Soome vabadussõda
Postitatud: 07 Okt, 2018 11:58
Ahvenamaalt inimesi ei tunne, seal elab u 10% soomekeelsetest rootslastest, kuid mandril elavad on täpselt samapalju Soome patrioodid kui soomekeelsed. Saksamaale sõjalist koolitust nõutama minemise idee oli algselt pärit rootsikeelsete üliõpilaste hulgast ja jäägrid olid ainukene Soome Vabariigi kodusõja aegne korralikult väljaõpetatud üksus, praktiliselt pataljoni lahingugrupp, neil olid isegi mõned haubitsad. Tavaline kodusõjas võidelnud soomlane oli suvalise püssi ja minimaalse sõjalise koolitusega mees, lahingus loputasid jäägrid punaseid päris kõvasti. Jäägrite taust oli väga kirju, suures osas koolitatud linnamehed keskklassist, kui seda nii saab nimetada. Saksamaal allohvitseri ja ohvitserikoolituse saamiseks oli oluline hea saksa keele oskus, seda väiksema haridusega ja soomekeelsemad reeglina ei osanud, parema haridusega rootsikeelsemad reeglina oskasid. Jäägrite hulgast kasvas välja Soome KJ vanemohvitseride tuumik aastakümneteks, seega on ka loomulik, et suur osa Talve- ja Jätkusõja kolonele ja kindrale olid rootsipäraste nimedega, üldse sai kindraliks 49 jäägrit. Soome rahvuskangelane Mannerheim rääkis kodus rootsi ja naisega ning tsaari teenistuses vene keeles, oli rootsikeelse taustaga. Soomerootslased olid ajalooliselt Soome eliit, tavaline oli see, et kui perekonnas oli mitu poega, siis üks päris talu, teine läks ülikooli ja kolmas riigiteenistusse ohvitseriks, seega polnud mingi ime, et suur osa ärimehi, insenere, arste, kooliõpetajaid ja ohvitsere olid rootsikeelsetest suguvõsadest.