Leo Kunnas: ohvitserist poliitikuks

[Bjorn]

Ettepanek - Trumm paneb PS-i (Privaatsõnumi mitte Peastaabi lühend) Heremile kus räägib saladused välja, Herem lubab härrasmehelikult, et edasi ei räägi, vaid ainult kinnitab foorumis EMOJI noogutusega Trummi juttu või vastupidi. Hundid söönud ja lambad terved?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sobib tegelt mitmesse teemasse aga hetkel vist parim siia:

Ants Laaneots: Kunnase kirja pandu vastab tõele
Ants Laaneots
erukindral, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige (Reformierakond)

Leo Kunnase kirja pandu vastab tõele. Kaitseministeerium on järjekindlalt ignoreerinud teaduspõhist lähenemist riigikaitse planeerimisel ja üles ehitamisel.

Kui sain 2006. aastal kaitseväe juhatajaks ja Jaak Aaviksoo määrati 2007. aastal kaitseministriks, otsustasime temaga läheneda Eesti riigikaitse vajaduste väljaselgitamisele teaduspõhiselt. Selleks viidi 2007. aasta jooksul läbi põhjalik analüüs võimalikest sõjalistest ohtudest, ohustsenaariumidest ja sellest, milliseid kaitsejõude me peaksime omama.
Liitlastelt saime Vene üksuste lahinguvõime võrdlustabeli. See võimaldas määratleda, kui suured peaksid Eesti väiksuse juures olema kaitsejõud (kaitsevägi + Kaitseliit). Oli täiesti arusaadav, et iseseisvunud Eesti riik pole võimeline ennast iseseisvalt pikaajaliselt kaitsma. Kriteeriumiks määrasime esmase enesekaitse teostamisekaja, mis oleks vajalik, kuni kohale jõuavad NATO liitlasväed.

Analüüsi käigus selgus kohe, et kõiki sõjalisi võimekusi, mis on vajalikud edukaks esmaseks riigikaitseks, ei ole Eesti võimeline looma. See tähendas, et neid võimekusi peame küsima meie NATO liitlastelt. Arvestused näitasid, et miinimumvajadus esmaseks enesekaitseks sõjalise kriisi puhkemisel on vähemalt 42 000 kaitseväe ja Kaitseliidu tsõdurit ja ohvitseri. Antud analüüsi arvestuste alusel koostasime ka pikaajalise (10 aastat) arengukava.
Eeskujuks olid külma sõja aegsed Soome, Rootsi, Taani jt väikeste Lääne-Euroopa riikide sõjaväed. Kuna eelnevad sõjalised konfliktid Euroopas ja mujal on näidanud, et suuragressor püüab alati esimeses järjekorras hävitada ohverriigi vastupanu keskjuhtimise, siis hakkasime üles ehitama oma vastutusala omavaid kaitseringkondi ja neisse kuuluvate Kaitseliidu üksuste kaitsepiirkondi. Kõige võimekamad kaitseväe üksused pidid moodustama nn üldotstarbelised jõud ehk vajaliku operatiivreservi.

Tervikuna sai see struktuur valmis 2011. aasta lõpuks, vaja oli vaid edasist arendamist. Kahjuks vähendas 2008.-2009. majanduskriis töös olevat keskmise pikkusega arengukava, kaitsejõudude arendamiseks planeeritud rahalisi vahendeid kärbiti 30% võrra. Sellest lähtus kaitseministeerium, kes 2013. aastal muutis järsult pikaajalist ja keskmise pikkusega arengukavasid, mis vaatamata olemasolevale ligi 60 000 väljaõppe saanud reservväelasele ja ligi 80000 erineva käsirelva olemasolule vähendasid sõjaaja relvajõude kaks korda. Kaotati kaitseringkonnad ehk loobuti territoriaalsest kaitsest. Kogu sõjaaja kaitsevägi koosneb nüüd sisuliselt vaid kahest brigaadist.

[Martin Herem]

No oleks võinud KV struktuuride alla panna, kus ma seda juba kommenteerisin.
Minevik kui helesinised mäed.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ants-l ... d=80822153

Tervikuna sai see struktuur valmis 2011. aasta lõpuks, vaja oli vaid edasist arendamist. Kahjuks vähendas 2008.-2009. majanduskriis töös olevat keskmise pikkusega arengukava, kaitsejõudude arendamiseks planeeritud rahalisi vahendeid kärbiti 30% võrra. Sellest lähtus kaitseministeerium, kes 2013. aastal muutis järsult pikaajalist ja keskmise pikkusega arengukavasid, mis vaatamata olemasolevale ligi 60 000 väljaõppe saanud reservväelasele ja ligi 80000 erineva käsirelva olemasolule vähendasid sõjaaja relvajõude kaks korda. Kaotati kaitseringkonnad ehk loobuti territoriaalsest kaitsest. Kogu sõjaaja kaitsevägi koosneb nüüd sisuliselt vaid kahest brigaadist.

Jääb üle tunnistada, et 2011 ei saanud ma vist aru "ööd ega und", 2013 puudusin koosolekult ja täna olen nägemuspuudega.

[nimetu]

mis vaatamata olemasolevale ligi 60 000 väljaõppe saanud reservväelasele ja ligi 80000 erineva käsirelva olemasolule vähendasid sõjaaja relvajõude kaks korda.

Laaneotsa jutust jääb mulje, et ta plaaniski kivääri armeed. Saadetakse 60 000 matsi M-14 püssidega välja ja vaadatakse mis välja tuleb. Lahingu- ja tuletoetusest ning moonavarudest (mida tol ajal kulutati kitsa eelarve tõttu paraja hoolega) pole juttugi. Ju siis polnud sellised tühised asjad plaanis ette nähtud.

[aj1972]

mis vaatamata olemasolevale ligi 60 000 väljaõppe saanud reservväelasele ja ligi 80000 erineva käsirelva olemasolule vähendasid sõjaaja relvajõude kaks korda.

Laaneotsa jutust jääb mulje, et ta plaaniski kivääri armeed. Saadetakse 60 000 matsi M-14 püssidega välja ja vaadatakse mis välja tuleb. Lahingu- ja tuletoetusest ning moonavarudest (mida tol ajal kulutati kitsa eelarve tõttu paraja hoolega) pole juttugi. Ju siis polnud sellised tühised asjad plaanis ette nähtud.

Pole hullu midagi kahepeale üks relv ja rünnakule kui relvaga mees saab surma või haavata siis võtab teine mees relva üle.
Eduka rünnaku puhul saab varustust vaenlase käest võtta.

[Kapten Trumm]

No soomlastel olid ka paljud asjad "kivääri ja kiivri" tasemel - loogikaga, et kui läheb asjaks, siis vaatame edasi.
Tõsi selle juures on kaks vähem tuntud tahku:
1. soomlastel oli päris arvestatav rekvisitsiooni ja tsviiilvalmiduse värk, kust sai võtta (näiteks maastikuautod), mida Eestis tänini pole.
2. soomlaste 750 000 külma sõja armee juurde kuulusid lahutamatu osana suured inimkaotused, kuna ainus viis, kuidas nad vastast peatada suutsid, oli kaevikusse klammerduv jalavägi, kes pidi siis kuskil metsavahelises pudelikaelas idanaabri ülekaalu, tohutu kaudtule ja peale vajuva massi peatama.

Täna on soomlased loobunud sellest millegi peatamise ideest, taibates, et neil ei õnnestu sedasi vastast ikkagi peatada ja läinud üle põhiliselt vastase kujundamisele väikeste üksuste abil, kuna siis pole selgesti defineeritavat sihtmärki, kuhu vastane saab oma kineetilise jõu koondada ja oma arvulist ülekaalu maksma panna. Lugede Soome uuest maaväedoktriinist.

[Runkel]

Kired on lõkkel. Ma pakuks mahajahtumiseks vaadata filmi "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Paul Kuusbergi romaani "Andres Lapeteuse juhtum" ainetel).
Tutvustuseks või meeldetuletuseks vana filmi (siis kui veel filme osati teha!) sünopsis Eesti filmi andmebaasist: /lugege Ahto Vesmese häälega/
"Kui Andres Lapeteus haiglas teadvusele tuleb, on tal seljataga pikk öö vanade rindesõpradega, kuid märksa pikem on lugu sellest, kuidas kunagi üheskoos verd valanud meeste vahele tekkis mõistmatus ja võõrdumus. Kas oli see stalinistliku režiimi esilekutsutud paratamatus, tõusikliku naise mõju või isikliku arguse ja konformismi tagajärg? Kuidas õieti juhtus see, mis Andres Lapeteusega juhtus?"

Uuele päälikule aga õnne ja jõudu tööle!

[Fucs]

Mulle Kunnas jubedalt meeldib aga miks krt ta EKRE valis?

Ilmselt samal põhjusel miks seal teisigi reservohvitsere ja endiseid tegevteenistujaid on. Ta pole nii suur liberaal, et astuda Reformi või teiste parteide ärajooksikutest loodud "uutesse" erakondadesse ...

Justnagu Isamaad ei eksisteeriks. Kuna EKRE puhul oli kohe alguses ilmne, et tegemist on Perekonna autokraatia projektiga (nii nagu see igal pool mujalgi Euroopas on olnud), siis see viis minu lugupidamise ka Kunnase suhtes. Sama asja oleks saanud ajada ka teistes erakondades. Isamaa on endiselt alles ja ei saa öelda, et ainus variant on mehkeldada Eesti Orbaniga.

Vihkan poliitkat ja poliitikuid, aga.....

Ma olen üsna kindel, et Kunnas istub "EKRE pingil" (olemata tänase seisuga siiani ametlikult EKRE liige) kahel põhilisel põhjusel:

Esimene on n.ö. "SAPTK põhimõtted ja väärtused" ja selles osas on ta tundub sama kompromissitu kui EKRE ("Isamaa" ei ole tema jaoks piisavalt kompromissitu sellel teemal), ning teine põhjus on see, et ta näeb oma riigikaitseliste nägemuste ja soovide elluviimise üritamist kõige paremini just EKRE-ga "liitlassuhteid" arendades ehk, et tema jaoks on tundub hetkel * EKRE ainus erakond, kes võimaldab (ja pakub poliitilist platvormi) tal oma nägemusi teoreetiliselt ellu viia üritada.

* Võibolla oleks õigem ütelda, et "...tema jaoks OLI tundub omal ajal EKRE ainus erakond, kes ..."

Esimese teema kohta võtab Kunnase iseloomu ja isikuomadused väga hästi kokku nt. Vahur Lauri (aga ka sama TV saate see osa, kus Leost räägib näiteks tema abikaasa)

Kunnas lähtub oma käitumises eesmärkide läbiviimises moraali põhimõtetest, mitte ta ei ole "loomalik" inimene, nagu väga paljud Eestis on, kes lähtuvad instinktidest, kasuahnusest, vaid tema lähtub moraalist. See on see, mida mina tema juures hindan, olenemata sellest, kas meie seisukohad ühtivad või mitte.

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahel ... nas?t=3216

Teise teema käsitlemist võiks ilmselt alustada sellest, kui Kunnas 2007 omal soovil reservi läks, sest teatatav rahulolematus ja omad nägemused EKV arengust võttis ta teenistusest reservi kaasa, ning need on saatnud teda siiani.

Kunnas ja EKRE hakkasid tõsisemalt flirtima (EKRE tegi selleks esimese sammu juba varem) hiljemalt 2017 alguses ja ta sai oma mõtete avaldamiseks "lehepinda" ka 17.veebruari ajalehes "Konservatiivide Vaba Sõna" (Nr 1(6) / 2017) Tegelikult suheldi ja vahetati EKRE initsiatiivil riigikaitse teemadel mõtteid ilmselt juba varem, sest EKRE 2015 riigikaitse programm hakkas automaagiliselt sisaldama hilisemat 2011a Eesti põhiseaduse muudatuse teemat (täpsemalt allpool), mis just Kunnasele juba 2007 (kui muudeti samuti PS) väga hinge läks. 2011 oli Kunnas katsetanud riigivalitsemisse sekkuda/seal kaasa lüüa "omal käel" kuid tulemusteta (sai 3267 häält ja ei osutunud Riigikokku valituks, 2019 EKRE ridades sai 4813 häält ja pääses Riigikokku).

EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas: vaadetelt olen rahvuslane ja traditsionalist

Aastal 2011, kui ma üksikkandidaadina riigikogu valimistel kandideerisin, siis oli mul lausa valimisloosung, et minu erakond on Eesti Vabariik. Lähtun sellest, kuna ma olen nii kaua olnud kaitseväes," selgitab Leo Kunnas.

"Olin ka ERSP liige ja kui ma sain kaitseväe Tallinna maleva ülemaks, siis ma lahkusin sealt ja pärast seda olen otsustanud, et ma otseselt erakonnapoliitikaga ei tegele. Kuna aga EKRE tegi mulle seda au, et kutsus mind sõltumatu sõjalise eksperdina tegema kaasa nii olulises valdkonnas, siis, nagu ma juba ütlesin, teeb see mulle suurt au ning ma tänan EKRE juhtkonda ja erakonna liikmeid selle usalduse eest, mis nad on mulle osutanud,"
https://tinyurl.com/383cspfj

Kunnasele tehti 2018 ettepanek EKRE liikmeks astumiseks ja pakkus talle kaitseministrikandidaadi kohta. Talle ilmselgelt imponeerisid EKRE riigikaitselised valimislubadused ja programm .....

Erakonna riigikaitse programm näeb ette keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise, rannakaitse-, soomusmanöövrivõimekuse, öise lahingupidamise võime väljaarendamist ning mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu. Kava kohaselt suurendatakse ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni aastas ning sõjaaja kaitseväge kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservist.

Programmis on kirjas ka sõjaväestatud piirivalve taastamine ja Eesti kaitsetööstuse arendamine.

.
....ning eriti just see, et "EKRE tegi talle seda au" ja kutsus ISE teda sõjalise eksperdina tegema kaasa erakonna riigikaitse valdkonnas. Oleks kutsunud Isamaa, oleks tulemused täna olnud vbl teistsugused.

20.10.2007 kirjutas eesti Pävaleht:

Miks Kunnas reservi minna otsustas, on mees juba korduvalt ja põhjalikult seletanud (peamiseks ajendiks oli mais algatatud põhiseaduse muudatus, mis muudab kaitseväe juhtimist ja pisendab kaitseväe juhataja rolli).

.
EKRE 2015 riigikaitse programm:

Tühistame 2011. aasta põhiseaduse muudatuse ja taastame kaitseväe kõrgema juhi, kaitseväe juhataja ja kaitseväe ülemjuhataja institutsioonid ja ülesanded. Riigikaitse kõrgeim juht peab olema erakondade väline ning ülene institutsioon ja vaba oma otsustustes.

.
Lühidalt võtsin kunagi asja kokku juba siinsamas teemas:
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 44#p534644

Seega Kunnase valik EKRE "tuulde võtta ja seal püsida" ei olegi midagi nii uskumatut. See, et ta siiani erakonda pole astunud, näitab ka ühte-koma-teist, eelkõige jätkuvalt tema suhtumist poliitikasse kui sellisesse üldse aga ka seda, et ta ilmselt peab oluliseks, et kaitseväe kõrgemad ohvitserid oleksid poliitikast ja erakondadest võimalikult kaugel ning sõltumatud. Tundub, et mees on ka teatavas kahvlis: ta ei vaimustu poliitikast ja poliitikutest ning hoiaks nendest võimalusel eemale, kuid reaalsus on selles, et kui ta ise soovib kuidagi mõjutada erus olles EKV arenguid, peab ta nendega (poliitikutega) paratamatult koostööd tegema ja kellegi "tuules" oma koha leidma.

P.S.
Eelnev jutt püüab arutleda üksnes sellel teemal, KUIDAS Kunnas EKRE "pingile" istuma sattus ja MIKS Kunnas EKRE "pingil" istub aga mitte seda, miks ta seal pingil istudes nüüd üht või teistpidi käitub (ja mida kusagil ajaleheartiklis kokku kirjutab).
_________________________________________________________
Mäluvärskenduseks.
Valimisprogrammid (s.h. riigikaitse programmid):
IRL 2015 https://postimees-documents.s3.eu-centr ... cf28b7.pdf
EKRE 2015 https://ekre.ee/wp-content/uploads/2015 ... OGRAMM.pdf
Isamaa 2019 https://isamaa.ee/iwp/wp-content/upload ... in2019.pdf
EKRE 2019 https://www.ekre.ee/ekre-programm-riigi ... teks-2019/
Isamaa 2023 https://isamaa.ee/iwp/wp-content/upload ... ikk-02.pdf
EKRE 2023 https://www.ekre.ee/riigikaitseprogramm ... limisteks/
Kunnas & EKRE 2023 https://www.youtube.com/watch?v=9_WztDM6CAE

[Smith]

Praegu, riigikogu infotunnis ütles just Leo Kunnas:
“Kaitseväe juhataja nõuandega on see probleem, et see ei ole professionaalne”.

Nii mõnigi , muidu normaalne mees on ühes teatud “perakonnas” muutunud sapiseks ja liitunud kollektiivse hundikarjaga ning asunud koos nendega haukuma. Mis pagana häda on terve erakonnaga nülgida Vaherit, Heremit , Palmi jt jõustruktuuride võtmeisikuid?

[Kapten Trumm]

Praegu, riigikogu infotunnis ütles just Leo Kunnas:
“Kaitseväe juhataja nõuandega on see probleem, et see ei ole professionaalne”.

Nii mõnigi , muidu normaalne mees on ühes teatud “perakonnas” muutunud sapiseks ja liitunud kollektiivse hundikarjaga ning asunud koos nendega haukuma. Mis pagana häda on terve erakonnaga nülgida Vaherit, Heremit , Palmi jt jõustruktuuride võtmeisikuid?

Ma just kirjutasin Kunnase uue raamatu teema all, miks ma enam ei osta sellist lektüüri. Kui isik ikka arvab, et Eesti vähese väe probleeme on võimalik lahendada kuskilt tsiviilist võetavaga või vägi tekib nii, et tarime siia hunniku vanarauahinnalist tehnikat, siis mis sellest jamast ikka lugeda. See on fantaasiaromaan.

Ja avaliku kahtluste külvamist riigivõimu usaldusväärsuse teemal teeb EKRE regulaarselt. Kelle tellimusel ja kelle huvides?

[Kriku]

Praegu, riigikogu infotunnis ütles just Leo Kunnas:
“Kaitseväe juhataja nõuandega on see probleem, et see ei ole professionaalne”.

Alates 1:07:31: https://www.youtube.com/watch?v=5gAs8TPyjbA

Kunnas praegu just eemaldas ennast nende isikute hulgast, kelle arvamus mulle korda läheb. Korralike inimeste seas arvestatakse üldiselt muuhulgas ka kollegiaalsusega. Samades struktuurides teeninud meeste vahel on üksteise ebaprofessionaalseks kuulutamine nõme, sest sellega ei anta hinnangut ainult oponendile, vaid ka tema meeskonnale, varasematele ülematele, koolidele, kus ta õppis jne. Öelda, et "minu väljapaistev kolleeg eksib" sobiks täiesti, aga nii nagu Kunnas ennast väljendas, mitte.

Igast inimesest võib saada poliitiku, poliitikust inimest aga tihtipeale enam ei saa

[teeline35]

Praegu, riigikogu infotunnis ütles just Leo Kunnas:
“Kaitseväe juhataja nõuandega on see probleem, et see ei ole professionaalne”.

Alates 1:07:31: https://www.youtube.com/watch?v=5gAs8TPyjbA

Kunnas praegu just eemaldas ennast nende isikute hulgast, kelle arvamus mulle korda läheb. Korralike inimeste seas arvestatakse üldiselt muuhulgas ka kollegiaalsusega. Samades struktuurides teeninud meeste vahel on üksteise ebaprofessionaalseks kuulutamine nõme, sest sellega ei anta hinnangut ainult oponendile, vaid ka tema meeskonnale, varasematele ülematele, koolidele, kus ta õppis jne. Öelda, et "minu väljapaistev kolleeg eksib" sobiks täiesti, aga nii nagu Kunnas ennast väljendas, mitte.

Igast inimesest võib saada poliitiku, poliitikust inimest aga tihtipeale enam ei saa

Minu pettumine Kunnases toimus eelmise aasta suvel kui sõbra soovitusel lugesin läbi tema raamatu "Sõda 2023, Taavet, Koljat" Siis sain aru, et tema EKRE-ga semmimine pole mitte sellepärast, et ei saaks oma riigikaitselisi ambitsioone mõnes muus erakonnas realiseerida vaid isiklikust vaenust ja kibestumisest põhjustatud kättemaksu teostamiseks. Selle raamatu põhjal arvan, et mees võib olla hea lahingukomandör, aga vilets planeerija! Riigikogu puldist praeguse Kaitseväe juhtkonna ebaproffesionaalsuses süüdistamine näitab, et valmidus eesti riiki ja rahvast reeta on täitsa olemas, sest isiklikel põhjustel ei suudeta tunnistada, et Kaitseväe juhtkond on midagi õieti ka teinud!

[nimetu]

Sealtsamast kõlas peaaegu koomilisena sellele kriitikale järgnenud seletus, et "paraku on KVJ selles suurtükiväe küsimuses jäänud sinnasamma jõukohase riigikaitse tasemele". Selle vastand oleks ju mittejõukohane riigikaitse. Kas Kunnas õhutab vastutustundetut käitumist?
Kahjuks on aga nii, et KVJ ei otsusta riigikaitse-eelarve suurust. Seetõttu on kogu see õhuvõngutamine pelgalt impotentne täristamine meie ohvitseride suunas.

[Kapten Trumm]

Sealtsamast kõlas peaaegu koomilisena sellele kriitikale järgnenud seletus, et "paraku on KVJ selles suurtükiväe küsimuses jäänud sinnasamma jõukohase riigikaitse tasemele". Selle vastand oleks ju mittejõukohane riigikaitse. Kas Kunnas õhutab vastutustundetut käitumist?
Kahjuks on aga nii, et KVJ ei otsusta riigikaitse-eelarve suurust. Seetõttu on kogu see õhuvõngutamine pelgalt impotentne täristamine meie ohvitseride suunas.

Suurtükiväepataljonid, kus pole väljaõpetatud koosseisu, laskemoona, sidet või autosid, pole ka lahinguvõimelised. Neist pole kiirelt arenevas olukorras eriti kasu. Kogu seda asja on loomulikult võimalik ka sõjaoludes teha, kuid see eeldab, et vastane annab meile aasta-teise eelhoiatust. Ma siiski arvan, et Eesti ründamiseks ei vaja VF ei 200 tuhande mehelist väekoondist ja 1100 lahingulennukit nagu Ukraina puhul, mis tähendab, et ettevalmistused on märksa kiiremad (mitte aasta +) ja vajalik rünnakjõud aetakse analoogselt Gruusia sõjaga kokku kõrges valmiduses olevatest üksustest, kes ei vaja ka kuudepikkust kordusõpet või moona kuhjamist.

Seega saab üks peamisi Eesti väe loomise kriteeriume olla reageerimiskiirus ja võime asuda lahingusse minimaalse etteteatamisega. Rahaga on aga nii, et kui see kulutada kõik ära tehnikale, siis isikkoosseis sinna iseenesest ei teki ja nõukogude stiilis "kordusõppe" mõttetust võime täna VF "mobikute" peal elavalt ise näha (see kindlasti pole lendav plaan - peale ajateenistuse tuleb teha PALJU kordusõpet ja proovilepanekuid reservis). Sest ka vilumus mobiliseeritute massist panna kiiresti kokku üksusi ja neid maastikule saata on ka oluline kriteerium.

Mulle tundub järjest enam, et see teatud poliitikute poolne KV-le kaigaste kodarasse loopimine on kahtlaselt sarnane Kremli tellimustööga. Kindlasti on Kremli huvides see, et me oleks nagu Ukraina 2014, kus oli paberil palju sõjakraami, kuid kui andmiseks läks, selgus rahvatarkus keti nõrgimast lülist.

[Fucs]

Suurtükiväepataljonid, kus pole väljaõpetatud koosseisu, laskemoona, sidet või autosid, pole ka lahinguvõimelised.

Et ma ei saa siiani täpselt aru sellest pidevalt korrutatavast "pole väljaõpetatud koosseisu" asjast
Küsin siis nüüd selle lolli küsimuse siin ära (P.S. ei puuduta kuidagi Kunnast ega tema taunitavat poliitilist tegevust)
2015 Siil

Kaitseväe keskpolügoonil avanes reede pärastlõunal muljetavaldav vaatepilt nii silmale kui ka kõrvale – esmakordselt taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ajaloos andis korraga tuld terve 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon ehk 24 haubitsat, mis on 155-millimeetrise kaliibriga. Seni on Eestis korraga pauku tehtud vaid ühe patareiga ehk kaheksa relvaga, mis tuleneb Eesti kaitseväe reservüksuste ettevalmistamise süsteemi eripäradest.

Igal aastal õpetatakse ajateenijatest välja umbes kolmandik jalaväebrigaadi üksustest, mis suurtükiväepataljoni puhul tähendab ühte tulepatareid ja kolmandikku pataljoni staabi- ja toetusüksustest.

Suurõppusel Siil on aga korraga püssi all terve suurtükiväepataljon ehk maikuu lõpus teenistust lõpetavad ajateenijad ning nendele lisaks kutsutud reservväelased, mis võimaldaski korraga tuld anda tervel pataljonil.

Suurtükiväepataljoni ülema kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul on tegu olulise verstapostiga Eesti suurtükiväe arengus. „See on väga uhke tunne, sest see näitab, kui hästi meie viimaste aastate töö üksuste väljaõpetamisel tehtud ning see on mõnes mõttes ka eksam minule ja minu tehtud tööle,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu.....

https://www.delfi.ee/artikkel/71432083/ ... ae-ajalugu
Kui 2015 Siiliks oli olemas vähemalt 155mm pataljoni (24 haubitsat) jagu välja õpetatud mehi ja 2015-2022 iga aasta õpetati välja, lisaks sellele pataljonile, 1 tulepatarei (8 haubitsat) siis 2022 aastaks oli välja õpetatud vähemalt 7 lisa tulepatareid (56 haubitsameeskonda) mis = vähemalt +2 pataljoni.

D-30 ja FH-70 meeskond on 8 meest, (pataljoni haubitsameeskondades kokku ca 192 meest), K-9 meeskond 5 meest .
K-9 pataljon on meil 18 liikurhaubitsat (pataljoni liikursuurtükkide meeskondades kokku 90 meest).

Keegi pädev selgitab lollile, miks ja kuidas meil anno 2023 STV-s järelveetavate jaoks piisavalt "väljaõpetatud koosseise" ei oleks?