennubaas alustas tegevust 3. septembril.
Veel leiab mainimist, et ka sel suvel tegutses baas Sõrve otsas, seekord räägib Aleksandrov millegi pärast Mõntu - Läbara juures asunud baasist, aga ei selgita, kas tegemist on asukoha täpsustamisega, või oli sel aastal baas hoopis kolmandas kohas.
Kõrgessaares oli samuti ka sel suvel merelennujaam, mis seekord oli allutatud Haapsalule.
Nimelt oli millalgi 1917. aastal avatud ka Haapsalus merelennujaam, mis pidi siis olema I järgu baas. Seal asus divisjoni staap, millele allusid Kõrgessaare ja Virtsu merelennujaamades asunud lennusalgad.
Veel mainitakse sel suvel ajutisi baase Ruhnus, Soela väinas ja Paldiskis.
1917. aastal loodi Saaremaal ka mitu maalennuvälja hävituslennukitele. Väga võimalik, et need said ka omale numbrid samast merelennujaamade reast (nagu sai selle Helsinkis asunud 4. merelennujaam). Maalennuväljad asusid Sõrve poolsaarel Karuste küla lähistel, Kuivastus sadama lähistel (reidil asunud merelennujaam sai oma kütuse ja tehnilise abi sellelt lennuväljalt) ja Kuressaare linnas, Roomassaare tee ääres.
2. brigaad oli saanud küll 1916. aastal oma merelennujaamadele numbrid, aga tegelikult hakkasid need jaamad valmima alles 1917. aasta suvel. 1917. aasta augusti alguses olid kõik lennukid veel Turu ja (vähesel määral) Degerö lennujaamades. Mujal käisid alles ehitustööd. Augustis avati täiesti uue kohana aga Mäntyluotto - 7. augustil sai selle ülemaks Boriss Štšepotjev, kes hiljem teenis Eesti lennuväes. Mäntyluotto number on aga seni veel teadmata.
Ja tegelikult kõik Ahvenamaa - Turu rajooni planeeritud merelennujaamad ei valminudki. Septembri lõpus oli seis järgmine:
Nr. 23 - Turu - neli puitangaari, slipp
Nr. 21 - Degerö - neli puitangaari, slipp
Nr. 22 - Jungfrusund - neli puitangaari, slipp
Nr. 28 - Jurmo - puidust paarisangaar, slipp
Nr. 29 - Lappvik - puidust paarisangaar, slipp
Eckerö baasis ei olnud puidust paarisangaar veel lõpetatud (valmis oli vaid põrand) ja ka slipp puudus. Kasberg ja Lyppyrtti olid veelgi vähem valmis ning nende ehitamisest loobuti. Mis sai Eckerö baasist - ei selgu.
Veel mainib Aleksandrov plaanist luua merelennujaam Porkkala-Uddi kanti, mis aga ilmselt samuti jäi lõpule viimata. Küll olevat lennujaam aga avatud Kotkas. Aga taas kahjuks numbrit pole.
Nüüd tuleb ilmselt pikem paus, enne kui kusagilt mingit infot juurde leian.