Jõelaevad Emajõel

[Kapten Trumm]

Ma tegelikult ei tea, mis oli praeguse "Limnoloogi" vana nimi. Äkitselt sattus ette eelmise "Limnoloogi" pilt. "Kostromitš" tüüpi ülilevinud töölaev. Pesitses samuti Mustvees, aga näha sai teda ka Võrtsjärvel. Kadus kusagil 80-tel.

See Limnoloog ja analoogne laev on viimased 6-7 aastat igatahes seisnud Mustvee sadamas kai ääres, sõitmas pole näinud. Näib sõidukorras olevat (st mitte pooluppunud vrakk).
Nimi on kah Limnoloog, seisab kohe silla kõrval, kui üle jõesilla sõidad. Samas seisavad 2 keskkonnainspektorite plastikkaatrit (selliseld hallikasvalged) ja piirivalvekaater.

[aurik]

Sattusin juhuslikult ühe 59 aastat vana foto peale. Selle silla eluaastad olid 1956-70. Piisavalt kõrge, et jõetrammid alt läbi pääseksid
(v.a. kõrge veeseisu ajal, kui "Koidula" ja "Kreutzwald" ilma ruhvita ringi lasksid.
Kuulu järgi olid pontoonid saksa päritolu, sõja ajast jäänud.

[tympsa]

Selle Auriku pildi kohta, Lermontov Värskas. - no tõesti oli ilus ja elegantne laev . Ma olen sellega (vist ? ) sõitnud vaid korra, lapsena koos isaga.Mäletan, et Peipsil olin pea kogu aeg vööris vabas õhus, mulle meeldis vaadata kuidas laev parajas laines kulges.Tagasiteel jäin kuskil sees pingi peal magama ja isa äratas mind alles Tartus üles. Oli juba pime kui laevast lahkusime, ma vaatasin laeva poole tagasi ja eriti meelde on jäänud suur punane tuli laeva küljel.

Hiljem mõistsin, et see pidi olema pakpoordi tuli ja ju siis jõe pool küljel oli tüürpoordi roheline tuli.

Huvitav miks Lermontov üsna varakult (laevaea mõistes) seisma jäeti ja lõpuks Pihkvasse viidi, kas ta oli tehniliselt korrast ära või jäi süvis liiga suureks Praaga ja Eesti Väravate jaoks ? Isegi Alfa kapten kurtis sügisel , et nende süvis ( 1,3 m ) kraabib Emajõe suudmes põhja ja laevuke on ka päris kinni jäänud seal , Lermontovil oli see 1,5 m . Küsitav kas Lermontovi-sugune laev praegu üldse Emajõelt välja sõita saakski enne kui faarvaatri süvendajad oma töö korralikult jälle käsile võtavad.

[aurik]

Huvitav miks Lermontov üsna varakult (laevaea mõistes) seisma jäeti ja lõpuks Pihkvasse viidi, kas ta oli tehniliselt korrast ära või jäi süvis liiga suureks Praaga ja Eesti Väravate jaoks ? Isegi Alfa kapten kurtis sügisel , et nende süvis ( 1,3 m ) kraabib Emajõe suudmes põhja ja laevuke on ka päris kinni jäänud seal , Lermontovil oli see 1,5 m . Küsitav kas Lermontovi-sugune laev praegu üldse Emajõelt välja sõita saakski enne kui faarvaatri süvendajad oma töö korralikult jälle käsile võtavad.

Juhtumisi oli mu isa natuke seotud tollaste Tartu võimuorganitega ja tema laua peal vedelesid aeg-ajalt Tartu Linna TSN toimetised, kuhu teinekord nina sisse pistsin. Et jõesadam allus siis Tartu linnale, oli seal ära toodud ka sadamat puudutavaid plaane ja otsuseid. „Lermontovi“ kohta oli kas 1976 v 77.a. selline nupp- amortiseerunud jõelaeva rentaabel kasutamine hotellina.
Mis puutub amortiseerumisse, siis 1953.a valminud jõelaev oli tõesti jõudmas kriitilisse ikka, kus tema tavahooldusega käigushoidmine hakkas minema järjest kallimaks. Alternatiiv oleks olnud korralik kapitaalremont, mis tähendanuks jälle ühekordselt suure raha väljakäimist.
Ma ei välista, et alguses mõeldi laeva sõidust väljaviimist ajutisena. 1977.a. oli ETV-s juhtumisi väike telesaade jõesadamast ja üks intervjuu tehti seal „Lermontovi“ viimase kapteniga. Konkreetsele küsimusele: „kas laev hakkab peagi jälle sõitma?“ vastas ta umbes nii, et täiesti võimalik, aga eelduseks oleks madalveeperioodi lõpp. Teadupärast oli Emajõel-Peipsil alates 1964-st aastast olnud väga veevaene aeg. Aga küsimus polnud minuteada Eesti väravates ja Praaga piirkonnas, vaid hoopis Peipsi põhjaranniku sadamakohtadesse sissesõidu võimalustes. On teada, et 70-te I poolel kolistas laev tihti mööda madalikke, ajakirjanduse uudisekünnise ületas kõige pikem- kolmepäevane turistidega seismine Rannapungerja kandis üsna sõitjakarjääri lõpus. Väiksemaid juhtumeid oli tal veel küll.
Tegelikult 1,5 m süvis korras laevateedega probleem pole. „Uku/Turistil“, samuti pihkvalaste jaoks ehitatud suurtel kalatranspordilaevadel oli see veel suurem, kõnelemata juba „Joalast“ või XX saj. esimese poole suurtest aurulaevadest, mis oma 2m. süvisega vaatamata veeseisule edukalt sõitsid. Vast oli asi jõesadama võimekuses hoida täiesti korras kõiki laevateid. Selge, et kohaliku tähtsusega sadama haare oli tunduvalt väiksem kui varasema Jõetranspordi Valitsuse oma ja et Peipsi põhjaosa laevateed kaotasid juba 50-te lõpus oma majandusliku tähtsuse, siis piirduti seal edaspidi minimaalsega..(osalt võib olla ka põhjuseks, et mitu süvendajat oli nüüd ametis hoopis liiva ja kruusa pumpamisega erinevatest karjääridest). Ja kui 60-tel läks asi nö vana rasva peal, siis 70-tel oli ummistusprotsess juba kaugele jõudnud.
1978.a. algas jälle kõrge veeseisu ajastu ja ma lootsin lapselikult naiivselt, et „Lermontov“ saab sõitma hakata, aga oli peagi näha, et hotell kujuneb statsionaarseks- senine vööriosa salong jagati täiendavateks kajutiteks.
Hotell-laeva vajadus kerkis tegelikult „Raketade“ tulekuga. Tänu neile said väga populaarseks ühepäevased Pihkva ekskursioonid, milleks asutused-ettevõtted laevu usinalt tellisid. Ja et osa soove tuli Tartust kaugemalt ja laeva väljumine oli hommikul kell 8, siis oli otstarbekas kaugemale rahvale, kellel polnud Tartus ööbimisvõimalust (päris hotelle oli Tartus vaid kaks ja need ilmselt suvel nagunii täis), pakkuda lihtsat ja soodsat majutusteenust, mida "Uku/Turist" alates 60-te lõpust pakkus
70-te keskel oli teada, et Tartu saab juurde veel ühe kiirlaeva ja vajadus majutuskohtade järgi kasvab kõvasti. „Lermontovil“ oli sõidualusena 56 voodipaika ja seisval laeval kasvatati seda arvu salongi ja meeskonnaruumide näol veel tublisti.

[aurik]

Ma jätka veel 70-te keskpaiga teemaga
Sel ajal sai jõesadam vist endale uue ülema- endise kommunaalametniku, kes alustas (osalt õigustatult) parajat platsipuhastuskampaaniat. Reisilaevadest lõpetas lisaks „Lermontovile“ väike jõetramm „Narva“ (lk 35 temast lugu). Ja veeteedelt kadusid karavanid. Nimelt võis 70-te I poolel Emajõel ja Peipsil näha tihti pilti, kus puksiir rühib ees ja tema sabas hanereas köitega kinnitatult mitu praami. 70-te alguses oli lisaks suht uutele platvormpraamidele kasutusel ka vähemalt 6-7 50-tel ehitatud 100-tonnist trümmiga järelveetavat praami + Saksamaalt pätsatud suur iseliikuv (lk 31 tema pilt). Vanad praamid viidi nüüd Kabinasse seisma, kust neid riburada lammutusse hakati tooma. Seega kaubalaevastiku kandevõime vähenes u kolmandiku võrra.
Paistab, et sadam keskendus kaubavedudel nüüd peamiselt kolmele artiklile- Tamme, hiljem taas Kabina ja lõpuks Aardlapalu karjäärist tuli kruus, Piirissaarelt täitepinnaseks kasutatav liiv ja Pihkva kandist kvaliteetne ehitusliiv. 60-tel olid liivavõtukohtadena olemas kindlasti Alajõe, Kodavere ja Mehikoorma vastas asuv Pnevo. Miski neist (või mõni muu) oli ka 70-te algul kasutusel, aga kümnendi teisel poolel enam mitte.
------------

Raamatust "Lühike ülevaade Tartu linnaomavalitsuse tegevusest 1919-1933."

Siia ma lisaks juurde, et Petseri raudtee ehitusega oli tegelikult paras kamm, mis pisut meenutab praegust „Rail Balticu“ saagalt. Nimelt oli pikka aega kaalumisel alternatiivne trassivariant, mis pidi kulgema üle Räpina, seega päris Peipsi lähedalt ja järveäärsed vallad tahtsid sellist trassi väga...Kes aga käte -jalgadega lisaks sisemaapoolsetele valdadele selle vastu sõdisid, olid laevanduse inimesed, kartes põhjusega, et sellisel juhul kuivavad selle kandi reisi- ja kaubaveod päris kokku. Nii otsustatigi lõpuks üle Põlva mineva variandi kasuks, põhjendusega, et Peipsi ääres on veetee näol toimiv liiklusalternatiiv täiesti olemas.

Mis puudutab veel EW aegset siseveelaevandust, siis selle üheks põhiprobleemiks oli nagunii nö ületonnaž. Juhtus, et pärast Vabadussõda jäi pea kogu arvestatav reisi(ühtlasi kohakaasluse alusel kauba-) laevastik Eesti poolele ja peagi selgus, et riigisiseste vedude jaoks on seda ikkagi liiga palju, enamjaolt liikusid laevad pooltühjalt. Eks see vast ole osalt põhjuseks, miks sõja ajal kahuripaatideks ümber profileeritud suured tsiviilalused jäetigi sõjateenistusse, mitte ei viidud oma algsete funktsioonide juurde tagasi.
Nagu näitas nende hilisem lühike lahingutee, olid sellised "lahingulaevad" Teise maailmasõja alguseks muutunud sõjalises mõttes mitte „eilseks päevaks“ vaid „ülemöödunud kuuks“
-------
Taas tänapäevale lähemale
Lõpuks pilt ühest vähemtuntud hiljutisest uurimislaevast.
Peamiselt Võrtsjärvel töötav Maaülikooli „Bioloog“ (ikka „Kostromitš“ tüüp ehitusaastaga 1962) on vaatamata juba mitu aastat tagasi antud lubadusele ta pensionile lasta vist ikka veel rivis. Kuidagi on aga märkamata jäänud, et 80-te keskel sai ta endale võrtsule paarilise, samatüübilise, kuid pisut uuendatud projekti järgi ehitatud aluse nimega „Ökoloog“. Ma ei oskagi öelda, miks jäeti möödunud kümnendi keskel seisma üle 20 aasta noorem laev? Äkki asi selles, et sovetiaegne ehituskvaliteet oli 60-tel tunduvalt kõrgem kui 80-tel?
Laev oli veel mõni aasta tagasi Limnoloogia juures kaldal seismas. Ehk on praegugi, ma pole sinnakanti aastaid juhtunud.

[Castellum]

Siit üks kohe pärast sõda tehtud pilt:
http://muis.ee/museaalView/2044330
Uueturu - Holmi sild selgelt teistsugune kui hilisematel piltidel...ja laev? Ehk annab tuvastada?

[lamjak]

Siit üks kohe pärast sõda tehtud pilt:
http://muis.ee/museaalView/2044330
Uueturu - Holmi sild selgelt teistsugune kui hilisematel piltidel...ja laev? Ehk annab tuvastada?

Esimese hooga meenus kohe see pilt:
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236942

[andrus]

Castellumi toodud pilt on ka fotises olemas: http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236939 koos autori ja dateeringuga.

[Manurhin]

Sai sügisel väga madala veetaseme ajal jõe ääres Sõbra tn. otsa ja Siili tänava vahel kolamas käidud. Taandunud vesi paljastas nii mõndagi. Kõik leiud ühest kohast, mõnemeetrise vahega. Normaalselt peaks selle koha peal nabani kuni rinnuni vesi olema, kevadel suurvee ajal üle pea.

Kõigepealt hakkas täpselt veepiiril silma põhjamudast välja paistev kanister. Andis sikutada, aga kätte sain.


Rohkem pilte nii sellest kankust kui ka muust mudrust siin: http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... &start=600

Siis veel üks vaadiluukere sealsamas. Sakslane?

Ja veel üks vaat:


Ja nüüd kõige põnevam leid .
Üks pirakas piibukujuline toru. Äkki mõne väiksema auriku korsten? Huvitav, kas sealkandis mõni laev puruks lasti, uputati või lammutati? Leiud nagu vihjaks sellele.

[aurik]

Siit üks kohe pärast sõda tehtud pilt:
http://muis.ee/museaalView/2044330
Uueturu - Holmi sild selgelt teistsugune kui hilisematel piltidel...ja laev? Ehk annab tuvastada?

Leidsin ühe saksa allika
Zu den einzelnen Vorgängen und natürlich Schiffen sind hier Kopien aus KTB’s und Einzelakten vorhanden.
Problem ist eben die Zeit des Einsatzes unter sowj. Flagge und oft die Herkunft und der Verbleib der Schiffe.
Die HEIMAT fuhr unter diesen Namen, irgendwann hat sich der Name HEIMATLAND auch eingeschlichen, in den Akten heißt das Schiff aber immer HEIMAT.
Das hier auch vorliegende KTB der 4.Artillerieträgerflottille geht nur bis zum 30.7.1944, jedoch ist in übergeordneten KTB’s, Funksprüchen und Berichten immer die Selbstversenkung der HEIMAT geschildert, vorwiegend zum 25. August 1944 in Dorpat.

Tuleb välja, et "Heimat" ja "Heimatland" elik "Tartu" (lk 38) on üks ja sama? Ja inf tema hukkumise kohta on wikis mitte just päris täpne?
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%28s ... Ckipaat%29

[retti]

FB foorumisse Nostalgiline Tartu ilmus väga hea Vambola Nõmme foto aastast 1950

[retti]

Pilt on väidetavalt tehtud Emajõel.Mul pole ühtki väidet et nii ei oleks.Aga paat on selline mida ühelgi Tartuga seonduval pildil pole näinud.Ning paadis on ainult mehed - meeskoor Emajõel?

[aurik]

on-on Emajõgi, kes seal peal on, ei oska öelda, aga tegu Reeder & Koppa ühe suurima paadiga "Linda 2". Ninaosas mägitud 60 tähendab lubatud inimeste arvu. See olevat millalgi olnud isegi 80, aga mingil aastal kusagil 30-tel (ei hakka praegu otsima) oli lõbusõidupaatidel seda numbrit pärast miskit inspekteerimist tugevalt kärbitud.
----

FB foorumisse Nostalgiline Tartu ilmus väga hea Vambola Nõmme foto aastast 1950

Kui ma ei eksi, käib siin jõe puhastus Kivisilla rusudest
------
Lisan ka ühe pildi sageli olnud rakursiga.
aasta 1964. Emajõgi on seal ikka täielik kraav

Kohvik.jpg (49.06 KiB) Vaadatud 7732 korda

[aurik]

Muuseumiportaal on end jälle täiendanud, valisin sealt mõned ootamatumad.

"Lermontov" Tallinnas. Tõenäoliselt siis aasta 1954

http://www.muis.ee/museaalview/2827783

Üllatus! "Lermontov" suutis end Piirissaare kanalissegi ära mahutada! Dateeritud 1960.a.

http://www.muis.ee/museaalview/2727827

"Raketa 1" (ehk "Peipsi Jõnn"), "Narva" ja "Zarja-1" tagapool. Dateering 1965-69 absoluutselt ekslik. Ikka 70-d.
"Narva" ruhvi tagaseina küljes näha üht konstruktsiooni, mille keskel ripub puksiirikonks. Laev oli ühtlasi varupuksiiriks ja juhtus, et käis Peipsilt praame Tartusse vedamas.

http://www.muis.ee/museaalview/2726579

[aurik]

Veel midagi tänastest leidudest.
Üks piltnik on veetnud 18.juunil 1974 Emajõe kaldal töise hommikupooliku. Eriti on talle meeldinud Pihkva "Raketad"- üks foto nende seeriast on juba üleval lk 30 keskel, aga jäädvustatud on muudki
"Turist"

http://www.muis.ee/museaalview/1347205

Järgmistel "Kreutzwald" ja "Koidula". Arvata, et "Kreutzwaldi" vööritekil seisev üksik kuju on meeskonnaliige ja laev suundub sadamast Oktoobri pst peatusesse, et päeva esimeseks Ihaste sõiduks inimesed peale võtta

http://www.muis.ee/museaalview/1347204

http://www.muis.ee/museaalview/1347202