Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Roamless »

Ida-Virumaa energeetikutel tekib probleeme Venemaa dumping-hinnaga elektrienergia tõttu? Jälle õige, sõnavad kohalikud venelased: ammugi oleks aeg pöörata selg Euroopa ühtsele energiasüsteemile ja minna üle Venemaa gaasile ja elektrile.
Andrei Kužitskini järjekordne overkill, kohalikud venelased Narvas on just pahased ja nõuavad ametiühingute kaudu, et midagi tehtaks Venemaa odava elektri vastu, sest tööta jäävad ju just nemad. Ütleme nii, et see osa, kus ta kirjeldab vene šhovinistide uljaid mõttevälgatusi võib ju tõsi olla (ehk las elavad oma soovunelmates), kuid reaalsus on teine. Kasvõi seesamune EKRE pole kunagi kahelnud NATO vajalikkuses või pidanud plaani sealt välja astuda, EL-ga on neil juba küll teine lugu.
Unforeseen consequences
smr
Liige
Postitusi: 868
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas smr »

Ei oska Klenski sonimist mujale panna https://eadaily.com/ru/news/2019/07/03/ ... ta-estonii
feuerwerk
Liige
Postitusi: 180
Liitunud: 05 Dets, 2014 13:32
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas feuerwerk »

MRP 80.aastapäev hakkab lähenema, eelsoojendus juba käib.
Veel sonimise rubriiki:

Пакт о ненападении между СССР и Германией был оправдан, считает Сергей Иванов
https://www.gazeta.ru/science/2019/07/0 ... 5927.shtml

Siit häid kilde:
В Прибалтике, действительно, некоторым людям тогда еще все не понравилось.
Нельзя не признать того факта – и кадры кинохроники это подтверждают, — что большинство населения приветствовали присоединение этих государств или территорий к Советскому Союзу.
Бедные люди получили землю, а многие представители среднего класса хуже жить не стали.
Нельзя забывать и о том, что в то время во всех трех прибалтийских странах было очень сильное и массовое левое движение. Это факт, который невозможно отрицать. Элиты от этого только выиграли.


jne jne
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Roamless »

MRP 80.aastapäev hakkab lähenema, eelsoojendus juba käib.
Veel sonimise rubriiki:
Sama plära ka kohalikus murdes
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=86746711
Unforeseen consequences
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Lemet »

huvitun kirjutas:
feuerwerk kirjutas:MRP 80.aastapäev hakkab lähenema, eelsoojendus juba käib.
Ilmselt selle pärast siis on foorumites pesitsevad trollid hakanud korralikumalt ja suuremate tekstimahtudega Venemaad ja tema ajalugu kiitma... Tekstid on läbimõeldumad - tõsi küll ilma linkide ja faktideta - korrektsmad ja sisukamad.
Sedavõrd tõsine süüdistus nõuaks nüüd küll viidet...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Roamless »

See saadavus on internetist kontrollitav, kohe näha, et sa teemat ei valda.
Mis krdi bemmi foorumiks siin integratsiooni all on läinud?
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36428
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Puurija postitas siia alguses selle bemmijura (Tartus tatikad lõhkusid ühe bemmi ära jne). Suurema osa sellest liigutasin teemasse "Olukorrast riigis", aga mingi saba jäi ei tea miks siia alles. Lükkasin nüüd selle ka minema.
Kasutaja avatar
huvitun
Liige
Postitusi: 1285
Liitunud: 28 Mär, 2014 9:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas huvitun »

Käisin lapskitega Sillamäe linna uudistamas. Rannas seal küsisid paar algajat venelast mu poja käest siira huviga, mida eestlased SIIN teevad? Üks kahest pägalikust oskas natuke eesti keelt.
Ümberringi vene keel, riburada suitsevad lõkked rannas, vene poppmuusika mobiiltelefonist või portatiivsest kõlarist - võõras värk. Aga Eesti linn.

Ja taamal Nord Stream 2 kraanad.

Pilt
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Postimees Grupi müügidirektor ja juhatuse liige Raido Soom: „Postimees Grupp ei osta BMA Estonia OÜ-s osalust, vaid asub haldama ettevõtte telereklaami müügitööd Eestis. Kõik seni sõlmitud reklaamikokkulepped võtab Postimees Grupp üle muutmata kujul. Koostöö eesmärk on läbi suurema sünergia tugevdada Postimees Grupi positsiooni teleturul ning pakkuda klientidele veelgi paremat telereklaami terviklahendust. Ühtlasi lisandub läbi koostööleppe Postimees Grupi telekanalite portfelli neli uut kanalit: First Baltic Channel Estonia (PBK), NTV Baltic Estonia, REN-TV Baltic Estonia ja DOM Kino.“
BMA Eesti esinduse juhataja Irina Kozõrenko: „See on hea võimalus ühendada kaks põhilist sihtrühma, mille tulemusel saab turuliidrina pakkuda oma teleklientidele suurepärast ja asendamatut toodet efektiivsete telekampaaniate läbiviimiseks. BMA Eesti esindus jätkab oma telekanalite programmi arendamist, Eestist juhitakse ka nende turundustegevust. Reklaamimüük MK-Estonias ning kohalike uudiste tootmine on ja jäävad meie esinduse olulisteks struktuuriosadeks. Tulevikus plaanime online-võimaluste aktiivset edendamist ning jätkame televaldkonna edasiarendamist.“
https://tarbija24.postimees.ee/6745291/ ... laamimuugi
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

https://www.youtube.com/watch?list=RDfg ... gJqak4BuzQ

Super - ja väga teemasse 8)

Kas seal klipis on ka Anu SAAGIM või ma eksin :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas sadist »

On küll Saagim jah. Videos on küll taotluslikult näidatud peamiselt mingeid erilisi urkaid ja nurgataguseid. Neid on igal pool, ka Tallinnas ja Pärnus. Narva suuremalt jaolt ei ole selline.

Ise viibisin Narvas alles äsja paar päeva ja ausalt öeldes tundsin end täiesti Eestis olevat. Sildid kõik kenasti riigikeeles ja suuremates poodides jäi mulje, et teenindajatel on vist eesti keele oskus kohustuslik- rääkisid täiesti rahuldavalt. Ainult punamonumentide juures on kuhjades lilli ning pärgi ja raudteejaama dekoor on selgelt nõukaaegne (kuid hiljuti värskendatud.. :| ).
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas vanahalb »

Selles videos on järjekordselt paljukannatanud Kreenholmi rajooni eksponeeritud. Tundub nagu Võidu park Gerassimovi tänava ääres. Kreenholmi kompleks ise, Kulgu sadam... See kõik mahub paarikilomeetrise jalutuskäigu sisse ja mulle näib küll, et see kooslus on Narvas "miljööväärtuslikuks alaks" kuulutatud.
Niisuguseid tsoone on mitmetes maailma linnades ja linna või riik maksab veel peale, et jumala eest midagi korda ei tehtaks. Turistilõksud ja lisaks saab taolistes kohtades muusikavideosid teha ja "Varesesaare venelased" sarnaseid kunstilisi filme üles võtta.

Suures plaanis on Narva täiesti elamiskõlbulik linn. Pommiaugundust on pigem Kohta-Järvel, Kiviõlis või Püssis kui Tallinnast ida poole vaadata. See ei sõltugi tingimata rahvusest vaid kõik monofunktsionaalsed asulad käisid pärast NSV liidu lõppu puhastustulest läbi. Võhma, Viljandi kandis, oli ka vahepeal väga kole koht. Nüüd ei tea, pole sinna ammu sattunud.
Vastaja
Liige
Postitusi: 460
Liitunud: 15 Mär, 2013 17:37
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Vastaja »

Olukord hakkab vaikselt eskaleeruma? Piketi kavandajate sõnul on sellele võimalikult järgnevad üritused üha suurema mastaabiga.https://arileht.delfi.ee/news/uudised/k ... d=87098845
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Eesti Ekspressi välja andev Hans H. Luik: „Elu 90ndatel oli võrreldes tänapäevaga kordades ohtlikum. Oleks saanud näiteks selle ära teha, et hakkame eestikeelset lasteaeda tegema. Oleks saanud eestikeelsed õpetajad venekeelsetele lastele ja praegu poleks neid, kes tulevad tänavatele “rossija” karjuma.“
https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed ... d=87438955

Eesti avatud ühiskonna instituudi juhataja ja sotsiolood Iris Pettai: „Suuremat tähelepanu hakati venekeelsetele naistele pöörama kümmekond aastat tagasi, kui statistikaameti spetsialistid arvutasid palgalõhesid, võttes arvesse kolm tunnust: sugu, rahvus ja eesti keele oskus. Selgus jahmatama panev pingerida, kus mitte-eesti naised on tööturu viimased palgasaajad ja seda isegi siis, kui nad on hea eesti keele oskusega. Eesti naised ja hea eesti keele oskusega venekeelsed naised teenisid kolmandiku võrra vähem ning kehva eesti keele oskusega poole vähem kui eestlastest mehed. Meeste palgad ületasid tunduvalt naiste omi. Ka kõige väiksema sissetulekuga meeste rühm (halvasti eesti keelt oskavad mehed) teenis ligikaudu 10 protsenti rohkem kui kõige suurema sissetulekuga naised. Pingereas pole väga suuri muudatusi senini toimunud. Venekeelsete naiste olukorda on oma doktoritöös analüüsinud sotsioloog Kadri Aavik 2015. aastal. Ta tegi intervjuusid venekeelsete naiste ja eesti meesjuhtidega, võrreldes nende karjääriteed. Kui meestel on karjäär enamasti olnud sujuv ja edukas liikumine ülespoole, siis venekeelsetel naistel on karjäär sageli olnud järkjärguline liikumine allapoole, kus edu ja ebaedu vahelduvad perioodiliselt või on paigalseis. Naised töötavad kohtadel, kus on ebakindel tulevik: sekretärid, müüjad, õpetajad (eriti maakoolides), tööstustöölised. Kõik see iseloomustab hästi ka venekeelseid naisi ja eriti neid, kes elavad Ida-Virumaal, kus peaaegu kogu Eesti taasiseseisvuse aja jooksul on tulnud üle elada paljusid pankrotte. Nii näiteks tuli Narva naistel üle elada 153 aastat tegutsenud legendaarse Kreenholmi manufaktuuri pankrotistumine 2010. aastal: kahe aastakümne jooksul kaotas töö 13 000 inimest, kellest valdav osa olid venekeelsed naised. Venekeelsetest naistest ja meestest pooldab enamik (ligikaudu 80 protsenti) kindlaid soorolle, mille järele peaks naine tegema naiste ja mees meeste töid, naise põhiroll on luua pere ja sünnitada, mehe roll teha karjääri ja teenida raha. Soorollid asetavad naised paratamatult ka materiaalsesse sõltuvusse meestest ning on üks olulisi põhjusi, miks venekeelsed naised on tööturul vähem aktiivsed ja ettevõtlikud. Soostereotüüpne on ka hoiak, mille järgi hea naine allub oma mehele ka siis, kui ta pole temaga nõus, ning sellega on nõus iga kolmas venekeelne naine ja kaks kolmandikku venekeelsetest meestest. Kuus protsenti venekeelsetest naistest ja 20 protsenti meestest peab naise kohuseks alistuda kaasale isegi väärkohtlemise puhul. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et venekeelsed naised ja mehed kogevad sageli ebavõrdset kohtlemist, ning seda eeskätt vähese eesti keele oskuse, rahvuse, vanuse ja ka soo pinnal. Kokkuvõtteks peab märkima, et venekeelsete naiste nõrka positsiooni tööturul ei saa põhjendada peamiselt vaid vähese eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse puudumisega. Kindlasti on mõlemal teguril oluline mõju, kuid need pole kaugeltki ainumääravad. Praegune mõtlemisparadigma pärineb eelmise sajandi 90. aastatest, on lihtsustav ja ajale jalgu jäänud, sest ei võimalda lahti seletada ning ületada paljusid barjääre ja takistusi venekeelse tööjõu rakendamisel. On selleks siis ebavõrdne ja diskrimineeriv kohtlemine, tugev sooline ebavõrdsus, tööelu ebakvaliteetne korraldus vms. Eesti vajab uut mõtlemisparadigmat, mille järgi ei vaadelda venekeelset naist tööturul vaid eesti keele oskaja ja kodakondsuse omaja seisukohalt, vaid keda nähakse võrdväärse, huvitava ja mitmekülgse isiksusena, kelle anded vajavad toetamist, tunnustamist ja väljaarendamist. Venekeelsete naiste tööturu potentsiaal väärib avastamist ja rakendamist.“
Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar: „Kunagi surus rutiinne raske füüsiline töö inimesed maadligi juba 40. eluaasta ümber, pärast seda käis tervis kiiresti alla. Lapsed vaevu suureks kasvatanud, jäid 40–50-aastased «vanakesed» kodu juurde kergematele töödele ja lastelaste järele vaatama. Mehed said vahetevahel ikka ka kodunt välja kõrtsi või laadale, vanematele naistele jäid vaid pühapäeviti kirik ja ülejäänud ajal lõppematud jõukohased askeldused majapidamises. Neist aegadest on pärit traditsioonid ja hoiakud, mis peegelduvad senini väga selgelt vanemate naiste, eriti aga traditsioonides rohkem kinni olevate vene naiste elus. Vene naised, nii nooremad kui ka vanemad, teeksid oma elu lihtsamaks ja sidusamaks, kui õpiksid ära eesti keele. Jah, vanust, sugu ja kultuurilist tausta ei saa keegi muuta, kuid asukohamaa keele äraõppimine pole ju kellelegi võimatu.“
https://leht.postimees.ee/6780519/iris- ... u-viimased
https://leht.postimees.ee/6780407/aimar ... e-naistest

Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietendub täna, 18. septembril Venemaalt pärit lavastaja Juri Kviatkovskij dokumentaallavastus “Lõhe/Разлом”. Teine esietendus toimub Narvas homme, 19. septembril muusika- ja linnakultuurifestivali Station Narva raames. „Lõhe“ eesmärgiks on uurida, kuidas piiri tekkimine 1990. aastate alguses peegeldus Narva ja Ivangorodi elanike saatustel. Teatritrupp, mille koosseisus on nii Venemaalt kui Eestist pärit näitlejad, võttis loomeprotsessi käigus intervjuud Narva ja samuti Ivangorodi elanikelt, kelle lood saavad dokumentaalse lavastuse osaks. Etendused toimuvad sel sügisel lisaks Vaba Lava Narva teatrikeskusele ka Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses.
https://kultuur.postimees.ee/6780934/na ... -teatrisse

Maardu linnapea Vladimir Arhipov: „Ukrainlased ei tule massiliselt Maardusse. Ajakirjanikud panid mulle need sõnad suhu. Sellel aastal lisandus Maardu koolidesse ja lasteaeda 12 ukrainlast. Linna on registreerunud 20-30 uut elanikku Ukrainast. Viimase informatsiooni kohaselt saaks kokku ainult pool klassi. Hulk asunikke saabub hooajaliselt elama ja tööle, sellepärast osa registreerib oma perekonnaliikmeid ja osa mitte. Praegu on meil registreerimata lapsi kaheksa: kuus last õpivad koolis, üks gümnaasiumis ja üks lasteaias. Põhjus on selles, et vanemad ei tea seadusi või ajaliselt ei jõua. Novembrist oleme sunnitud neid koolidest eemaldama, kuna ei saa nende laste pealt raha, mis põhineb koolide registril. Seal registris on ainult need õpilased, kes elavad legaalselt Eestis. Nende õpetamine ja haigekassa muutub omavalitsusele lisakoormaks. See võib muutuda probleemiks. Mingis mõttes ma mõistan siseministrit, kes muretseb selle küsimuse pärast. Leian, et sellele tuleb leida lahendus esimesel võimalusel. Omavalitsuse raha eest saavad need lapsed õppida ja tervishoiuteenuseid, kuid tegelikult on see ebaseaduslik. Seaduses pole täpsustatud, mis saab siis, kui neid reegleid ei jälgita. Teada on ainult see, mis saab õpilaste ja vanematega - nad tõstetakse välja, siin ei saa me (omavalitsus - toim.) midagi teha. Minu arvates peaks riik sisserändajaid rohkem informeerima sellest, mis juhtub siis, kui ei järgita seadusi. (Ukrainlased) Tahavad saada püsivat elamisluba Eestis. Enamus neist kohe kindlalt! Mõistan Mart Helme muret keele ja rahvuse kaitsmisel. Kuid on tarvis ka mõista, et me elame multikultuurses ühiskonnas, majanduses on vaja võõrtööjõudu. Ettevõtjatel ei jätku töökäsi.“
https://www.postimees.ee/6781510/maardu ... erandajaid
feuerwerk
Liige
Postitusi: 180
Liitunud: 05 Dets, 2014 13:32
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas feuerwerk »

MRP ei anna ikka venelastele rahu

«Спасли сотни тысяч»: МИД объяснил заключение пакта Молотова — Риббентропа
https://www.gazeta.ru/science/2019/09/2 ... ml?updated

Заключение пакта Молотова — Риббентропа позволило Советскому Союзу отсрочить начало войны и укрепить обороноспособность, а также спасло сотни тысяч человеческих жизней, считают в МИД России.
Благодаря советско-германскому договору о ненападении война началась на стратегически более выгодных для СССР рубежах, и население этих территорий подверглось нацистскому террору на два года позже.

Ikka vana plaat, lükkasime paar aastat sõda edasi, saime paremini selleks valmistuda, päästsime sadade tuhandete inimeste elu sellega jne jne. Oma osa saab ka Kaljulaid:

В начале сентября текущего года президент Польши Анджей Дуда начал свою речь по случаю 80-летней годовщины начала Второй мировой войны с заявления о том, что в 1939 году СССР напал на его страну как «союзник нацистской Германии». Политика поддержала его коллега из Эстонии Керсти Кальюлайд, призвавшая Москву разделить вину с гитлеровцами за развязывание войны.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 14 külalist