www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Okt, 2018 12:49

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 4767 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 288, 289, 290, 291, 292, 293, 294 ... 318  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 8:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Aug, 2014 18:38
Postitusi: 445
ants431 kirjutas:
Võrreldes praegusega oli paremini korraldatud
auto ja mootorratta juhilubade saamine.
Mõlemaid eksameid sai teha ilma
kursustel aega ja raha raiskamata.
Samuti nagu on USA-s.
Kursustel käisid rikkad või siis kõvema peaga sellid.


Mina mäletan küll, et nii põhikoolis siklilube tehes kui keskkoolis (kooli juures) B- ja C- kategooriat tehes pidi kursustel osalema. Nn. koolieksami tunnistus oli mõlemal juhul aluseks riigi sõidu- ja teooriaeksamile pääsemiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 8:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16096
See on läbi aegade muutustes olnud asi. Nagu ka sõidueksam. Oli aegu, kus võisid tulla oma sõidukiga ja lihtsalt eksami sooritada.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 8:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16096
Austet doktori lapsepõlve teemal- sündinuna ise pealt 10 aasta võrra varem, on esimene tähendamine, et rääkida nõukogude lapsepõlvest 80-ndate kontekstis on üpris humoristlik teema. Nimelt polnud "nõukogudest" sel kümnendil enam suurt muhvigi järgi ja jäi vaid suuresti lapsepõlv. Soe soovitus ära vaadata "Seltsimees laps". Et aimu saada sest tõelisest "nõukogude" lapsepõlvest. Nõukogude omast. Nüüd mossest ja selle 178 000 km remondita läbisõidust. Jutuks hea küll, Aga tegelikusele kindladti mitte vastav. Tänapäevane auto kestab sellise läbisõidu ilma eriliste probleemideta ära, Mossel aga hakkas eeldama juba kere kapitaali. Eriti kui autot ka talvel kasutati.. Uued põhjaplekid, sisemised ja välimised karbid, lonžeronide otsad, tiivaservad etc. Muudest kuludetailidest nagu šarniirid, õõtshoobade ja tagavedrude puksid ma'p siinkohal ei räägigi, need kestsid heal juhul 20-30 000 kilomeetrit. Nüüd palgast-79ndal tööle minnes oli 180 rublane palk brutto selline number, et pani alt üles vastama. TPI lõpetanud noor insener sai 120 miinus maksud. Suure kaupluse raamatupidaja 80-ndate algul koos kõikvõimalike preemiatega 140 rubla. Meditsiiniõde 70 rubla. Õpetaja 90 rubla (ma pean siin 90 rubla eest teiega vägikaigast vedama). Nii et 200 rubla 70ndate keskel oli VÄGA kõva palk.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 9:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 367
Lemetiga väga nõus. Ema räägib siiani kuidas nemad kolisid aknast asju välja ja eesuksest toodi juba uue elaniku kraami sisse. Mina neid aegu ei tea, olen vaid kuulnud juttude järgi ja ega nad väga ei taha rääkida sellest ajast. Üsna valus teema.
Mis puutub mäletatavat aega, see algab enne 70-ndat aastat, siis otseselt võimuga kokku ei puutunud. Selline väike koht oli, kõik tundsid kõiki ja vanemad lugesid iganädalaselt sõnu peale. Isa ei tahtnud üldse rääkida 50-ndatest aastatest, isegi peale 90-ndaid oli ta sellest ajast üsna vait. Mäletan sabatamisi emaga poes ja neid toredaid kakao kuubikuid suhkruga. Tallinast vanemad tõid komandeeringus käies martsipani, mis seisis kapis ja mis tasapisi seest tühjaks söödi. Kõige hullemad asjad olid tripiga sukad lasteaias. Sellised väikelapse mured. Meid hoiti suurte inimeste muredest eemal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 9:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Tsiteeri:
Kaks täpsustust muidu ilusale jutule -
a) sõiduautode arv ja lubade alusel müüdud uute autode arv ei onud üks ja sama. Autosid toodi Venemaalt (ka uusi) päris palju juba 80-ndate keskel, vahetuskaubana liha, kala, metsamataerjali jms. eest. Näiteks kaevurid said osa läbi üleliidulise jaotussüsteemi.
b) sellel ajal (80-ndate keskpaik) oli Žiguli01 müügihind poes 5500 rubla, Moskvitš vähem. Kasutatud žigulli sai sõltuvalt aastast 7000-10000 ruublikuga.


Väheväärtuslikud täpsustused, õigemini tõele mittevastavad.
a) jutt on Eestis arvel olnud eraisikute sõiduautodest, mida ärimine venesse ei puuduta mingit moodi. See arv oli muust "jagamatust" poole suurem. Mis viitab edule plaanimajanduse reeglite täitmisel ja kõrgemale elatustasemele.
b) andmed ziguli hinna kohta on ekslikud, õigemini kallutatud (odavamaks). 2101 ei müüdud uuena 80ndate keskel (see on siis 85 a paiku, võib-olla võis siis veel viimaseid 21011 kuskilt saada), nt 21063 maksis 7800 rubla ja 2109 maksis (1987) 9050 rubla. Jutt on Volga autokaupluse hindadest (meie lähisuguluses oli mõlema auto ost sel perioodil). Täpsemalt öeldes maksis meie 2109 9146 rubla ja 50 kopikat, 9000 on "baashind", 100 on lisatasu metallikvärvi eest ja 46,50 rubla tihtrehvide remondikomplekti eest (autod komplekteeriti lohvita Ex-85 rehvidega). 5000+ rubla eest võis tollal osta ainult uue Izevski 412 moskvitsi (koos tema jubeda kvaliteediga).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 9:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Lemet kirjutas:
Austet doktori lapsepõlve teemal- sündinuna ise pealt 10 aasta võrra varem, on esimene tähendamine, et rääkida nõukogude lapsepõlvest 80-ndate kontekstis on üpris humoristlik teema. Nimelt polnud "nõukogudest" sel kümnendil enam suurt muhvigi järgi ja jäi vaid suuresti lapsepõlv. Soe soovitus ära vaadata "Seltsimees laps". Et aimu saada sest tõelisest "nõukogude" lapsepõlvest. Nõukogude omast. Nüüd mossest ja selle 178 000 km remondita läbisõidust. Jutuks hea küll, Aga tegelikusele kindladti mitte vastav. Tänapäevane auto kestab sellise läbisõidu ilma eriliste probleemideta ära, Mossel aga hakkas eeldama juba kere kapitaali. Eriti kui autot ka talvel kasutati.. Uued põhjaplekid, sisemised ja välimised karbid, lonžeronide otsad, tiivaservad etc. Muudest kuludetailidest nagu šarniirid, õõtshoobade ja tagavedrude puksid ma'p siinkohal ei räägigi, need kestsid heal juhul 20-30 000 kilomeetrit. Nüüd palgast-79ndal tööle minnes oli 180 rublane palk brutto selline number, et pani alt üles vastama. TPI lõpetanud noor insener sai 120 miinus maksud. Suure kaupluse raamatupidaja 80-ndate algul koos kõikvõimalike preemiatega 140 rubla. Meditsiiniõde 70 rubla. Õpetaja 90 rubla (ma pean siin 90 rubla eest teiega vägikaigast vedama). Nii et 200 rubla 70ndate keskel oli VÄGA kõva palk.


Palkadest ja autodest. Minu vanemate (põllumajandussektori spetsialistid) kuupalk oli 80ndate keskel ca 200 rubla kuus. Sellest tohutus rikkusest 9000 rublane auto hind niisama kokku ei tulnudki, pool andsid vanavanemad. Mosse läbisõidust - sõltus juhtumist. Minu garaažis seisab korralikult sisseõlitatud Izevski 412 sünniaastaga 1978, mille läbisõit on ca 160 000 km, selle sõidu sisse on mahtunud üks keskmine mootori remont (seistes olid rõngad kinni ja rikkusid ära ka hülsid). Auto kere on piisavalt kõva, et ühest nurgast võib terve külje üles tungida ja pea on originaalvärv, tõsi, kapotti (avarii) ja ääri on üle värvitud. Auto on vist 3 talve ka igapäevaselt sõitnud. Tavapärane tollane töötlus - logarid, grafiitmääre, grafiitõli ja selle uuendamine igal sügisel. Mina sõitsin sellega 2 aastat ja 80 000 km (intensiivsust näed sellest), kes ütleb, et ei sõida või pidevalt remondis, võib muru närida - kui nädalavahetusel üle vaadata, õlisid vahetada ja kord aastas nädal aega suuremalt üle käia, sõidab iga ilmaga.

Mosse kere eluiga igapäevase (sh talvise) kasutuse ja korraliku hooldusega oli 350 000 km, tavaliselt selleks ajaks tekkis probleeme koormatud auto uste sulgemise ja tagaklaasi ees püsimisega (kere pehme). Ühtegi plekki (eelpool toodud eeldused) rooste tõttu vahetatud ei olnud. Antud läbisõit (töömasin) kogunes ca 10 aastaga, intensiivsust võite ise arvutada. Loomulikult oli siis töökoda ja töökoht kõigi riistade-asjadega (ja oskus neid kasutada).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 10:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16096
Kui markantsemsid näiteid tuua- kolm aastat hullumaja ravi-tootmistöökodasid teenindanud 2140 vajus pukkipanekul keskelt kokku. Naturaalselt. Keskkoht hoomatavalt vastu maad. Kusjuures olid all nii logarid kui oli ka korrosioonitõrje vilauuele tehtud. Läbisõit alla 100 000. Kvaliteet oli 80-datel seinast seina. Samast partiist autod jooksid välja 160 ja läksid tagantuule ja allamäge vaevu 120 km/h. Aga et 178 000 läbisõitu ja ei mingit remonti- no ei usu. Ma olen selleks liiga palju asjaga igapäevaselt kokku puutunud, et seda mitte puhtaks tõeks pidada

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 10:49 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 12167
Asukoht: Viljandimaa
Lemet kirjutas:
Austet doktori lapsepõlve teemal- sündinuna ise pealt 10 aasta võrra varem, on esimene tähendamine, et rääkida nõukogude lapsepõlvest 80-ndate kontekstis on üpris humoristlik teema. Nimelt polnud "nõukogudest" sel kümnendil enam suurt muhvigi järgi ja jäi vaid suuresti lapsepõlv. Soe soovitus ära vaadata "Seltsimees laps". Et aimu saada sest tõelisest "nõukogude" lapsepõlvest. Nõukogude omast.
Väga õige. Juba mitme aasta eest läks lahti mingisugune stagnatsiooniperioodi (1970-80-ndad) nostalgialaine, mille käigus minuealised või natuke vanemad targutavad, et Päike ja heinamaa ja pioneerilaager. See ei käi nüüd muidugi doktorihärra pihta - silmatorkavate esindajate hulka kuulub näiteks Jaak Urmet aka Wimberg. Kui neid kuulata, siis jää või uskuma, et Nõukogude Liidust saigi lõpuks asja... :evil:

Mis "Seltsimees last" puutub, siis ma soovitan väga peale filmi vaatamise kõik 3 raamatut läbi lugeda. Ja siis Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" ka, kellel lugemata. Tasub ära.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 11:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16096
Nõukogude lapsepõlvest- 68ndal aastal teise klassi juntsu tähendamine tunnis vene tankidest Tšehhoslovakias tähendas vanemate koolikutsumist ja pikka manitsemist, mida lapsele sobib rääkida ja mida mitte...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 12:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2016 11:09
Postitusi: 352
Mina olin muidugi korralik, oktoobrilaps ja tähejuht, kes juhendas väikseid oktoobrilapsi, hiljem pioneer, päevikupidaja ja rühmanõukogu esimees (ma ei tea, miks mind selleks määrati, mul juhiomadused puuduvad, pealegi on mul väga vaikne hääl, mis muudab rühma juhtimise keeruliseks - ju hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest), aga üks mu vendadest käis koolidirektoriga vestlemas, sest tal oli käe peale pastakaga joonistatud haakrist ja kirjutatud "Elagu Eesti Vabariik", toimus see 1983-1984 aasta paiku.

Vennad ei astunud pioneeriks ka ja rõõmustasid, sest said 2 tundi varem koolist minema, kui klassikaaslased pioneerikoondusele suundusid. Mulle pioneerindus muidu meeldis, peale rivivõistluste, mis tähendas rühmas marssimist ühte jalga jne. Liiga keeruline, ei saanud hästi hakkama.

Ainuke vastuhakk tollasele riigivõimule toimus mul II klassis, kui me kõik pioneeriks astusime ja mina, targutaja nagu alati, küsisin klassijuhatajalt, kas me ikka saame koos suurte pioneeridega igasugustel üritustel osaleda või oleme ainult nime poolest pioneerid. Mu klassijuhataja, pr. Kips, väga hea õpetaja, olgu muld talle kerge, silmitses mind hukkamõistva pilguga ja ütles, et väga halb väljend mul, kuidas ma üldse selle peale tulin. Ma siis häbenesin oma halba väljendusoskust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 12:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Tsiteeri:
Väga õige. Juba mitme aasta eest läks lahti mingisugune stagnatsiooniperioodi (1970-80-ndad) nostalgialaine, mille käigus minuealised või natuke vanemad targutavad, et Päike ja heinamaa ja pioneerilaager. See ei käi nüüd muidugi doktorihärra pihta - silmatorkavate esindajate hulka kuulub näiteks Jaak Urmet aka Wimberg. Kui neid kuulata, siis jää või uskuma, et Nõukogude Liidust saigi lõpuks asja... :evil:


Eks ta nii ongi - inimene mäletab kurivaim ainult positiivset ja mida vanemaks saab, seda rohkem. Ehk tuleb ka ise pattu tunnistada.
Aga tõde on muidugi ka see, et perioodi kohta on käibel küllalt palju faktivaba jampsi, tsiviilkaitse-mütoloogiast juba rääkisime, üks kindel puusalt tulistamise teema on NSVL sõjalised kulutused (millegipärast arvatakse, et need olid 80+% SKP-st), samuti pole seni faktilist kinnitamist leidnud venestamispoliitika olemasolu. Ahjaa, Afganistani sõda kui NSVL pankroti põhjus ka.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 13:31 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 12167
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
samuti pole seni faktilist kinnitamist leidnud venestamispoliitika olemasolu

viewtopic.php?p=525426#p525426

Kapten, siin te juba olite.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 13:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1355
Soovitaks Trummil tutvuda selliste dokumentidega nagu NSVL-i Ministrite Nõukogu määrus "Meetmetest vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides“ 13. oktoobrist 1978 ning kaks kuud hiljem EKP Keskkomitee büroos vastu võetud otsusega „"Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest“. St olen nõus sellega, et ei eksisteeri (või pole leitud) dokumenti, mis kinnitaks, et toonase migratsiooni eesmärgiks oli justnimelt venekeelse elanikkonna osakaalu suurendamine (pigem tulenes see tööstuse eelisarendamisest ja tööjõupuudusest Balti riikides). Aga on olemas dokumendid, mis kinnitavad venekeelse hariduse ja asjaajamise forsseeritud evitamist. Mille pikemaajaliseks tagajärjeks (kui see kord oleks kehtinud) oleks paratamatult olnud eesti keele muutumine mingiks tšuhnaade omavaheliseks koduseinte vahel räägitavaks keeleks.

Ei hakka isegi rääkima sellest, mis 1930. aastatel tehti Nõukogude Liidu mitte-slaavi vähemuste elanikkonna, keele, kultuuri, haridussüsteemi ja kohati isegi alfabeediga. Meist läks see karikas õnneks mööda, aga faktiliselt ei saa selle puhul rääkida mitte isegi ’veneastamisest’, vaid pigem ’genotsiidist’. Aga mis seda vana asja ja teiste inimeste kannatusi ikka meelde tuletada – Eesti NSV-s oli 1980. aastatel see-eest eeskujulikult kõrge väeteenistusse saadetute hulk; terved ja hästi toitunud lapsed, distsipliiniga koolisüsteem ja VTK-normid ning tark riiklik plaanimajandus, mis suunas tublide töötulemuste eest siia palju ja vastupidavaid sõiduautosid, eelisarendas kõrge lisandväärtustega rasketööstust ning ehitas hedonistlike individuaalelamute asemel hästiläbimõeldud ja säästlikke paneelelamurajoone!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 15:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Aug, 2014 18:38
Postitusi: 445
Eks "40 kiri" oli ka rohkem selline intelligendikeste mõmin - ei kvalifitseeru ju samuti venestamise faktiliseks tõestuseks. Samuti nagu sellele eelnenud ja osaliselt ajendiks olnud noorterahutused (Propelleri kontsert).

Kirja autoritest on päris paljud elu ja tervise juures, trumm võib nende käest otse küsida et mis kelbast nad tookord ajasid - faktilist tõestust venestamise kohta ju polnud?
Asjaolusid arvestades sobiks päring lõpetada vene uuema aja klassikaks saanud lööklausega "Вы предъявите ваши данные, скоты!"
(Kopirait seltsimees Mihhail Leontjev)
Manus:
skotõ.jpg
skotõ.jpg [ 75.83 KB | Vaadatud 533 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 17 Mai, 2018 17:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
A4 kirjutas:
Soovitaks Trummil tutvuda selliste dokumentidega nagu NSVL-i Ministrite Nõukogu määrus "Meetmetest vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides“ 13. oktoobrist 1978 ning kaks kuud hiljem EKP Keskkomitee büroos vastu võetud otsusega „"Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest“. St olen nõus sellega, et ei eksisteeri (või pole leitud) dokumenti, mis kinnitaks, et toonase migratsiooni eesmärgiks oli justnimelt venekeelse elanikkonna osakaalu suurendamine (pigem tulenes see tööstuse eelisarendamisest ja tööjõupuudusest Balti riikides). Aga on olemas dokumendid, mis kinnitavad venekeelse hariduse ja asjaajamise forsseeritud evitamist. Mille pikemaajaliseks tagajärjeks (kui see kord oleks kehtinud) oleks paratamatult olnud eesti keele muutumine mingiks tšuhnaade omavaheliseks koduseinte vahel räägitavaks keeleks.

Ei hakka isegi rääkima sellest, mis 1930. aastatel tehti Nõukogude Liidu mitte-slaavi vähemuste elanikkonna, keele, kultuuri, haridussüsteemi ja kohati isegi alfabeediga. Meist läks see karikas õnneks mööda, aga faktiliselt ei saa selle puhul rääkida mitte isegi ’veneastamisest’, vaid pigem ’genotsiidist’. Aga mis seda vana asja ja teiste inimeste kannatusi ikka meelde tuletada – Eesti NSV-s oli 1980. aastatel see-eest eeskujulikult kõrge väeteenistusse saadetute hulk; terved ja hästi toitunud lapsed, distsipliiniga koolisüsteem ja VTK-normid ning tark riiklik plaanimajandus, mis suunas tublide töötulemuste eest siia palju ja vastupidavaid sõiduautosid, eelisarendas kõrge lisandväärtustega rasketööstust ning ehitas hedonistlike individuaalelamute asemel hästiläbimõeldud ja säästlikke paneelelamurajoone!


Ma viitan siinkohal ühe nõukaaega uuriva ajaloolase (Uku Lember) arvamusele, mitte kõhutundele.
Olu hulk kehvalt haakuvaid tegevusi, mida võiks venestamise osadeks kokku pidada, kuid mingit dokumenti või plaani Eesti venelastamiseks pole senini leitud. Nimetatud keeleõpe oli üks neist, hetke andmetel seostamata tegevustest. Võimalik, et taoline dokument eksisteerib vene kinnistes arhiivides.

Siin on pikemalt seletatud, A4 ekstra sulle: https://www.muurileht.ee/unistus-teists ... de-laanes/

Tsiteeri:
Eesti hea infrastruktuur lõi aluse tööstuse kiireks arendamiseks, tekitades seeläbi omakorda vajaduse lisatööjõu järele, mis oli migratsiooni põhikomponendiks – see on nüüdisajal peamiseks laiaplaaniliseks seletuseks nõukogudeaegsele Eestisse rändamisele. Võrdlusena tuuakse ka välja, et ilma täiendava migratsioonita pole madala sündimusega maades kiire tööstuslik kasv tavaliselt toiminud (vrd türklaste migratsiooniga 1960–70ndatel Saksamaale jms). Ühelt poolt oli Eesti iive madal ja rahvastik sõjast räsitud, teisalt oleks Moskva keskvõim võinud 1949. aastal küüditada inimesi Siberi asemel näiteks Ida-Virumaale ja sealset tööjõuvajadust niimoodi osaliselt katta, samuti oleks võinud olla mõõdukam hilisema, juba Hruštšovi-Brežnevi ajal toimunud industrialiseerimisega. Tööjõumahukat laienemist toetas keskvõim aga ka siis, kui Tallinna võimukandjad – olgu siis alguses Karotamm või hiljem Käbin – mõningaid otsuseid kohalikele huvidele vastavamaks püüdsid kallutada.[5] Selge on, et Baltimaade elanike (potentsiaalne) ebalojaalsus oli keskvõimule hästi teada ja venekeelse elanikkonna arvu suurenemist piirkonnas pigem toetati. Praeguseks pole aga leitud tõendeid, mis kinnitaksid Baltikumiga seotud selgesuunalise venestava immigratsioonipoliitika olemasolu Moskvas. Sellegipoolest võib reaalsete tulemuste põhjal väita, et jõulise industrialiseerimisega kaasnes ka mõne Balti ala keeleline ja kultuuriline venestamine.


Ehk siis need Lasnamäed ja tiblarongid olid nõuka "majanduspoliitika" kõrvalkahju - sarnaselt käituti ka mujal NSVL-s põlisrahvaste maadel, keda venestada vajadust polnud. Tollal sedasi räpakalt ja kirvemeetodiga aetigi asju. Ja kui oli vaja industrialiseerida, siis kust võtta töölisi, kui tööhõive siin oli ni 90% kandis?

A4-le veel üks detail. EKP polnud Eestis ainus suunav jõud. Oli ka MN (ministrite nõukogu), kes oli üldiselt eestimeelsem ja kelle jõupingutused olid suunatud vastandprotsessile - näiteks olulisemate kohalike sõjaliste positsioonide mehitamisele eestlastest ohvitseridega. Harri Hein, Mati Iila, Ants Laaneots, Kalev Timberg, Vello Vare jne jne jne. Miks täpselt, on siiani saladusloori all, osalised ka ise ei osanud väga selgitada oma üllatuslikku Eestisse "maandumist". Balti SRK seevastu üritas siia suruda umbtiblasid ja igasugu viinaninasid, kellest taheti SRK-s lahti saada. Ühesõnaga, üritus keerulisem kui triviaalne venestamine.

Tsiteeri:
Aga mis seda vana asja ja teiste inimeste kannatusi ikka meelde tuletada – Eesti NSV-s oli 1980. aastatel see-eest eeskujulikult kõrge väeteenistusse saadetute hulk; terved ja hästi toitunud lapsed, distsipliiniga koolisüsteem ja VTK-normid ning tark riiklik plaanimajandus, mis suunas tublide töötulemuste eest siia palju ja vastupidavaid sõiduautosid, eelisarendas kõrge lisandväärtustega rasketööstust ning ehitas hedonistlike individuaalelamute asemel hästiläbimõeldud ja säästlikke paneelelamurajoone!


Algul mõtlesin, et mis ma poliit-religiooni vastu ikka vaidlen, aga tekkis väike hasart.
1. väeteenistusse saadetute hulk ja % oli tõesti meist palju kõrgem, ja üllatusena enamik selle ka läbis, kummalisel kombel on see % sama, mis pehmode Soomes täna......mis tekitab teatud mõtteid.
2. distsipliin koolis ja KVKT-1 annaks ka täna paremaid tulemusi kui eimidagi
3. paneelmajade rajoonide ehitamine käib täna Eestis täie hooga, tihedus suurem kui Lasnamäel, ökonoomika on tagumikust vist pähe tõusnud.
Järelikult toimivad asjad. Muud jura ei hakka kommenteerima.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 4767 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 288, 289, 290, 291, 292, 293, 294 ... 318  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt