Rahvaalgatus raha kogumiseks riigikaitse arendamiseks

[paul]

Liikuvat pilti 70 aastat tagasi toimunud rahakogumisest:

Ajavaod: Jää vabaks, Eesti meri...

[potentate]

Täiesti mõtetu algatus.

Tehke parem raha kogumine mõne maapiirkonna arendamiseks. Võiks mõne eksperdi palgata, siit või mujalt maailmast, kes teeks arengukava, annaks ideid, genereeriks ideid, idee.


Mis arvate? Tekkis ideid?

Õnnelik rahvas ja arenev riik on parim riigikaitse

[Rändur]

Eks selles on tõsine iva sees. Võtkem näiteks sissitegevus. See sai ja saab kesta vaid kohaliku toetuse najal.
Kui rahvas maapiirkondadest ära kaob, siis ei ole allveelaevast eriti kasu.

[kibek2si]

Olen nõus, riigi regionaalpoliitika on nullilähedane, mitmed väiksed kohad surevad välja, viikase rahautomaate välja, ning kõik lähevad Tallinna elama. Niimoodi ka ei saa,et terve elanikond või suur osa elanikonnast elab Tallinnas. Külakolkas on raske leida tööd sammuti.

[metssiga]

Olen nõus, riigi regionaalpoliitika on nullilähedane, mitmed väiksed kohad surevad välja, viikase rahautomaate välja, ning kõik lähevad Tallinna elama. Niimoodi ka ei saa,et terve elanikond või suur osa elanikonnast elab Tallinnas. Külakolkas on raske leida tööd sammuti.

Mida kuradi päralt peab siis tegema pank, kui rahaautomaadist võetakse raha ainult paar korda kuus?? ja ansip ei hakka raha kühveldama sinna, kus inimesi pole. Saage lõpuks ometi aru, et elu ei ole miski inimeste vati sees hoidmine. Ja see, kas sa elad Tallinnas või näiteks Missos, ei huvita mitte kui kedagi. Ela ja ära vingu!!

[kaugeltuuriv]

Inimeste väljavool maapiirkondadest on vast paljude asjade tulemus.
Kohalku omavalitsuse nõrkus-siin tasub ennast ka süüdistada,ise valime neid kes meid valitsevad.
Nõuka ajal suuremalt osalt likvideeritud omanikutunne(kolhoosi mentaliteedi säilimine)-oleme ausad,nii,kui maareform ära käis,siis paljud tassisid osakute eest saadud asjad laiali,müüsid maha,ei alustanudki jätkusuutliku tootmist.Soola enda pea peale-juhtus see minugi suguvõsa väga lähedase inimesega.
Kiratsev haldusreform-meenutab pigem tulekustutamist,reform oleks tulnud ellu viia koos maareformiga.Juba siis oli näha tegelike jõujoonte tekkimist.
Alkoholi siiani suur populaarsus-ei ole ise karsklane aga poetaga õllejoomist ei harrasta ja nädala lõpetamist peoga ei poolda,otseseks tagajärjeks on siin lihtne mandumine,kuritegevuse kasv ja piigade põgenemine maalt-see aga tekitab mõistlike meeste emigreerumise maalt,ikka piigadele järele.
Eesti osa tippjuhtkonna ja kõrgklassi arusaam majandusest 20 saj. alguse standarditega(a. la Standardi bossu Veskimäe stiil-ainuke innovatsioon on odav tööjõud ja madal palk)-piiride avanedes Eesti inimesed on liikunud massiliselt maapiirkondadest töötama Lääne-Euroopasse.Ja tuleb välja,et hea tehnilise taseme ja innovatsjooni juures,teevad nad samal tasemel tööd,kui kohalikud eurooplased.

[maanus]

Ühel koolitusel sai grupikaaslastega vaieldud kinnisvara hindade üle. Nimelt kumb on hea kas kinnisavara on odav või kallis. Minu seisukoht on,et mida odavam seda parem. Kõik vaidlesid kategooriliselt vastu. Mina ostsin endale maapiirkonda kolmetoalise korteri u Eesti keskmise palga eest. Laenudesse sukelduda ei ole vaja. Lihtsalt ostad. Aga rahvas ei osta. Pigem võtab mitukümmend tuhat € laenu ja elab Tallinnas või mõnes muus maakonna pealinnas ja saab sellegipoolest samasugust palka nagu maapiirkonna rahvas. Virisetakse,et tööd ei ole! Looge siis endale ise töökohad! Aga ei. Pigem oodatakse,et keegi (valitsus,"ameerika onu", ideede genereerija jne.) teine teeks. Vot nii linnamehed. Kolige maale ja siis ongi maapiirkonnad taas asustatud.

[aest]

Kes sellest maaelu hääbumisest kõige rohkem kõnelevad? Kas mitte pealinnas elavad poliitilised universaaltargad, või õigemini prostituudid, keda ei seo maaeluga miski peale valimiseelsete kargluste siia sinna maapiirkonda et oma molu eksponeerida? Kas need kes elamas maal ja ei kavatsegi sealt lahkuda, või hoopis lahkunud, kes nüüd otsimas oma lahkumisele õigustust: midagi muud ei jäänud lihtsalt üle sest maaelu on ju hääbunud!
Minu maakodu on ühes Eestimaa ühes niinimetatumalt "kõige põrgulikumal ääremaal". Põlva või õigemini Võrumaal sest keeleliselt kõneldakse seal ikkagi võru murret.
Ja kui ma võtan nüüd mõtteis viiekilometrilise raadiusega ringi: mida ma näen? Kas on söötijäänud põldusid? Ei ole. Kas on mahajäetud ja kokkuvarisemisohus talukohti? Ei ole. Vastupidi. Viimase viieteistkümne aastaga on sellesse ringi tekkinud hoopis midagi vastupidist: on ehitatud üles viis jumalast uut kohta. Pluss kolm kohta kus on toimunud täielik vana hoonestiku renoveerimine. Ning võrreldes nõukaajaga on tekkinud sellesse ringi: kaks saeveskit, kaks kodumajutusettevõtet, üks autoremonditöökoda ning koht kus saab süüa-juua.
Tehke mis tahate aga ma ei näe seda hääbumist. Ei näe sest minu seisukoht on selline: kuningaks on minu oma silm aga mitte ajakirjanduslik möla, või mõningate poliithuligaanide poolt aetav jamps.

[aest]

Ja veel: need kes vahetpidamata jahumas täiesti katastroofilisest olukorrast meie niinimetatud ääremaadel, tehku omale kõigepealt selgeks et siin ilmas on olemas niisugune mõiste nagu allikakriitika. Vaadake, uurige järele ja tehke omele kõigepealt selgeks et kes on sellest maaelu täielikust hävingust kõnelemas, ning siis võiks ehk diskuteeridagi. Aga mitte enne.

[Lupus]

Jah ka minu silm on kuningas . Olen Valgamaal peateelt kõrvale keerates sõitnud 10 kilomeetrit ja ainuke mida ma nägin olid varemed . Nii nõuka aegsete lautade kui vanade talude varemed. Kõhe hakkas . Ja samas on kuradi hea vaadata ,et meie põldudel on uued masinad ,et nende masinate juhtide ülemused sõidavad põllule tutikate Hiluxite ja teiste maasturitega . Talud elavad ja järjest paremini.
Hääbumisele on määratud nõuka aegsed majandite keskused . Need kohad on tõeliselt masendavad.

[aest]

Mulle tundub et nõuka aegsete majandite keskused, või õigemini tootmishooned - kuivatid, laudad jne - on meie põllumajandusmaastikul omamoodi võõrkehad ja siit ka küsimus: kas nende hävingut saab üldse mingiks kaotuseks lugeda. Mõned kuud tagasi teatati et meie põllumajandustoodang oma mahult on jõudnud nõuka hiigelaegade tasemele; teravilja saagikuselt hektarilt oleme tollastest aegadest juba ammugi ees - ning lähtuvalt sellest ei näe nende omaaegsete monstrumehitiste hävingus küll mingit kaotust: neid pole lihtsalt tarvis. Iseasi on muidugi see et need on reostamas meie maastiku üldpilti ja vahel on küll niisugune tunne et nende kaotamiseks, või likvideerimiseks oleks tarvis mingit üldriiklikku programmi.
Ja mis Valgamaasse puutub siis mul on ka seal üks väikene maavaldus, minu isa kodukoht, mis paiknemas suurematest teedest eemal ja selle maavalduse ümbrusest on viimase neljakümne viie aasta jooksul kadunud-lagunenud-hävinud viis talukohta. Kõik need viis kohta jäid tühjaks ning hävisid seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel; ajal mis mahub 1970 ja 1985 aasta vahele. Vabariigi ajal pole neile enam ühtki mahajäänud kohta lisandunud, küll on aga lähedasele põllule kerkinud hoopistükkis üks uus elamine ühes tootmishoonestikuga ning ühes aastakümneid mahajäetud kohas tehakse renoveerimistöid.
Maarahva osakaal meie rahvastikust on muidugi kõvasti kahanenud aga minu arust ei tule seda võtta mitte kui hävingu tagajärge, vaid kui loomulikku protsessi. Tänane põllumajanduslik tootmine lihtsalt ei vaja nii palju inimesi, kui oli see varem; vähemalt arenenud riikides mitte, millede sekka me kaheldamatult kuulume. Teistes riikides toimus see protsess lihtsalt varem ja väheke pikaldasema aja vältel; meile on see aeg jõudnud kätte nüüd ja äkki ja eks seepärast asi ehk väheke masendavana näibki.

[aest]

Ning need inimesed, kes on maale jäänud ja seal oma igapäevast elu toimetavad, ongi minu arvates riigikaitse seisukohalt ülima väärtusega. Sellist arutut patsifismi, nagu võib kohata linnanoortes - ega ma loll ei ole et ma selle näruse riigi eest sõdima hakkaksin - maakohtist naljalt ei leia. Maalejäänud inimestel on, mida kaotada, või millest ilma jääda ning nad on valmis selle eest ka vajaduse korral võitlema. Ning ka irisetakse tunduvalt vähem, sest nende jaoks ei ole Eesti riik mitte abstrakseks mõisteks, vaid midagi reaalset, mida tuleb hoida ja kaitsta iga hinnaga.

[Lemet]

Mulle tundub et nõuka aegsete majandite keskused, või õigemini tootmishooned - kuivatid, laudad jne - on meie põllumajandusmaastikul omamoodi võõrkehad ja siit ka küsimus: kas nende hävingut saab üldse mingiks kaotuseks lugeda.

Siiski-siiski, mõnes kohas on needsinased "võõrkehad" kenasti ära kasutatud- näiteks Palmse Mehhaanikakoda paikneb nimelt vanas laudakompleksis....

http://www.youtube.com/watch?v=7MBN-WFIEFc

[Manurhin]

Maalejäänud inimestel on, mida kaotada, või millest ilma jääda ning nad on valmis selle eest ka vajaduse korral võitlema.

Paraku suure ebavõrdsuse korral ühiskonnas (nagu on praegu) saaks see toimuma täpselt nagu 1941. aastal: püssi haaravad paljud, ent mis värvi lindi üleaedsed oma varrukale seovad, on juba teine teema.

[mmetsas]

Lihtsalt kuhugi kül lei annetaks aga kui oleks mõni projekt, siis küll häda käes annetaks paljud, aga siis paljudle pole enam mida annetada.

Annaks küll, kui sellega ostetaks 10 000 tk naelakaste (5kg) ning sinna sisse TNT ja aegreleega sütikud vms. Ning need peidatakse ära ning "võtmed" antakse Kaitseliidule jms. totaalse põrandaaluse sissisõja tiivale (mis arvatavasti Eestis puudub).