Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Jaanus2 »

Saksamaa suurlinnades on türklaste jm. turbanite linnaosasid, mis oma suuruse ja põliselanike osakaalu poolest vastavad kõigiti meie "getodele". Ometi on seal lasteaiad ja koolid saksakeelsed ja keegi ei tule selle pealegi, et see kuidagi teistmoodi saaks olla. Saavad türklased keele selgeks ja sakslased saavad ka elatud. Äkki peaks sinna kedagi saatma uurima, mismoodi nad seda imeasja teevad?
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Väino »

Õpetajad on sakslased?
Kohustus omavahel saksa keeles suhelda?
Soov saksa keelt õppida?
...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Jaanus2 »

Loomulikult on õpetajad sakslased, mitte vigast saksa keelt rääkivad türklased, keda Erdogan vahel oma maale ekskursioonile kutsub, et seal "Türgi maailma" võludest rääkida. Mida siis pärast õpilastele edasi jutustatakse.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

Väino kirjutas:Venekeelses keskkonnas ei ole see nii lihtne. Kujuta nüüd ette, elad Lasnamjael, Õhvis või Narvas - kogu keskkond on vänge sibulahaisuga.
Lasnamäel ja Jõhvis pole probleemi eestikeelset suhtlust leida, aga Narvas on muidugi raskem.
Johhen
Uudistaja
Postitusi: 16
Liitunud: 11 Mai, 2018 21:46
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Johhen »

Aga nad ei tahagi osata. Valgas pole ju probleemi. Aga paljud 40 aastased isandad ei räägi sõnagi eesti keelt. Ka nende lapsed ei räägi, kuigi vene koolides peaks ju õpetatama eesti keelt? Või on asi psüühikas, minul läks ka jupp aega enne kui läti poodides julgesin ja harjusin ütlema 2 sõna - ludzu ja paldies.
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 2075
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas krizz »

Johhen kirjutas:Aga nad ei tahagi osata.
Aga miks nad peakski tahtma? Riik on ju omalt poolt teinud kõik, et vene keeles saaks asjad aetud - igal pool, riigiasutustes, haiglastes jne. ning äriringkond tegutseb lihtsalt pragmaatiliselt ja tuubeldab kõik vene keelde, et ka "kivipead" aru saaks, mida osta. Õnneks tundub, et olukord on ajaga veidi paranenud. Aga keeleõppele selline mitteametlik kakskeelsus kasuks muidugi ei tule. Samas kui on tahe, õpib Eestis ka jaapani keele ära, kordagi Jaapanis käimata.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas EOD »

Johhen kirjutas: minul läks ka jupp aega enne kui läti poodides julgesin ja harjusin ütlema 2 sõna - ludzu ja paldies.
Kaks aktsendiga sõna tuleb veel juurde õppida - veikals ja dzerieni. :lol:
Johhen
Uudistaja
Postitusi: 16
Liitunud: 11 Mai, 2018 21:46
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Johhen »

Pagai pagai selle õppimisega :D
Tegelikult on meil kolmandik kliente lätlased, mõned ei oska ei eesti ega vene keelt. Hakkama saame.
Lätis poodlemine muidugi raske -vene keelt ei tunnistata, kogu inf läti keelne. Seepärast peale ehituskauba, õlle, viina ja värske liha palju rohkemat osta ei riski. Eks Eestiski enamus letti jätab külmaks, maitse asi.
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Eesti õiguskaitseorganid teavitasid Venemaad anonüümsest vihjest, mille järgi pandi eile Peterburis asuvasse luteri kirikusse pomm. Eesti häirekeskusesse olevat helistanud varjatud numbriga isik. Peterburi politsei kontrollis kõiki võimalikke sihtmärke, kuid pommi ei leitud. Ühtegi kirikut ei evakueeeritud.
https://www.fontanka.ru/2018/06/14/016/

Vene suusatreener Juri Borodavko: „Otepää on unikaalne koht. Olen alates 1979. aastast siin laagrites käinud. Praegu olen Tehvandil oma grupiga, kelle esirinnas uue põlvkonna tähed Aleksandr Bolšunov, Deniss Spitsov, Ilja Tšernoussov ja Natalja Neprjajeva. Vahepeal tuli siinsetesse treeningutesse aga mõneaastane paus. 2009 jäi Jevgeni Dementjev vahele EPO pruukimisega. Nii määrati ka minule kui Venemaa koondise toonasele peatreenerile kaheaastane juhendamiskeeld. Tol ajal tegutses Venemaal tohutul hulgal šarlatane, nagu mina neid kutsun. Nad lähenesid sportlastele treenereid eirates. Dementjev suudetigi mingite imetablettidega ära petta. Ta usaldas ja osutus ohvriks. Karistuse sain ka mina – ehkki täiesti teenimatu. Nüüd ei pääse sellised pätid, kes teenisid pettusega suurt raha, õnneks enam sportlastele lähedalegi.“
https://sport.postimees.ee/4508087/vene ... ib-uut-edu

Nižni Novgorodist pärit abielupaar Stanislav ja Ksenia Smirnov, keda ühendab ajakirjanikuharidus ja muusika ning kelle Tallinna kodu on Kalamaja pargist lühikese jalutuskäigu kaugusel. Mõlemad õpivad eesti keelt ja saavad juba lihtsamad vestlused peetud.: „Venemaalt tuli meil 2016. aastal lahkuda olude sunnil, ent Eestisse tõi vaimustus selle maa vastu. Enne siia kolimist elasime ja töötasime ajakirjanikena Venemaa suuruselt viiendas linnas Nižni Novgorodis. Meie muusikaprojektide hulka kuulub duett Praliné, mis esitab lüürilist akustilist muusikat, rahulikku ja siirast. Alguses laulsime ja kirjutasime laule vene keeles, kuid nüüd lisandub repertuaari üha rohkem ingliskeelseid palasid. Bändiga Tairyfale teeme ainult venekeelset muusikat. Seejuures elavad teised bändiliikmed endiselt Nižni Novgorodis, koostööd jätkame distantsilt. Bändiga Frenetic Virtual Orchestra, millega loodame ka festivalidele jõuda, teeme aga hoopis ingliskeelset disko-funk-tantsumuusikat. Tagatipuks on meil puhtalt sissetulekule lisa teenimiseks kaveribänd VIA Kljukva, millega esitame tuntud inglis- ja venekeelseid laule uues kuues. Just sellepärast (sugulaste ja sõprade suhtumise) jälgisime korterit otsides, et sinna mahuks mõnus diivan külalistele. Rändame Eestis ringi nii palju, kui vähegi aega jääb. Senine lemmikkoht on Saaremaa. See (venelastel pole Eestis võimalik korralikku kõrgharidust ega tööd saada) on keeruline teema, millel on palju tahke, ent meie kogemus sellist eelarvamust ei toeta.“
Stanislav: „Viimastel aastatel tekkis meil töö tõttu suuri probleeme. Kui võtad poliitikute vastu sõna, siis hakatakse sind ähvardama või leiad järgmisel hommikul oma autolt pikad kriimud. Kui tahad ühekorraga sõnavabadust, head tööd ja korralikku palka, siis pead lahkuma. Või lähed ilma ühegi märgatava põhjuseta vangi. Olen pärit muusikute perest ja õppinud pianistiks. Olen Moskvas võitnud näiteks MTV korraldatud „Casa Musica” võistluse. Meil on Venemaal publikut, kes ootab uusi singleid ja albumit.“
Ksenia: „Kirjutasime korruptsioonist. Rääkisime tõtt ja see ei meeldinud kellelegi. Ühe artikli tõttu oli Stanislav sunnitud tööpäeva lõppedes tagaukse kaudu välja hiilima. Eesukse ees ootasid nimelt päevade kaupa isikud, kelle eesmärk oli ta üsna üheselt läbi klohmida. Elu ja tervis oli tõsises ohus. Hakkasime otsima võimalust välismaale kolida. Venemaa probleemide tunnistamine ei tähenda, et me kodumaad ei armastaks. Ent seal elada ja töötada polnud enam võimalik. Eestit tutvustas meile sõber – ajakirjanik ja muusikapromootor Artemi Troitski, kes oli siia kolinud ja Eestist vaimustuses. Troitski jutt nakatas meidki. Oma mesinädalaid tulime veetma Tallinna ja mõistsime, et siin tahamegi elada. Algasid kaheaastased ettevalmistused siia kolimiseks. See tähendas tööotsinguid, dokumentide ettevalmistamist. Viimane on Venemaal väga raske. Esialgu pidime tööle asuma toona vast avatud kanalis ETV+, ent sinna vajati meid varem, kui oleksime tulla saanud. Lõpuks otsustasime alustada hoopis oma meediaäri. Tegeleme muu hulgas copywriting’u, vene-inglise tõlgete, sotsiaalmeediaturunduse ja muu sellisega. Kui lähed uude riiki, pead elu nullist üles ehitama. See ongi keeruline. Aga oleme õnnelikud. Paljud raskused on seotud hoopis äriga, mis on meie jaoks esimene. Oleme kõrgharitud spetsialistid, kes peavad elamisloa säilitamiseks Eesti seaduste järgi iga kuu ette näitama kindla minimaalse sissetuleku ning mõistagi maksude ja palkadega äärmiselt täpsed olema. Loome muusikat ka filmidele ja reklaamidele. Enamik projekte jääb Eestist väljapoole, kuid näiteks Frenetic Virtual Orchestra muusika kõlab Marianna Kaati dokumentaalfilmis „14 käänet”.“
Kas tõesti kirjutavad meie seadused ette summa, millest vähem ei tohi teenida?
Stanislav: „Welcome to Estonia!“
Miks kasutate meilis nime Stanley Sommerset
Stanislav: „Ameeriklased ei taha eriti suhelda, kui nimi kõlab venepäraselt, eriti pärast 2014. aasta Vene invasiooni Krimmi. Pärast seda muutsin Audiojungle’i platvormil oma nime ja asukohamaad, et mul oleks võimalik sealtkaudu oma muusikaga edasi tegeleda. Kui Eestist eriti palju ei teata, siis uuritakse esimese hooga ikka, kas meid survestatakse siin. Kas eestlased söövad venelasi lõunaks?“
Ksenia: „Paar meie sõpra küsisid – pärast seda ma ei teagi, kas nad on meie sõbrad –, miks me ei võiks Eestist uusi kasse võtta. Kuidas saab nii küsida? Kuhu me nad (kaks kassi) siis jätnud oleksime? Meil oli selle (kodutuid koeri ja kasse siin peaaegu ei näegi) üle väga hea meel. Venemaal on see suur probleem. Oleme neis küsimustes aktivistid, toetame loomade varjupaiku. Tahtsin juba noorena saada lauljaks. Olen õppinud eraõpetajate käe all ja võitnud Venemaal nii mõnegi lauluvõistluse. Meil on igal kuul keegi külas. Sõbrad on Eestist vaimustuses. Kui inimene püüab anda endast parima ja olla lihtsalt hea inimene, siis ei teki kohalikega mingeid probleeme. Mõnikord on mõistmatust tekkinud hoopis kohalike venelastega suheldes. Nad ei saa aru, miks me siia kolisime ja et Venemaal on praegu tõsiseid probleeme. Sellise arvamuse peamine põhjus on Venemaa meedia, sest infot saavad inimesed sageli just sealt. ETV+ teeb väga toredaid saateid, aga need ei jõua enamasti sihtgrupini. Ei teata, kuidas oleks õige turundada. Venekeelne kanal on loodud suure hilinemisega.“
Paari aastaga on Stanislavil ja Ksenial kujunenud üsna rahvusvaheline sõpruskond. Nad osalevad paljudel üritustel, kuid ka Kalamaja naabruskonnas on erineva taustaga inimesi. Ühe uue tuttava leidsid nad kell kaks öösel maja eest, kui läksid korraks õue suitsu tegema. Maja ees istus täiesti purjus tüdruk, kes ütles midagi eesti keeles.
Ksenia: „Me ei saanud aru ja küsisime, kas ta räägib ehk inglise keelt. Ja ta hakkas rääkima täiuslikku inglise keelt! Aitasime tal võtmed leida ja tuppa jõuda. Järgmisel päeval nägime teda maja ees uuesti, ta oli täiesti kaine ja tänas meid. Saime endale toreda uue tuttava, kellega suhtleme ka töiselt.“
http://epl.delfi.ee/news/lp/venemaalt-e ... d=82841165
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Kriku avaldab Tatjana valikutele toetust: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=82947357
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Manurhin »

Kriku kirjutas:Kriku avaldab Tatjana valikutele toetust: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=82947357
Vastuoluline artikkel, ma ütleks. Eestlane nimetas venelast okupandiks? Kelleks siis oleks pidanud nimetama? Vabastajaks äkki või? Tegelikult lapsega suheldes poleks mõtet torkida teemat, millest laps niikuinii aru ei saa, ammugi veel öelda, et tema vanemad on okupandid (tema silmis oleme meie ju fašistid). Tekitab juba etteaimatavalt ainult segadust ja tüli. Teiseks: pere kolis ära UK-sse. Tore on. Aga tundub, et ajaloolisele kodumaale kolimine ei olnud vist isegi mitte võimalike valikute hulgas? Kuigi Piiterisse poleks ju pikk maa, mingi töö seal ikka leiaks ja eesti keele oskust ei nõua keegi? Ja lõpuks, siin oldi eesti keelega hädas, ei suudetud pikkade aastate jooksul piisavalt ära õppida, aga inglismannide keel saadi kohe naksti selgeks? Minu meelest kõlab sellest loost läbi pigem venelase kibestumus, et sai see nõukaaeg otsa ja korraga ei oldudki enam privilegeeritud klass või härrasrahvas siinmail.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Lasnamäe linnaosavanem Maria Jufereva: „Venekeelse kooliõppe küsimus tuleb päevakorrale iga nelja aasta tagant, vaibudes kohe pärast valimisi. Nii juhtus ka Isamaa poliitiku ettepanekuga, millega soovitati vene koolid sulgeda. Samal ajal tegi poliitilise liikumise Eesti 200 eestvedaja Kristina Kallas ülevaate reaalsest olukorrast ning pakkus esimest korda pikaajalisele koolireformile ka sisulised lahendused, mis vääriksid kindlasti erakondade ülest sisulist arutelu. Lasnamäel on väga levinud, et eestlased soovivad panna oma lapsed vene lasteaeda ning vastupidi, vene emakeelega pered eelistavad eesti lasteaeda ja kooli. Näiteks VeniVidiVici Eesti-sisene õpilasvahetuse programm illustreerib hästi seda, et eesti noored soovivad minna õppima vene kooli. Samal ajal eestivene noored õpivad aktiivselt eesti koolides. Rohkem ja rohkem luuakse keelekohvikuid ning tehakse erinevaid lõimumise programme ja projekte. Noored ja nende vanemad on nõus maksma lisahariduse eest ja kuulutama keeleõppele enam oma vaba aega. Nõustun poliitilise liikumise Eesti 200 eestvedaja Kristina Kallasega, kelle sõnul peab olema Eesti järgmise kümnendi väljakutse koolisüsteemi reformimine ühtseks Eesti kooliks. Tänapäeva vene kool ei igatse Nõukogude Liitu, vene kooli noored ei ela vene propaganda inforuumis. Ka vene noortel on oskus ise mõelda. Tänase venekeelse kooli peamine mure seisneb hoopis selles, et nad ei tea kes on Ott Lepland või Koit Toome ja millega nad tegelevad, kuigi Kaera-Jaan on neile kenasti selgeks õpetatud. Selleks, et toimuks lõimumine, peaks noortel olema ühised teemad, nad peavad olema kursis sellega, mis on praegu populaarne. Kahjuks kool ei anna üldse selliseid teadmisi. Vähemalt nii kaua, kui erineva keelega noored õpivad erinevates koolides. Selleks, et oleks lõimumine, peab tekkima kontakt rahvuste vahel. On vaja keskkonda, milleks kool on hea ja õige koht. Kristina Kallas toob välja, et samas piirkonnas elevate laste eraldamine eesti- ja venekeelsetesse koolidesse ei toeta lõimumist, vaid on paralleelühiskondade üks peamisi põhjustajaid. Täpselt nii see on, kuna ühtne Eesti kool annaks noortele mitte ainult keele oskust, vaid terve ühiskonna tundmise. Praegu õpetatakse eesti venelastele ainult eesti rahva laule ja tantse. Kindlasti see on baaskultuur, mida peavad kõik teadma. Samas ei kujuta vene noored ette, mis huvitab eesti noort - mis muusikat nad kuulavad või filme vaatavad. Samas on eesti noortel raske leida ühist keelt vene noorega, kuna puudub mingisugunegi side ning samal ajal kardetakse teineteisega rääkida. Nagu väidab Kristina Kallas, peavad ühtse Eesti kooli mudelid lähtuma kohalikust kogukonnast ja laste vanemate soovidest. Kindlasti ei saa me Narva ja Lasnamäe korral rääkida mudelist, kus kõik eesti ja vene lapsed lükatakse lihtsalt kokku. Esmalt pole neis piirkondades kindlasti piisavalt eesti keele oskusega õpetajaid. Narvas, kus pea kogu klassi moodustavad eestivenelased, ei saa kasutada sama õppemetoodikat kui mujal, kus enamiku õpilastest moodustavad eesti emakeelega lapsed. Ka Lasnamäel tekiks olukord, kus vaid kolmandiku klassist täidaksid eesti emakeelega lapsed. Narva puhul teeb keeleõppe keeruliseks ka keelepraktika võimaluse puudumine. Kui Lasnamäel ja Tallinnas laiemalt on eesti keele praktiseerimiseks võimalusi igal sammul, siis eestlasteta Narvas on eesti keele kinnistumine väga keeruline. Nii Narva kui Lasnamäe korral tuleks edasi arendada keelekümblusprogramme. Tänased keelekümbluskoolid näitavad väga tugevaid tulemusi ka riigieksamitel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti ülikoolides. Vene noored soovivad omandada head eesti keelt ja töötada selle nimel, et olla konkurentsivõimelised tööturul. Osates samal ajal oma emakeelt ja olla uhked oma juurte üle.“
https://arvamus.postimees.ee/5909723/ma ... tt-lepland

Video vol. 2: raju seltskond Venemaal, Virumaa Teataja tihedalt kannul
https://virumaateataja.postimees.ee/590 ... alt-kannul
sass76
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 05 Aug, 2014 21:30
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas sass76 »

Lasnamäel on väga levinud, et eestlased soovivad panna oma lapsed vene lasteaeda
Julgen kahelda. Elukaaslase venna laps pidi küll Mustamäel vahepeal vene lasteaias käima, sest eestikeelses polnud kohti.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Viies kolonn

Postitus Postitas Lemet »

Üht FB postitust jälgides sattusin Narva elanike lehele SETI.ee. Kohe esimene postitus oli muljetavaldav:
Rein Koch забанен за разжигающую вражду фразу:
Aleksandr Sergejev Mine persse, okupant!
Samas aga peetakse vaatamata tähelepanu juhtimisele igati aktsepteeritavaks näiteks sellist sissekannet:


"Ülle Zywietz Слышь, ты, потомок эсэсовца. За базаром следи. Мои предки, профессиональные рабочие и инженеры, некоторые с высшим образованием, восстанавливали Нарву, пока твои пока твои полицайские утырки по лесам гасились. Добрый дядя Сталин был, пощадил гитлеровских утырков прибалтийских"
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Venemaa näidendikirjutaja, kriitik ja ekspert Oleg Lojevski: „Ma lugesin ka näidendit („Kostja ja hiiglane“). See on väga ilusasti kirjutatud! Ma mõistan, kui tõsine kuju oli Eesti esimene president. Vaidlusedki ei taha ju vaibuda... Ja ma arvan, et ega need vaibugi. Mart Kivastiku kirjutatud ja Aleksandr Ogarevi lavastatud tükk on püüe mõista toona toimunut ning see olevatki Ogarevi käekiri. Metafoorid, mida ta õmbleb näidendi kangasse, teevad asja selgeks: kõik on valikuline. Liiatigi: selles variatsioonis on ka manipulatsioon ning see teatriline manipulatsioon on ajalooline ja poliitiline. Peamine saavutus, mida aga lavastaja Ogarev on suutnud ellu viia, on hästitoimiva näitlejate meeskonna loomine. Näitlejad ei kaotanud oma orgaanilist maitset ega võimekust veenda. Mis puutub aga loosse endasse... ma ei ole eriline oletuste pooldaja. Kõik mis oli, see oli. Elus on võimalik teha vigu. Aga kõik on ju juba juhtunud. Soovin, et seda etendust näidataks ka Venemaal. Kui sa erilist tahad, siis pead minema loomaaeda. Seal on kõik eriline – kotkad, jõehobud, maod... Inimeste vahel on palju tavalist. Mis teeb selle loo ja lavastuse eriliseks minu jaoks, inimese jaoks, kes mitte just kõige paremini ei tunne Eesti ajalugu? Jah, ma olen Konstantin Pätsi nime kuulnud, tean, et ta oli Eesti riigi asutaja ja esimene president. Olen kahe päeva jooksul rääkinud paljude inimestega ja kuulnud palju erinevaid hinnanguid, mis lähtuvad Konstantin Pätsi eluloost. Neist juttudest kooruvad välja üha uued ja uued pisikesed lood. Ja sellest omakorda muutub teie presidendi eludraama, tragöödia aina suuremaks. See ei ole ühetähenduslik. Ühed peavad teda reeturiks, teised kangelaseks... Kui vaadata seda elu kaugest tulevikust, siis jah, võib kõik olla selge. Aga ajal, kui need sündmused toimusid, ei olnud mitte midagi selge. Lavastusest rääkides oligi minu jaoks esikohal see, et avati Konstantin Pätsi isiksust. Selle presidendiga on seotud teie rahva valu. Kellega ei räägiks, kõigil on Pätsi ajaga seotud oma perekonna mälestused. Teater on ellu sisse kirjutatud. On sügavalt ja tõsiselt lugudes sees. Muidugi. Ja Mart Kivastik on kirjutanud suurepärase näidendi. Autor on püüdnud välistada seda igaühe isiklikku valu ja jutustada lugu eri positsioonidelt. Ainult Jumal on objektiivne, aga inimene ka püüab vahel objektiivsuse poole. See on väga raske. Absoluutset ajalugu ei eksisteeri. Kui keegi seda usub, siis valetab. Inimene annab hinnanguid käitumise järgi, Jumal motiivide järgi. Me ei oska tihti näha tõde. Mart Kivastik katsub jutustada ajaloolise loo praegu elava inimese silmade läbi, võib-olla ta kirjutades ületas isikliku valu, mõtles oma isiklikele lugudele ... üldistas. Seda on väga palju. Aleksandr Ogarjov lavastas selle loo nagu isikliku, oma loo. Kuigi ta on venelane. Ta rääkis loo nagu inimene, kes on süüdi. Selles lavastuses on sees lavastaja süü. Ta suhtus sellesse materjali väga hoolikalt. Kui lavastaja oleks olnud eestlane, oleks kindlasti ilmunud miski muu. Ma tundsin vaadates vene intelligendi süüd, mida lavastaja endas tunneb. Tunnen Ogarjovi piisavalt kaua ja tean, et ta oskab publikut šokeerida ning lennata loo kohal pilvedes. Siin, nagu ütlesin, ta jutustas peaaegu isiklikku lugu ja tegi seda hoolides. Selles hoolivuses ta säilitas teatraalse pilgu. Kasutades teatri võimalusi ja vahendeid. "Valetab nagu pealtnägija," olevat öelnud Stalin. Tähendab, isegi sündmusi otseselt näinud ja neis osalenud inimesed ei pruugi olla objektiivsed. Jättes kõrvale teatraalsuse ja tulles tagasi ideoloogia juurde, tundub mulle, et selle lavastuse näitamine Venemaal on kasulik. Venelased on nagu eestlased, ja eestlased, nagu kõik teised rahvad maailmas – kohe, kui solvatakse meie omasid, siis kõik solvuvad. Eesti erineb Venemaast selle poolest, et püütakse aru saada oma ajaloost. Venemaa eripära on see, et ajalooga ei saada hakkama, siiamaani arutatakse, milline oli Ivan Groznõi, ja me pole siiamaani nõus sellega, mida tegi Peeter I. See on kauge ajalugu. Nüüd äkki on olemas lavastus sellest, mis juhtus meile lähedal. Et samasugused reetmised ei korduks, siis tuleb seda näidata. Mulle tundub, et president Pätsi üle ei tohiks praegu kohut pidada. Tema suurim soov oli, et rahvas elaks. Me ei saa teada, millise otsuse korral 1939. aastal oleks olnud vähem või rohkem verd... Juudi õpetaja küsib õpilastelt, et mida te teete, kui leiate kotitäie kulda... Esimene õpilane ütleb, et võtab endale. "Sa ei ole aus," ütleb õpetaja. Teine õpilane hakkab hüüdma: kelle oma see on!? "Sa oled rumal," ütleb õpetaja. Kolmas õpilane ütleb: "Aga kust ma tean, milliseks ma muutun siis, kui leian koti kulda?" Me ei tea, kuidas käituksime. See mõte on "Kostja ja hiiglase" lavastuses sees.“
http://bublik.delfi.ee/news/culture/ros ... d=83187331
http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/k ... d=83199893

REISIKIRI | Venemaal tõmbab kirik turiste ja müügimehi
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/el ... d=83175787
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist