toomas tyrk kirjutas: ↑17 Veebr, 2017 15:38
Üldisema taustana võib siis väita, et salk formeeriti ilmselt 1916. a. kevadel. Esimesed mehed, kes seal kuupäevaliselt kirjas on, on saanud korteriraha alates märtsist 1916. Salga ülem on nimeliselt ja kindlalt arvel esmakordselt juuli korterirahade nimekirjas. Seda aga täiskuu arvestuses (1. kuupäevast peale). Juuni korteriraha paberi juures nimekirju ei ole. Nii et võimalik, et alustas ka varem. Kuid ka teistes allikates on mainitud, et lennuvälja hooned ja muu juurdekuuluv oli lõplikult valmis 1916. a. suveks. Nii et kevadesse see formeerimine ilmselt jääb.
Toimub endiselt RGAVMF failide puistamine. Kuna Peeter Suure merekindluse lennusalk loodi mereväe peastaabi pealekäimisel, siis leidub seal ka mõningast infot.
Фонд: №418, Морской Генеральный штаб г. Петроград (1906-1918)
Опись: №1, Оперативный отдел (1906-1917 г.г.)
Дело: №510, Протоколы совещаний, доклады, докладные записки и другие материалы об организации воздушной обороны заводов Морского министерства в окрестностях Петрограда; о формировании отрядов гидроавиации в морской крепости, об организации воздушного района Белого мо...
17. novembril 1915 ülemjuhataja staabiülema nõusolekul kinnitati programm uute lennuväe ja õhusõidu üksuste formeerimiseks. Teiste hulgas oli seal kirjas kava formeerida ka Peeter Suure merekindluse lennusalk. Ettepanek kiideti omakorda heaks 17. detsembril 1915 sõjanõukogus, ning vastavate lennusalkade moodustamise korraldus ning nende koosseisud kinnitati ülemjuhataja (tsaari) käskkirjaga 28. detsembril 1915.
Ajutine koosseis nägi salgas ette 10 ohvitseri, 1 sõjaväeametniku ja 63 alamväelast. Ohvitseridest 6 pidid olema lendurid (k.a. salga ülem) ja 4 lendur-vaatlejad. Veel 4 lendurit pidid olema allohvitseri auastmes ning 13 allohvitseri - motoristid.
Salk jagunes kaheks jaoks, kummaski 4 lennukit. Samuti pidi salgal olema oma töökoda.
Peeter Suure merekindluse salga formeerimisele asuti 1916. a veebruaris ning 23. aprilli 1916 (vkj) saadetud kirja järgi oli enamus ohvitseridest, kõik alamväelased ning suurem osa varustusest olemas. Formeerimisega tegeles Peterburis asunud 1. lennuväe rood. 25. aprillil (vkj) saadud kirja järgi olevat meeskonnale Tallinnas korterid olemas ja peeti vajalikuks salk saata Tallinna.
Siiski oli mingi kahtlus, sest salga organiseerimine toimus mereväe peastaabi ettepanekul, formeeriti aga maaväe lennuüksuste poolt. Vahepeal tekkis küsimus, et kas salka ikka peaks sinna Tallinna saatma, või tuleks see lahtiformeerida ning meeskonda/varustust kasutada mujal.
3. mai 1916 (vkj) kuupäevaga salgaülema aj kt alamleitnant Lebedevi kiri 1. lennuroodu ülemale, et ruumid alamväelaste majutamiseks on Tallinnas olemas, osa alamväelasi ja ohvitsere, aga ka lennukeid asub juba ammu seal.
8. mail (vkj) sai mereväe peastaap koopia lennunduse eest vastutavale suurvürst Aleksander Mihhailovitšile saadetud telegrammist, et on tehtud korraldus Peeter Suure merekindluse lennusalga saatmise kohta nende tegelikku asukohta – Tallinna. St et ilmselt maist-juunist asus salk valdavas enamuses juba Tallinnas.
Selline täpsustus siis. Puudub veel kuupäev, mil Agejev ise Tallinna saabus ja salga juhtimise alamleitnant Lebedevilt üle võttis.