Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19207
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas ruger »

Hispaania oli ka riik, kus inglise keeles saab vägagi normaalselt hakkama. Aga turismipiirkond ka ja selleks nähti seal vägagi palju vaeva, et taset hoida. Eriti rannikupiirkond oli koht, kus mingit probleemi polnud. Kohe saadi aru, et pole kohalik ja inglise keelega polnud mingit probleeme, ei poes ega tänaval. Oma identiteet oli muidugi ka väga tõsiselt sees ja tõsteti esile. Hispaaniat ei peetud millekski. Nemad olid Kataloonia, mitte Hispaania. Teinegi kord tahaks tagasi minna.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

ruger kirjutas:Hispaania oli ka riik, kus inglise keeles saab vägagi normaalselt hakkama.
Kogu see jutt, kus riigis saab inglise keelega hakkama, on märgist mööda. See, kui turist saab sihtkohas inglise või mõne muu suurkeelega hakkama, on tore. See, kui põlisrahvusest kohalik ei saa ilma mõne võõrkeeleta hakkama, ei kõlba. Nende kahe asja segamine on demagoogia.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19207
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas ruger »

Loomulikult eeldab iga inimene, et saab oma riigi keeles räägitud. Mind ei häiri, kui vene keelt rääkiv inimene proovib aktsendiga Eesti keeles vastata. See, kui kohalikud ettevõtted aga tööjõu kulu järgi endale mingisse piirkonda ainult vene keeles rääkivaid või üldse mitte Eesti ega vene keeles rääkivaid töötajaid värbab, aga kindlasti ei ole asi, mida tolereerida lõpmatuseni. Hea kokk võib vabalt olla teisest rahvusest, kuid klientidega rääkimisel peab klienditeenindaja siiski aru saama, et riigikeele oskus on vajalik. Paljudes kohtades ega inimestel töökoha valikul muud polegi. Samas riigikeelses keskkonnas, mis peaks enamuses ka pealinn ja muud piirkonnad v.a. Ida-Virumaa mõned paigad, peaks riigikeele oskus olema kohustuslik. OK räägib aktsendiga-pole viga. Kui aga ei kavatsegi rääkida ega õppida riigikeelt siis on kuri karjas. See on meie hariduspoliitika viga. Omaette teema on nüüd riigikogu Eesti keele õppe arengu komisjoni esimeheks valitud Stalnuhhini valik.
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni juhib Mihhail Stalnuhhin. Tema valimine toimus erakorralisel istungil, kuna äsja aseesimeheks Stalnuhhin astus oma kohalt tagasi, sundides komisjoni sellega komisjoni uuesti esi- ja aseesimeest valima.
https://www.ohtuleht.ee/967375/fotod-ee ... stalnuhhin
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

ruger kirjutas:Mind ei häiri, kui vene keelt rääkiv inimene proovib aktsendiga Eesti keeles vastata.
Mind ka mitte. Selline inimene on õigel teel, püüab ja väärib tunnustust.

Demagoogiast kirjutades ei pidanud ma muidugi sind silmas...
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Avatar »

AMvA kirjutas: Aga miks ma nii sarkastiliselt irooniline hetkel olen on see, et ma ei saa aru miks see saag nende üksikute mitte eesti keelt oskavate teenindajate pärast on käima tõmmatud?
Vat oleks mina teadnud, et sina nii sarkastiliselt irooniline siin oled, siis ei oleks mina mitte oma eelnevaid postitusi isemodereerinud ja viisakaks vorminud. Oeh õnnetust. Saage on erinevaid, mõni ei lähegi käima. Näiteks Htileri teemas ekreiitide väljamanamine. Või EKRE rünnakrühmade teemal Borja provotseerimine, milline paraku postitajale endalegi peale ülelugemist nii mainetkahjustav tundus, et ta selle ruttu ümmargusemaks muutis. Eks näib, kas siinset keeleoskuse teemalist saagi õnnestub nahavärviteemale suunata ja siis rassismiteemat täiel rinnal ekspluateerida. :lol:


Ei õnnestu :mrgreen:

Kriku
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Avatar »

Borja kirjutas:Korra elus Pariisis käind ja väga Ok oli kõik ainult ingl.keelega..
Miski 2003 kui minu esimene sotsiaalsukeldumine prantslaste juurde oli, siis olime ikka püsti hädas, kui kusagile bensujaamas või kioskis teed küsisime. Oli pikem sõit risti läbi Prantsusmaa. Ühes kohas tuli üks suvaline klient puhtast kaastundest appi seletama - too ei olnud prantslane aga oskas prantusust. Ja no see on sihuke tunnetuse küsimus, aga seda oli aru saada, et osati inglist piisavalt, et vastata, aga vastati nimme prantuses. Sellest ajast on muidugi vett merre voolanud. Hiljem, kui olen käinud, pole nii läbi maa sõitnud. Pigem ikka lennujaamast sihtkohta ja mõni söögikoht. Aga üldiselt on prantslastel ikka nii, et üks meeskonnas on enam-vähem, kes oskab sensuaalse prantsuse aktsendiga suht vabalt inglist ja ülejäänud noogutavad, või siis mõtlevad hästi pikalt ja siis ütlevad hästi aeglaselt ja valesti. Et olgu öeldud minu inglise keele oskus on keskpärane. Prantslastega üldse selline x teema. Me ei joo õlut, me oleme prantslased! Muidugi joovad, aga möliseda on hea küll. Teise nurga pealt on nad ka enesekriitilised - Me oleme prantslased, me teeme asju teist moodi. Ja keerulisemalt? Jah - ka keerulisemalt pahatihti - haha.
Hispaanlastega mingi 2011 oli üsna sama. Või selles mõttes hullem, et seal nad tõesti ei saanud aru. Oli nagu siiras. Seal mingisse poodi lähed ja tahad serraanot lasta lõigata, siis ega muud pole, kui näpud appi. Lõikab siis mees sulle viile ja pomiseb omaette. Ilmselt siirast hämmastusest, kui loll üks ostja võib ikka olla. Siis nö näidatakse nagu lollile tulemus ette - ok? Ok-ok. Ok? Yes-yes. Ok? Si-si. Nagu Rush hour filmis. Hotellis oli ka ainult näppudega. Itaalased nagu räägivad rohkem inglist. Sakslased räägivad muidu suht palju, aga oli näiteks mingi 7 aastat tagasi, kus mingis restos naissoost teenindaja läks laksust täiesti lukku ja rääkis meiega ainult saksa keeles edasi. Ja me tõesti ei teinud oma teada mingit seksistliku või mis iganes märkust. Polnud mingi läbu. Lihtsalt arvas ilmselt midagi ja kõik. Täiesti point of no return.
Mis mind on üllatanud - Rootsi, suht väikese rahvaarvuga, peaks olema ju suht avatud suhtumisega. Essugi. Kusagile "maapiirkonda" tehtud tootmisala, ainsa teenindava hotelli (mis ilmselt saab suure osa klientidest tolle tootmisala kaudu) personal räägib inglist vägagi kõikuva tasemega. Ning näiteks üks araabia päritolu vastuvõtu töötaja rääkis ilmselt palju vabamalt prantsust (nägin, kui prantslastega jutt jooksis), kui inglist. Rootsit ei osanud testida :). Eks näiteid on seinast seina.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Avatar kirjutas:Ning näiteks üks araabia päritolu vastuvõtu töötaja rääkis ilmselt palju vabamalt prantsust (nägin, kui prantslastega jutt jooksis), kui inglist. Rootsit ei osanud testida :).
See oli Alžeeriast või kuskilt mujalt pärit, kus prantsuse keel on esimene võõrkeel (või üldse tsivilisatsiooni keel).
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas vanahalb »

Minagi olen täheldanud, et venelased kes müügitööd teevad saavad vähemalt oma erialase sõnavara raames eesti keelega hakkama. Keegi ei hakka ju nendega Kanti filosoofiast rääkima - numbreid tunnevad , standardfraasid nagu "kabanoss ja pange ketsupit ka" on selged - mis seal rohkemat tahtagi.

Palju keerulisem on mitte müüjate vaid teenindava personaliga ja mida spetsiifilisem seda hullem. No arst võib iseenesest ka vaid mõõteriistade järgi tööd teha ja patsiendi asi on ainult ägiseda. Loomaarst ju saab hakkama ja ega inimesega see kuidagi teisiti pole. Ongi parem kui vahele ei plätra ja arsti ei õpeta. Automehhaanikuga seevastu on juba keerulisem. Kui ma Narvas elasin ja aeg-ajalt põhimõtteliselt vaid eesti keelt rääkisin oli mul kõige raskem juuksuritega. Vähimatki nad aru ei saada , et kuidas lõigata. Siis ütled lõpuks , et lõigeke nii, et oleks ilus! Ja lõigatakse õudne vandisoeng. Küsid, et see on siis nüüd ilus või? Vastavad täiesti siiralt, et jaaaa.
Joppenbuhh.... Ongi dilemma, et kas rääkida vene keeles või elada kaks-kolm nädalat (kuni juuksed välja kasvavad) mingi sõjavõitja soenguga kuigi sellest võidust juba 70 aastat mööda on.

Pariisist saia ostes aga julgeks ma soovitada tehisintellekti Google translate kujul :) Ma olen seda kasutanud hispaaniakeelsetes maades ja mitte vaid turismipiirkondades vaid ka sügaval kolgastes. Suurtes keeltes: inglise-saksa-prantsuse-vene-hispaania on normaalpikkusega laused juba täitsa OK kuni filosoofiasse ei laskuta. Eesti-hispaania poetasemel on samuti täitsa olemas ja toimib nii, et nutitelefoni ekraanile tuleb kirjutada "Kaks saia ja pehmemad kui paluda tohiks" , vajutada "tõlgi" ja torgata ekraan poeneiu nina alla. Kes omakorda trükib sinna endapoolse nägemuse olukorrast, vajutab "tõlgi" ning annab lugeda.
Üleüldiselt küll lubasid visionäärid 2020 aastaks sellist telefoni või kõneseadet kuhu saab rääkida endale sobivas keeles ja vastuvõtja kuuleb sama juttu tema poolt valitud keeles. Ma ei tea kas keegi peab hakkama oma sõnu sööma, sest pole veel silmanud isegi katseeksemplare.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Manurhin »

Mul on selgelt meeles üks kunagi telekast nähtud saade vahetusõpilastest. Nimelt, tuli üks saksa tüdruk Eestisse vahetusõpilaseks (enam ei mäleta, oli see mõni põhikooli viimastest klassidest või keskkool), aga algul ta sõnakestki eesti keelt muidugi ei osanud. Esialgu oli hädas, midagi ei saanud aru. Sügisvaheajaks juba natuke hakkas taipama. Jõuluajaks juba sai enam-vähem aru ja natuke rääkis ka. Aga kevadeks oli keel selge, ainult väike aktsent oli veel juures. Andis kaamera ees ilusa intervjuu puhtas eesti keeles. Nii et saab vähem kui aastaga eesti keele selgeks küll, kes vaid tahab. Ligikaudu sama oli peale sõda Eesti sõjapõgenikega Rootsis. Kui siinsed tööandjad nii kangesti umbkeelseid klienditeenindajaid palgata tahavad, pangu siis seljad, st. rahad kokku ja asutagu kamba peale eesti keele koolituskeskus, kus tööjõud enne tööleasumist vähemalt elementaarsegi keeleoskuse kätte saaks. Oluline on see juba ainuüksi tööohutuse seisukohast. Ja Keeleinspektsioon võiks kah edasi uutele töövõitudele pürgida. Praegu käivad ainult Maximas kassapidajatele ette- ja tahakirjutusi tegemas. Õige oleks keelenõuetele mittevastava töötaja avastamisel tööandjale selline trahv kohe esimesel korral kraesse väänata, et odavam tuleks eestlasest töötajale Luxemburgi palka maksta kui umbkeelsete pealt trahve.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas vanahalb »

Niimoodi saksa vahetusõpilase moodi aastaga keele äraõppimiseks peaks muarust võõras keeles kirjutama ja kaasmaalased tuleks endast kaugel hoida. Ma õppisin koolis 10 aasta vene keelt ja külge küll midagi ei jäänud. Esimesed kaks kuud nõukogude armees olid samuti suht lootusetud. Siis pandi roodu kunstnikuks- kirjutajaks (käekirja pärast eelkõige) ja kuskil poole aasta pärast kannatas mu loomingut juba tükati seinalegi riputada. Zampolit oli vahel seinalehte lugedes näost hall ja kui mõni suurem püha tuli, siis soovitati, et ära nii palju kirjuta, joonista pildid suuremad.
Ilmselt on keelt õppida lihtsam sellel, kellel on muusikaline kuulmine - sellisele järeldusele olen ma oma pika ja kannatusterohke elu kestel jõudnud :)
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Svejk »

Nagu näha, siis Kriku lubab siin teemas mastaapides teemakõrvast... :)

Akf vanahalval on loomulikult õigus, aga mina olen kaks keelt pmst lugedes selgeks saanud.
Soome keele sai paari kuuga, lugedes lasteraamatud. Seal on jutul selged pildid juures, faabula enne teada või etteaimatav - loe ja naudi... 8)
Vene keele (mida ma täpselt sarnaselt akf`iga koolis aastaid tampisin, aga kuhugi ei jõudnud) - lugedes Ukraina sündmusi netist.
Kõvasti aitas ka venekeelsete sõjafilmide, seriaalide ja üldse igasuguse poliitilise teemaarutelu vaatamine - keel tuli kohisedes.
Tekst ja pilt koos, pilt ja heli teadaoleval või aimataval teemal - ja kõigest ei peagi aru saama, hämarad kohad libistad üle, aga tähendust juba aimad.... :)
Kui kuskilt juba kinni saab, siis edasi kerib suht nobedalt....
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Troll »

Mina sain ka vene keele lapsepõlves lugemisega selgeks, vanematel oli suur patakas "Rõbolov-sportsmen" ajakirju, kus oli huvitavad kalapüügijutte sees. Edasi aitas aga võistlemas käies saadud keelepraktika, nõuka ajal sai päris palju üle Liidu kabevõistlustel käidud.
Aga koolis 7 aastat õpitud saksa keel on siiani "Ich bin bolnoi" tasemel. Isegi ainult telekast kuuldud ja netist nähtud ilma kõnepraktikata inglise keel on palju paremal järjel, selles tonkan kah hädavajaliku ära.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Venekeelsete eesti keele õppimine võrrelduna kolmandate emakeeltega isikute eesti keele õppimisega on IMHO piisavalt teemalähedane. Sama käib Evelyn Kaldoja argumendi kohta, et eesti keelt õppivate venekeelsete suhtes on ebaõiglane, kui eestlane mingite neegritega suheldes kohe puuinglise keelele üle läheb. Topeltstandardid ei kaunista midagi.

Aga jah, märkus on siiski põhimõtteliselt õige, jäägem teemasse.
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Sirbi laureaat ja TÜ matemaatikatudeng Mikael Raihhelgauz: „Mina olen esimese generatsiooni eestlane. Ma ei ole võib-olla eestlasena sündinud, aga ma olen eestlaseks üles kasvanud, kui saab niimoodi vastata. Mulle tundub, et see protsent inimesi, kes neid lõhesid toodab, ei ole ju suur, aga paratamatult on nad väga valjud. Enamik on ju tegelikult hoolivad ja ligimest armastavad inimesed. Kui nemad suudavad oma identiteeti välja elada, siis lõhesid saabki vähem olla. Ma mäletan 2007 oli hoopis midagi muud. Ma olin väike laps, aga neid lõhesid oli tunda palju tugevamini kui praegu. Mulle tundub, et me oleme suutnud ühiskonnana nii palju edasi liikuda, et enam ei pea kartma kooli tulles, kas ma tohin nüüd vene päritolu olla või mitte. Väga suurt rolli mängis minu algkooliõpetaja Katrin Piiriselg. Ta suutis kuidagi leida selle lähenemise, et mind võeti klassis täielikult omaks. Ta suutis kuidagi pühendada oma tähelepanu sellele, et ma õpiksin eesti keele ära. Teine inimene on muidugi minu ema, kes pani mind väga palju eesti keeles lugema. Kui meil olid algkoolis kohustusliku kirjanduse nimekirjad, siis oli vaja valida kaks raamatut, aga mu ema arvas, et me peaksime ikka kõik läbi lugema, mis seal kirjas on. Kodune keel on mul senini vene keel. Minu jaoks on see olnud suur privileeg, et ma sain osa kahest väga ilusast kultuurist. Mu õel ja vennal oli kogu aeg vilets tervis ja me pidime suvel kuskile välismaale minema, aga 2014. aastal ikkagi üldlaulupeol käisin ja kavatsen seda traditsiooni jätkata.https://kultuur.err.ee/955072/mikael-ra ... s-kasvanud

Tallinnas Pelgulinnas elav tšetšeenist taksojuht Aslan Tangijev järgib Muhamedi usku.
Tangijev: „Ma ei hakanud pikalt mõtlema – gaas põhja, nagu tehti omal ajal Groznõis. Minu isade maal on külaliste heaolu võõrustajatele eluliselt tähtis. Võtan seda ka oma töös südamega. Oo, Allah, olgu ta armuline, jälle mul vedas!“
Tangijevi lähedased: „Mees jäi neli aastat tagasi Maardus rongiteeülekäigul sõidukiga veduri alla. See oli ime, et ta tookord ellu jäi.“
Politseinikele kujunes Tangijev väärt tunnistajaks. Kuulitabamuse saanud autoga teenib ta raha. Ta sõidab üksi ehk ei tööta mõne firma all. Nüüd on ta aga järsku töötuks jäänud. Lisaks peagi sünnitava elukaaslase ja lapse ülalpidamisele peab ta leidma raha ka autoliisingule ja remondikuludele, mis praeguses olukorras tõotab olla keeruline. Katkise autoga ei saa ju taksot sõita – kui ta kinni peetakse, tehakse trahvi.
Tangijev: „Püüdsin pangas selgitada, et ma ei saa mõnda aega liisingut tasuda, sest mul pole enam tööautot. Sissetulek on kadunud. Aga see ei mõjunud pangatöötajatele. Loodan, et politsei- ja piirivalveameti koostatud teatis juhtunu kohta mõjub pangale. Varsti peaks laps tulema. Naine on dekreedis. Ma olen üksinda tööl. Ei teagi, mida nüüd teha.“
https://www.postimees.ee/6715644/taksog ... ulide-eest
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas ermot »

ermot kirjutas:Millal Vene meest ennem Eestiga läbisaamine on huvitanud ja demokraatia toimimine südameasjaks saanud? Järelikult kulgevad protsessid neile meelepärases suunas, aga millised ja mis suunas?
Tundub, et Andrei Kužitskin on osanud sellele küsimusele Postimehes hästi vastata. Juurdlen siin, et ka Vene ühiskonna suuremastaabiline enesepett võib meile osutuda ohtlikuks, kui 1924.-nda ja 2007 aasta avantüüre silmas pidada. Panen artikli siia täismahus juurde, loodetavasti autorikaitse kratt ei pahanda.
"Andrei Kuzitškin: Eesti on juba langenud Venemaa hübriidsõja ohvriks"

Ma usun, et eestlased loevad üpris vähe kohalikku venekeelset ajakirjandust ega jälgi kuigi hoolikalt Eesti venekeelseid blogipidajaid Facebookis, VKontaktes, Odnoklassnikis, Instagramis. Kui eestlased loeksid seda, mida kirjutavad Eesti ühismeedia venekeelse segmendi kasutajad, haaraks neid paanika, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Nimelt puhkes Eesti venekeelse avalikkuse seas pärast Jüri Ratta teise valitsuse, millesse kuuluvad Keskerakond, EKRE ja Isamaa, moodustamist suisa eufooria. See tugevnes veelgi pärast president Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse ja kasvas tõeliseks joovastuselaviiniks majandus- ja taristuministri Taavi Aasa viibimise järel Peterburi majandusfoorumil. Kui üritada kokku võtta, millest kirjutavad ja mille üle arutlevad ajakirjanikud, eksperdid ja tavalisedki Eesti inimesed, kes ei varja oma poolehoidu Venemaale, kujuneb järgmine pilt.

1. Eestis on toimunud «roomav pööre». Võimule sai Keskerakond, kus ollakse meelestatud taastama koostöö Moskvaga, sest nende selja taga seisavad ettevõtjad, kes ajavad äri Venemaa ettevõtetega. Eesti valitsus koostab juba ettepanekuid riigiettevõtete erastamiseks Venemaa investorite huvides. Just selle olevat kokku leppinud Kersti Kaljulaid Moskvas Putiniga ja Taavi Aas Peterburis Venemaa kõrgemate ametiisikutega. Teiselt poolt tulid võimule rahvuslased, kes kujundavad Eestist laevukese, mis triivib Brüsselist aina eemale. On lootust, et vabakursil kulgev «laevuke» jõuab viimaks paratamatult suure geopoliitilise laine harjal Venemaa randa.

2. Tallinna linnapeaks sai Mihhail Kõlvart, kes esindab venekeelse elanikkonna huve. Järelikult venekeelne haridus Tallinnas säilitab oma positsioonid ja isegi tugevdab neid, keeleinspektsiooni püüetele kangutada ametist lahti neid õppeasutuste juhte ja õpetajaid, kes ei oska eesti keelt, tehakse aga otsustav lõpp.

«Venelased omasid ära ei anna!» kõlab kokkuvõetult sõnum Tallinna venekeelsetele elanikele. Lasteaedade ja algkooli üleviimine eestikeelsele õppele unustatakse ja maetakse maha. Avarduvad Tallinna ja Venemaa kultuuri- ja majandussidemed. Vene investorid saavad vabad käed osta Tallinnas kinnisvara nii otse kui ka varifirmade kaudu.

3. Euroopa Parlamenti pääses taas Yana Toom, kes jätkab võitlust Eesti venekeelsete elanike õiguste eest ja teeb lõpu paljudel erialadel kehtivale diskrimineerivale nõudele osata eesti keelt.

See infokampaania sarnaneb kahtlustäratavalt häkkerite massilise rünnakuga Eesti Vabariigi vastu. Mis tekitab suurt kurbust ja paneb lööma häirekella. Rünnakuks Eesti riigi vastu kasutatakse ära kõikvõimalikke teabekilde.

Pole raha Eesti-Venemaa piiri väljaehitamiseks? Õige, nii peabki olema, pröökavad kohalikud venelased: Venemaa ju ei kavatse meid rünnata, milleks siis piiri kindlustada?

Ida-Virumaa energeetikutel tekib probleeme Venemaa dumping-hinnaga elektrienergia tõttu? Jälle õige, sõnavad kohalikud venelased: ammugi oleks aeg pöörata selg Euroopa ühtsele energiasüsteemile ja minna üle Venemaa gaasile ja elektrile.

Riigieelarves haigutab auk ja Euroopa Liit kärbib toetusi? Õige, ütlevad kohalikud venelased: kõiges on süüdi Reformierakond, kes lõi eelarvesse augu, nüüd aga aitab raha hankida transiidi ja majandussuhete taastamine Venemaaga.

Pole raha õpetajate palga ja pensionäride pensioni tõstmiseks? Õige, ütlevad kohalikud venelased: tuleb toetada Helme plaani müüa ERR maha ja loobuda kapo uue hoone püstitamisest – mis see siis olgu, ajakirjanikud kritiseerivad muudkui EKREt, kaitsepolitsei aga püüab muudkui Venemaa spioone.

Viimasel ajal on Eesti ühismeedia venekeelses segmendis tooni andvaks teemaks kujunenud tervishoiu nutune seisund ja paljude fondide pöördumine rahva poole palvega koguda raha haigete laste tarbeks. Vene avalikkuses tõusis kohe kisa ja kära: no mis, reanimobiilile 200 000 eurot ei leia, aga Ameerika sõdurite toitmiseks ja Javelinide ostmiseks 40 miljoni euro eest raha küll jagub! Hetkega ilmus kümneid kommentaare, mille autorid mitte ainult ei paku välja, vaid otse nõuavad kaitsekulutuste kärpimist tervishoiu kasuks ja seavad tugeva kahtluse alla NATO vägede Eesti territooriumil viibimise otstarbekuse.

NATOst on saanud Eesti venekeelse avaliku arvamuse põhiline ärriti. Huvitav on täheldada, et paljud Eesti vene aktivistid on päris kähku muutnud oma poliitilisi eelistusi ja hakanud Keskerakonna asemel paremaks pidama EKREt. Ma nägin sellist arengut ette ja nüüd on seda kinnitanud ka sotsioloogid: EKRE on venelaste seas populaarsuselt kindlalt teisel kohal. See on mõistetav: venelased, kelle traditsiooni kuuluvad ksenofoobia ja homofoobia, toetavad konservatiivide seisukohti võitluses sisserändajate, homoseksuaalide ja Brüsseliga.

Ajalehe Stolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin süüdistas 2017. aastal Helmede perekonda kavatsuses venelasi putukamürgiga ära tappa, nüüd aga on see ajakirjanik, kes teenib Tallinna linnavalitsuse infohuve, leidnud EKRE poliitikute aadressil hulganisti sooje sõnu.

Isegi telekanal ETV+ näitab juba filmi, kui imetore on Krimmis ringi rännata, ERRi venekeelne uudisteportaal aga andis teada, et «2014. aastal panid Kiievis toime riigipööre» ning «referendum Krimmi taasühendamiseks Venemaaga oli absoluutselt seaduslik». Artikkel küll parandati väga ruttu ära, aga et selline TASSi uudistevoost võetud tsitaat üldse ilmuda sai, näitab kenasti kätte Eesti venekeelsete ajakirjanike meelestatuse.

Mina näen Venemaa võiduna hübriidsõjas Eesti vastu ka vahejuhtumit Õigeusu parlamentidevahelise assambleega, mille istungjärk Thbilisis tõi kaasa parlamendi ründamise ja meeleavaldajate laialiajamise. Ühtekokku sai kannatada 240 inimest, paljud raskelt viga. Siis selgus, et selle täielikult Kremli kontrollile alluva organisatsiooni koosseisu kuuluvad ka Eesti esindajad Priit Sibul, Vladimir Velman ja Valeri Korb. Huvitaval kombel võimaldas just Mihhail Lotmani välja vahetanud Priit Sibul tõusta Mihhail Stalnuhhinil riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimeheks.

Vaadake, mul isiklikult ei ole Stalnuhhini vastu midagi. Aga see on see viimane kivike, mille langemise järel algab mägedes maruline laviin. Jah, Stalnuhhinile on see amet lohutusauhinnaks pärast riigikogu eelmises koosseisus talle kuulunud rahanduskomisjoni esimehe koha kaotamist. Ainult et milles ometi on küll süüdi eesti keel? On ju teada, et Mihhail Stalnuhhin on juba palju aastaid järjekindlalt seisnud vene koolide eesti õppekeelele üleviimise vastu. Pole tema isiklik panuski eesti keele õpetamisel kuigi suurt muljet avaldav: 1990. aastatel kümme aastat kutsekoolis ja Narva keelekeskuses.

Iseõppijale mõeldud eesti keele õpik, mille Stalnuhhin 1995. aastal välja andis, tuletas mulle rohkem meelde juhist, kuidas Eesti metsas mitte ära eksida. Kirjutatud oli köitvalt, aga ellujäämiseks ei kõlba kohe kuidagi. Küllap ei olnud juhus, et Mihhail Stalnuhhin kaotas mõne aasta eest konkursi vene koolidele mõeldud eesti keele lugemiku väljaandmiseks.

Veel võib meelde tuletada, et Mihhail Stalnuhhin on teatanud, et oli koos Keskerakonnaga Eesti Euroopa Liitu astumise vastu, et tal on kahju Eesti ja Venemaa partnersuhete katkemise pärast, et ta peab Eesti ajakirjandust Venemaa vastu suunatud propagandarelvaks, et ta on ülistanud Julian Assange’i, et ta on väitnud, nagu muudaks NATO jõudude paigutamine Eestisse meie vabariigi ründeobjektiks, et ta on lasknud ennast pildistada, Georgi lint rinnas.

Poliitilised veendumused on mõistagi meie seni veel vabal maal iga inimese enda asi. Aga niisuguse veendunud vene kooli Eesti ühtsesse haridusruumi lõimimise vastase valimine sellise komisjoni etteotsa meenutab üht Kremli anekdooti. Nimelt hakkas Vladimir Putin määrama ametisse inimesi nii, et see talle võimalikult rohkem lõbu ja lusti pakuks. Näiteks Venemaa inimõiguste volinikuks nimetati politsei kindralmajor Tatjana Moskalkova, kes riigiduuma saadikuna tegi ettepaneku anda politseile erakorralised volitused võidelda opositsiooniga.

Venemaa laste ombudsmaniks nimetati Anna Kuznetsova, õigeusu vaimuliku abikaasa, kes võitleb näituste vastu, millel on kujutatud alasti lapsi. Samal ajal tapetakse Venemaal lapsi koolis, pereringis ja tänaval, Rahvuskaart aga rakendab jõudu kaheteistaastase poisi kinnipidamisel Moskva meeleavalduse ajal.

Räägitakse, et Mihhail Stalnuhhini elulugu olevat lausa eeskujulik parimas Nõukogude vaimus: teenis Nõukogude armees, töötas laadijana ja suutis tööelu ühitada õpingutega pedagoogikaülikoolis. Seejärel sai temast eesti keele võõrkeelena õpetamise spetsialist. Väga tubli! Ent riigikogu komisjon peab hoolitsema eesti keele kui riigikeele, mitte kui võõrkeele õppe arengu eest! Kas iseõppijaile mõeldud õpiku autoril ikka selleks asjatundlikkust jagub? Samast loogikast lähtudes võiks ju pidada lasteaia parimaks direktoriks pedofiili. Kes siis tunneks veel paremini laste psüühikat?

Olukord Eesti ümber on samuti hakanud pingestuma. Sel ajal, kui kohalikud venelased heidavad nalja Venemaa ohu üle, hindavad Venemaa eksperdid Eesti strateegilist fosforiidivaru kapitaliks, mille pärast tasuks maha pidada väike sõda. Euroopas leidub samal ajal eksperte, kes teevad ettepaneku Putini lepitamiseks ja Venemaa turule naasmiseks loovutada Kremlile Ukraina, Moldova, Kasahstan, Valgevene ja Balti riigid.

Facebookis mind juba ähvardatakse: vaat, Kuzitškin, sinuga on kõik, sinu aeg Eestis saab läbi, Venemaa saatkonnast kujuneb Eesti põhiline kaadriosakond, tööd sa siin enam ei leia, nii et paki aga kohver ja keri siva USAsse. Ära sega meil siin Venemaaga sõprust hoida! Oskan vastata niimoodi: ei tasu segi ajada sõprust Venemaaga ja ustavust Eestile.

Mitte kõik, kes peavad ennast Venemaa sõbraks, ei ole automaatselt Eesti vaenlased. Küll aga on kõik, kes unelevad Venemaa revanšist Balti riikides, lihtsalt reeturid. Putin ei vaja teie toetust: alles 20. juunil teatas ta, et ei soovi elada rahus Euroopaga. Mis tähendab, et Putin kujutab endast ohtu tervele maailmale, nii Euroopale kui ka Eestile. Ja vaat selle ohuga olen ma juba valmis võitlust pidama nii Eestis kui mis tahes muus riigis kogu maailmas.
No one said survival was fun.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist