Vapsid
Vabadussõjalastest...
Vabdussõjalaste liikumisest võib lugeda ka Hans Mereti raamatust TEREMI JUTUSTUS "ESTONIA MÄSSUST", Toronto, 1984 (272 lhk). Raamat peaks olema saadaval raamatukogudes.
Hans Meret oli Narva Kaitseliidu ratsarühma pealik ja võttis osa kavatsetavast võimuhaaramise katsest 8. detsembril 1934.
Hans Meret oli Narva Kaitseliidu ratsarühma pealik ja võttis osa kavatsetavast võimuhaaramise katsest 8. detsembril 1934.
Võitjal on alati õigus?
- starkatter
- Liige
- Postitusi: 309
- Liitunud: 06 Mär, 2005 13:49
- Kontakt:
Nüüd on siis A.Sirgu haual käidud,väga lihtne üles leida umbes 200 meetrit U.Kekkose ja R.Ryti hauast.Haud korras ja hoolitsetud,samasse hauda on maetud ka Hilda Sirk 1984. aastal.Minge ja küsige kontorist,sealt antakse teile lahkesti paber kogu vajamineva informatsiooniga hauakohast.Peab veel mainima et Hietaniemi kalmistu on erakordselt ilus,Sirk vääris sellist kohta oma viimaseks puhkepaigaks,Päts ja Laidoner said oma väärilise venelastelt.
Pühapäeval, 11. novembril 1934 kella 16 paiku pärastlõunal veeres Tallinna Keskvangla (Patarei) peaväravasse sõiduauto, mille ilmumisele ei pööranud keegi erilist tähelepanu. Selleks polnud ka põhjust - Eesti Sing-Singiks hüütud vanglast ei olnud selle olemasolu 14 aasta jooksul keegi põgenenud. Nüüd see traditsioon aga purunes. Väravad avanesid ning vanglaõuel jalutuskäiku teinud vahialune jooksis valvuri saatel auto juurde. Mõlemad mehed istusid masinasse, see võttis kiiesti paigalt ning sulas hetkega kokku tiheneva hämarusega.
A.Pajur- Postimees 2000.
Vahialuseks oli A.Sirk ja autojuhiks endine sõjaväelendur Nikolai Tuiman, kelle fotot ka siin esitlen.
http://www.pilt.ee/view/610901/
A.Pajur- Postimees 2000.
Vahialuseks oli A.Sirk ja autojuhiks endine sõjaväelendur Nikolai Tuiman, kelle fotot ka siin esitlen.
http://www.pilt.ee/view/610901/
Viimati muutis OveT., 20 Okt, 2005 9:22, muudetud 1 kord kokku.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
-
- Liige
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Kuidas selle vabadussõdalaste liikumisega on? Kas Pätsi-Laidoneri diktatuuri-aegsed seadused ei lase seda liikumist ka praegu taastada?
Olukord sarnanaeb päev-päevalt üha enam sellele mis esimese vabariigi ajal tõi areenile Sirgu. Hakkab tekkima ühiskondlik tellimus. Või kuidas terrorist Uljanov ütles, valitsevad klassid ei saa enam, valitsetavad ei taha enam vanaviisi.
Olukord sarnanaeb päev-päevalt üha enam sellele mis esimese vabariigi ajal tõi areenile Sirgu. Hakkab tekkima ühiskondlik tellimus. Või kuidas terrorist Uljanov ütles, valitsevad klassid ei saa enam, valitsetavad ei taha enam vanaviisi.
[url=http://www.youtube.com/watch?v=35wkGEnD ... ed&search=]"Panzerlied"[/url]
Niisama:
Must - valge lipu all. Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929 - 1937 I. Legaalne periood (1929- 1934)
s.t ühte köidet on Hammeri juures saadaval Tln-s 250 eegu eest
http://www.oldbooks.ee/?x=3&q=1&c=9439
Must - valge lipu all. Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929 - 1937 I. Legaalne periood (1929- 1934)
s.t ühte köidet on Hammeri juures saadaval Tln-s 250 eegu eest
http://www.oldbooks.ee/?x=3&q=1&c=9439
- starkatter
- Liige
- Postitusi: 309
- Liitunud: 06 Mär, 2005 13:49
- Kontakt:
Mul on praegu kodune arvuti koomas,kui korda saan siis panen pildid üles.Marissa kirjutas:Eks igaüks saa vastavalt oma teenetele ... aga miks ei võiks Sirgu hauast siia pilti üles panna!starkatter kirjutas:Peab veel mainima et Hietaniemi kalmistu on erakordselt ilus,Sirk vääris sellist kohta oma viimaseks puhkepaigaks,Päts ja Laidoner said oma väärilise venelastelt.
Sirk
Väga ilus jutt, härrased. aga tehke mulle selgeks tema surma põhjus.
Seda on on vaagitud igati, aga mina ikkagi ei saa aru miks see mees Luksemburgis suri?
Seda on on vaagitud igati, aga mina ikkagi ei saa aru miks see mees Luksemburgis suri?
Kirjutasin ülevaatliku referaadi Artur Sirk´ist ja postitan siia ühe lõigu sellest. Juures on ka viited artiklitele, mida olen kasutanud, kuid viitamissüsteem jäi selle töö puhul kahjuks nõrgaks. Kindlasti pole esindatud siin kõik materjalid ja versioonid, läksin kergema vastupanu teed ja kasutasin kergemini kättesaadavat materiali (ajalehtede artiklid ning internet).
Artur Sirgu surm
Lõpuks tõepoolest Soome jõudnud Sirk palus poliitilist varjupaika ning seda talle ka võimaldati. Kuni 8. detsembrini 1935 elas Sirk Helsingi lähistel Loviisa alevikus, kuid pärast vabadussõjalaste riigipöördekava avastamist pidi ta Soomest lahkuma, rännates läbi mitmed Euroopa riigid. 31. juulil 1937 kella 23 paiku leidis Luksemburgi vürstiriigi Echternachi linnakese pansionaadi «Johann Wengler» perenaine mõne aja eest tema juurde elama asunud välismaalase raskelt vigastatuna oma numbritoa akende alt hoovist. Kostilise elu päästmine polnud arstide võimuses ning 2. augusti esimestel tundidel (kell 3.45) suri Sirk sama linna haiglas. Ametliku teadaande kohaselt lõpetas 36-aastane Artur Sirk oma elu enesetapuga pansionaadi aknast välja hüpates - väidetavaks ajendiks elutüdimus. Samal ajal aga ringlesid visalt kuuldused, nagu oleks tema surmale kaasa aidanud Poliitilise Politsei agendid.Antud versiooni pole kunagi suudetud tõestada. (Ago Pajur - Artur Sirk – mees, kes kõneles end rahva südamesse). Põhjusena on nähtud valitsusringkondade kartust Artur Sirgu võimaliku kodumaale naasmise ees.
Andres Kasekamp ei usu Sirgu mõrvamist ega ka mitte enesetappu. Tema ja Rein Marandi on teineteisest sõltumatult jõudnud järeldusele, et surmapõhjusi tuleb otsida mujalt. «Mees hüppas või visati alla aknast, mis asus ainult 8 meetri kõrgusel. Ma usun, et nii enesetapu sooritaja kui ka mõrvar valiks oma teoks mingi muu, kindlama koha,» leiab ta.
Luksemburgi politsei aruanne ja arstlik hinnang näitavad, et Sirk maandus jalgadele, kuid kukkus siis ettepoole, põrutades oma põlvi ja laupa. Viimane vigastus tingiski surma. Kasekamp arvab, et Sirk hüppas aknast alla ise, kuid mitte enesetapmiseks, vaid kellegi eest põgenemiseks. «Sirgul esinesid sel perioodil psüühilised häireid ning ta võis ka lihtsalt ette kujutada, et keegi tuleb teda tapma, ja selle kujuteldava mõrvari eest põgenedagi,» ütleb ajaloolane. (Alo Lõhmus - Kuidas hinnata poliitik Artur Sirku? )
Artur Sirgu surm
Lõpuks tõepoolest Soome jõudnud Sirk palus poliitilist varjupaika ning seda talle ka võimaldati. Kuni 8. detsembrini 1935 elas Sirk Helsingi lähistel Loviisa alevikus, kuid pärast vabadussõjalaste riigipöördekava avastamist pidi ta Soomest lahkuma, rännates läbi mitmed Euroopa riigid. 31. juulil 1937 kella 23 paiku leidis Luksemburgi vürstiriigi Echternachi linnakese pansionaadi «Johann Wengler» perenaine mõne aja eest tema juurde elama asunud välismaalase raskelt vigastatuna oma numbritoa akende alt hoovist. Kostilise elu päästmine polnud arstide võimuses ning 2. augusti esimestel tundidel (kell 3.45) suri Sirk sama linna haiglas. Ametliku teadaande kohaselt lõpetas 36-aastane Artur Sirk oma elu enesetapuga pansionaadi aknast välja hüpates - väidetavaks ajendiks elutüdimus. Samal ajal aga ringlesid visalt kuuldused, nagu oleks tema surmale kaasa aidanud Poliitilise Politsei agendid.Antud versiooni pole kunagi suudetud tõestada. (Ago Pajur - Artur Sirk – mees, kes kõneles end rahva südamesse). Põhjusena on nähtud valitsusringkondade kartust Artur Sirgu võimaliku kodumaale naasmise ees.
Andres Kasekamp ei usu Sirgu mõrvamist ega ka mitte enesetappu. Tema ja Rein Marandi on teineteisest sõltumatult jõudnud järeldusele, et surmapõhjusi tuleb otsida mujalt. «Mees hüppas või visati alla aknast, mis asus ainult 8 meetri kõrgusel. Ma usun, et nii enesetapu sooritaja kui ka mõrvar valiks oma teoks mingi muu, kindlama koha,» leiab ta.
Luksemburgi politsei aruanne ja arstlik hinnang näitavad, et Sirk maandus jalgadele, kuid kukkus siis ettepoole, põrutades oma põlvi ja laupa. Viimane vigastus tingiski surma. Kasekamp arvab, et Sirk hüppas aknast alla ise, kuid mitte enesetapmiseks, vaid kellegi eest põgenemiseks. «Sirgul esinesid sel perioodil psüühilised häireid ning ta võis ka lihtsalt ette kujutada, et keegi tuleb teda tapma, ja selle kujuteldava mõrvari eest põgenedagi,» ütleb ajaloolane. (Alo Lõhmus - Kuidas hinnata poliitik Artur Sirku? )
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist