Euroopa Liit ja demokraatia. II

[Avatar]

Kahtlemata huvitav mõttekäik, ehk avaksite oma põhimõtteid rohkemgi.

Oh ma lihtsalt usun termodünaamika teist seadust. Ja minu keskpärased ajalooteadmised annavad alust uskuda, et see seadus on kohaldatav ka sotsiaalsete protsesside kirjeldamiseks. Ma mäletan, et kui toona oma sedeli valimiskasti lasin, siis tuli peale mind üks vanem daam kasti juurde. Antud juhul siis daam ei ole lihtsalt viisakusena mõeldud, vaid käitumise, riietuse ja oleku järgi paistis selline haritud, majanduslikult kindlustatud ja kommetega. Daam leidis vajalikuks teha hääletamise juurde avalduse. Noh, umbes nagu mõni poliitik. Ütles selliselt vandeseltslaslikult lähedusesviibijatele ning kastivalvurile "et jätame ikka Eesti Krooni alles...". Vaatas veel vilksti otsa ja... Südame tegi soojaks küll... et näe eestlased ikka ei allu manipulatsioonidele na lihtsalt...aga... Kui sa kuuled kuidas su laps ütleb sinu kohta, et " mul on jube lahe isa, ta ostab mulle kommi alati", siis on ka tore, aga järgmiseks tabad ennast mõttelt, et mis see ainult kommi pärast ongi nii või...
Kui rääkida EL -i kahjust, siis minu rahvuslikest nägemusest lähtuvalt üks otsene kahju on see, et kümned tuhanded võimete tipul eestlased on ahvatletud rapsima kusagil mujal ja kellegi/millegi muu kui Eesti rahvusriigi hüvanguks. Vihavärinad tulevad peale, kui mõtlen milline oleks eestlaste protsent Eestis, kui kõik need eestlased oleks jätnud minemata. Väita et oleks läinud nagunii... Eks alati on mindud, aga Shengen ja tööjõuturu avamine võimendas seda ikka tohutult.
Ja ma ei usu tasuta lõunaid. Eesti ja eestlased maksavad kogu selle peo lõpuks protsentidega kinni nagunii. Ja ei - ma ei mõtle ainult eurosid-tugrikuid siin.
Aga mis siin ikka seda euroseptikut profileerida. Pärast korjab veel mingi nühvel mu briljantsed mõtted üles ja riputab neid nuudleid vms inimestele kuhugi... Neid tühjasid professionaalseid põhimõttevabasid poliitkestasid on niigi tülgastavalt palju...
Muidu nii paarikümne aasta eest oli üks Saksa noormees mul firmas praktikal. Kultuurivahetuse mõttega söötsime talle lõunapausil klassikalist magusat kohukest sisse. Ise vist olime selliste kahtlaste äraootavate nägudega. Mälus siis tegelane seda kohukest, vaatas meile kimbatuses otsa ja ütles venitades "Intresting". Aga ta oleks sel hetkel võinud sama hästi ka saepuru lõugadega jahvatada.

Mis valemiga suudaks üks vaene väikeriik jääda reaalpoliitikat harrastava suurriigi naabrina iseseisvaks?

Nonäed sina oled juba arusaamisele jõudnud et pulgast pole pääsu... Aga ma olen siin foorumis kunagi kirjeldanud kuidas üsna samas võtmes üritas üks sõbralik miilits mulle selgeks teha, kui perspektiivitu on kujutleda mingit iseseisvat Eestit. Ega ma talle siis ka mingit valemit ei osanud ette ludistada. Aga paistab, et ta eksis...

Kas Saksamaa ja Prantsusmaa on rahvusriigid? Faktiliselt on, kuigi mõlemad ajavad suure häälega igasugust loba välja. Prantslased on seda loba ajanud juba suurest revolutsioonist alates, et võrdsus ja vendlus ja nii edasi. Elsassi sakslased pandi koolis hernestele põlvitama, kui liigselt omas keeles rääkisid. Edukalt on see viga tänapäevaks välja ravitud, ainult veinisordid ja perekonnanimed on veel saksakeelsed.

Nojah, sina optimistina (?) kõrvutad Eesti eestlasi Saksamaa sakslaste ja Prantsusmaa prantslastega. Mina paraku kardan et mingil hetkel avastavad eestlased EL -is end nonde Elsassi hernestel põlvitajatega samas staatuses. No nii ülekantud tähenduses... Teeb see mind nüüd pessimistiks või olen ma realist?

Mihkel Mutt kirjutas:
Ent tagasi idaeurooplaste «kanapimeduse» juurde. Tuleb vaadata laiemat tausta. Siin võib täheldada mitut aspekti. Esiteks vägistamistrauma. Nende maade elanikke on kord lähiajaloos väga võimsalt ja laialdaselt vägistatud.

Noh - Mutti jutt ei ole täiesti tühi, aga mulle tundub, et kokku kirjutatud peamiselt sellise mõnus õlekõrrena. Ma täitsa tundsin lugedes kuidas mu jonnakas skepsis nõrgenes, kui mulle selles kirjutises ohvrirolli ja näoga taandumist pakuti.

Peateema juurde tagasi pöördudes: jah, ma arvan, et on lootust.

Jah, ma usun ka et on lootust. Alati on. Aga ootust ei ole. Ja minu lootus tugineb pigem sellele, et EL -i nn. tsentrifugaaljõud hoiavad asja tasakaalus, või siis saavutavad piisavalt aegsasti ja sujuvalt ülekaalu. Enne kui EL -i rahvaid soojussurm tabab.

[Kriku]

Vihavärinad tulevad peale, kui mõtlen milline oleks eestlaste protsent Eestis, kui kõik need eestlased oleks jätnud minemata. Väita et oleks läinud nagunii... Eks alati on mindud, aga Shengen ja tööjõuturu avamine võimendas seda ikka tohutult.

Ja lahendus olnuks siis neid jõuga kinni hoida...?

Sellesse ei usu jällegi mina.

[Avatar]

Vihavärinad tulevad peale, kui mõtlen milline oleks eestlaste protsent Eestis, kui kõik need eestlased oleks jätnud minemata. Väita et oleks läinud nagunii... Eks alati on mindud, aga Shengen ja tööjõuturu avamine võimendas seda ikka tohutult.

Ja lahendus olnuks siis neid jõuga kinni hoida...?

Sellesse ei usu jällegi mina.

Kamoon, kus ma midagi sellist soovisin? Aga kas tõesti oli vaja lasta nagu talv läbi laudas istunud lehmad kevadisele rohumaale? Tead küll, kuidas see loomadele lõppeda võib... Äärmiselt mage võrdlus muidugi - vabandan

[Kriku]

Muidugi ei ole rändamisvabadus binaarne, et kas on või ei ole. Pidasin silmas, et kui ei soovita inimesi päris vabalt rännata lasta, siis paratamatult tähendab see mingil määral jõuga kinni hoidmist.

[Dr.Sci]

Muidugi ei ole rändamisvabadus binaarne, et kas on või ei ole. Pidasin silmas, et kui ei soovita inimesi päris vabalt rännata lasta, siis paratamatult tähendab see mingil määral jõuga kinni hoidmist.

Kui eestlased tahavad mujale rännata - siis on neid lihtsalt liiga palju siin. Las lähevad. Aga see ei tähenda et siin oleks ruumi mujalt tulijatele kes on harjunud elama kitsamates tingimustes, sest siis rändab veel hulk eestlasi minema...

[Runkel]

Elegantne simultaan.

Vihavärinad tulevad peale, kui mõtlen milline oleks eestlaste protsent Eestis, kui kõik need eestlased oleks jätnud minemata. Väita et oleks läinud nagunii... Eks alati on mindud, aga Shengen ja tööjõuturu avamine võimendas seda ikka tohutult.

Ma loen Enn Tarveli särtsakast raamatust "Eesti rahva lugu", et eestlaste osakaal oli kõige kõrgem 1945.a.-l, siis oli meid 97,3%. Tõsi, see saadi "tänu" mitte nii hea ja demokraatliku Venemaa (NL) lõikega Setumaast ja Narva tagusest maast. Kui 1940. a. oli rahva koguarv natuke peale miljoni, siis seal 1945. a. kandis võiski meid sama palju olla, kui meid on nüüd (nii 900 tuh pluss), ainult siis ei olnud venelasi, see on see erinevus.
Tööjõu vabal liikumisel sellisel kujul, nagu see praegu on, on kindlasi oma hea ja halb külg. Brittide lahkumine on ju meie (Ida- ja Kesk-Euroopa) pärast, ei soovi nad sinna poolakeelseid koole, kogukondi, rumeenia teetöölisi. Nende nn Commonwealth'i laagrit on nad nõus kannatama, kuidas siis teisiti - impeerium on impeerium. Aga tööjõu liikumisel oleks võinud sellest küljest mingi piirang olla, ütlen ma nüüd tagantjärele kui ELi pooldaja.
Realpolitik'at ma pelgan. Täna kõneles üks reaalpoliitik ERRi saates "Otse uudistemajast", peagi tuleb välja kogu positiivne programm. No näis. Kuigi ega sel Vähja Tiidul riikluse taastamise ajal häda polnudki, plaanikomiteelasele tegi silmad ette, see ei mõistnud muud kui võilattu sisse murda, Tiit lasi hinnad vabaks, lüürikud ja idealistid tegid pöörde läände ja vabadusse. Olen vist lootusetu.

[Avatar]

Pidasin silmas, et kui ei soovita inimesi päris vabalt rännata lasta, siis paratamatult tähendab see mingil määral jõuga kinni hoidmist.

Jah, nagu Runkegi viitas - oleksime võinud ka mingi üleminekuaja võtta. Oleks veidigi elatustase järgi võtnud, oleks võib-olla tuhandeid minemata jätjaid tähendanud. Aga loomulikult suure haibi järel oleks see olnud poliitiline enesetapp.

[Jaanus2]

Võiks seda ka arvutada, millised oleksid protsendid, kui "kõik need venelased oleksid jäänud minemata", nii ida kui lääne poole. Et oleks kuidagi pidanud takistama eestlastel minemast (kõigil neil Võrumaa meestel, kes kodukandis mingit tööd ei leidnud) ja venelastel mitte? Kudamoodi seda oleks pidanud tegema? Paljude vene noorte jutust tuleb välja juurtetus (ei nähta enda seost Eestiga ja tahetakse olla tulevikus kuskil Läänes (mõned ka Idas) pigem) ja nende mittetagasitulemine pärast välismaaõpinguid või välismaal töötamist on tõenäolisem. Suurem jagu Soomes elavaid eestlasi tuleb tagasi, kui mitte enne, siis pärast Soome pensioni väljateenimist. Teiste kohta ei oska arvata, aga arvatavasti on ka nende tagasitulek tõenäolisem kui siit Läände lahkunud venelastel. Ehk mida öelda tahan - kui me oma rahvuskaaslasi just spetsiaalselt ei oleks kuidagi peedistanud, ei oleks see protsent praegu kuidagi parem olnud kui hetkel on. Aga venelaste assimileerimine tuleks ka ikkagi käsile võtta ja selleks ei ole midagi paremat välja mõeldud kui ühine kool. Õpivad Jüri ja Maša ühes klassis, armuvad, abielluvad ja lapsed on eestlased. Praegu ei pruugi nad üldse kokku saadagi, lihtsalt ei kohtu pikemalt kusagil.

[London Bridge]

Mis valemiga suudaks üks vaene väikeriik jääda reaalpoliitikat harrastava suurriigi naabrina iseseisvaks?

Nonäed sina oled juba arusaamisele jõudnud et pulgast pole pääsu...

Loeb nüüd minu tsiteerit lausele eelneva-järgneva ka ära, mitte ei rebi kontekstist üksikuid välja. Need 'pulgad' pole võrreldavad.

Selle lause mõte oli ju selgelt, et ELst väljudest on Moskva mõjusfääri langemine pea paratamatu - või siis teisiti öeldes, oleneks meie sõltumatus suuresti Mosvka suvast. Ei ükski EKRE kõvataja ega ELi vihkaja pole seletanud, kuidas õnnestuks seda pärast EEXITit vältida. Ainult mingi umbmäärane 'lepime kokku' või 'teeme järeleandmisi' või lihtsalt 'ei tea/pole valemit'

Aga ELs on oma olemuselt rahvusriikide liit, kus on õigusriiklus tugeva au sees. Moskoovia 'partnerlus' oleks aga puhtalt neo-imperalistlik suhe, kus loeb ainult tsaari tahe ja alama kuulekus. Ehk kui ELs Eestile midagi ei meeldi, on meil ametlikud ja seaduslikud kanalid selle muutmiseks. Kui EL läheb üle käte ja hakkab astuma üle kokkulepitud reeglite või mitteaustama oma põhiväärtusi, siis on sealt võimalik täiesti ausalt jalga lasta. Erinevalt Moskoovia lõast, mida nad taas endale kätte võitmisel enam kunagi käest ei laseks.

EList lahkumise aeg ei ole veel kaugeltki kohal, ffs.

[Kriku]

See pulgajutt suubub minu arvates lihtsasse tõdemusse, et väiksed ja vaesed peavad ennast suuremate ja rikkamate järgi sättima. Vahel on väiksematel valida, kelle järgi just sättida, vahel mitte. Noh, mis seal ikka, tõepoolest see on niimoodi, on alati olnud ja jääb ka nii. Alates üksikisiku tasandist ja lõpetades riigi omaga.

[ants431]

See pulgajutt suubub minu arvates lihtsasse tõdemusse, et väiksed ja vaesed peavad ennast suuremate ja rikkamate järgi sättima. Vahel on väiksematel valida, kelle järgi just sättida, vahel mitte. Noh, mis seal ikka, tõepoolest see on niimoodi, on alati olnud ja jääb ka nii. Alates üksikisiku tasandist ja lõpetades riigi omaga.

Minu arvates on siin oluline viga.
Riigi suurus ei ole eriti oluline, olulisem on
kaela otsas oleva bioloogilise arvuti võimekus
ja tarkvara.

[Väino]

...Õpivad Jüri ja Maša ühes klassis, armuvad, abielluvad ja lapsed on eestlased...

Kas see veidi sinisilmne arvamus pole, ära alahinda bronebaabade võimeid. Mašad kipuvad küll Maridest särtsakamad olema, aga Maria on baaba, mis baaba. See ei pea tingimata nii olema, kuid pahatihti on.

[Avatar]

Võiks seda ka arvutada, millised oleksid protsendid...

Minu meelest rahvusliku poliitika võlu olekski see võimalus teha Eestist kõige imelisem, parem, armsama ja kodusem koht eestlastele, ning jagada teistele seda mis üle jääb, või niipalju, kui südametunnistus ja õiglustunne nõuab. Samas ma tean venelast, kes ei soovinud minna Euroopasse tarkvaralist tööd tegema, sest siin on "ikkagi kodumaa". Ja ma tean eestlast, kes kibestunult (?)läks koos perega Soome ja lõpetas kõik materiaalsed sidemed Eestiga, et siia enam mitte kunagi tagasi tulla. Ja mulle tundus et viimase sisu oli kõigest see, et sama tööd tegevad ametivelled said rohkem, ja Eestis võrreldavat maksma ei nõustutud. Ja kuna oli võimalus siis tegi ära/tagasi. Aga kellele... Huvitav, mis meeldiks Soome pensioni saavatele isikutele Eesti puhul rohkem - kas tormiliselt arenev Eesti, kus elatustase Soomest möödub, või pigem Soomest vaesem Eesti, kus saaks oma väljateenitud pensioniga mõnusalt elada. Ja kuidas see dilemma nende inimeste Eestit puudutavaid hinnanguid ja valikuid mõjutab?
Ma ei usu, et eestlased oleksid võimelised kohalike venelasi lihtsalt eestlasteks nusserdama. Pole see kusagil nii lihtsalt läinud, meie rahvuslikud arengutasemed suht sarnased ja suure emamaa hingus lõõtsub pidevalt nii et on tunda. Ja kui nüüd õnnestukski forsseeritult ja kiiresti segada need 400k eestlast ca 400k muukeelsega, siis arvatavasti kujuneks nende järglastest Eestis domineeriv sotsiaalne grupp kelle eestlasteks nimetamine (nii nagu me seda valdavalt tänini mõistame) ei ole õige. Selle gruppi käitumine ja väärtushinnangud päris kindlasti ei toeta seni veel visalt kehtivat (vähemalt paberil) rahvusriikliku poliitikat. Samuti nende tundlikus osades teemades muudaks nonde teemade käsitlemise keeruliseks/tabuks. Näe mõnes teemas juba tärne kandev mees peab vajalikuks barrikaadidele tõusta stiilis "mina ka".

Loeb nüüd minu tsiteerit lausele eelneva-järgneva ka ära, mitte ei rebi kontekstist üksikuid välja. Need 'pulgad' pole võrreldavad....

Paraku sul ei ole seal eelnevas-järgnevas mingit konteksti, on vaid ohtrate märksõnadega garneering, mis toetab seda sama teesi - on hea ja halb valik, sinu valik on hea ja õige. Oled oma pulga valinud - tore on, minu lugemisoskuse kritiseerimine ei muuda seda sulle meeldivamaks.

See pulgajutt suubub minu arvates lihtsasse tõdemusse, et väiksed ja vaesed peavad ennast suuremate ja rikkamate järgi sättima. Vahel on väiksematel valida, kelle järgi just sättida, vahel mitte. Noh, mis seal ikka...

Kui lihtsalt elumere lainetel end kanda lasta siis jah. Väike ja vaene võiks omada pikaajalist strateegiat, kuidas oma valikuvõimalusi pidevalt avardada ja et lõpuks mitte enam nii väike ja vaene olla. Igas mõõtmes avardada. Iga suurus on alanud väikesest ja iga rikkus vaesusest. 40 -ndal olid ka kehvad valikud. Nüüd me targemana tõdeme, et Eesti ei tönganud globaalset biiti ja isoleeris ennast. Täna patsutame ennast seljale ja tõdeme - Eesti pole enam kunagi üksi. Hästi! Kas me praegu tönkame neid Globaalseid suundumusi ja teadvustame kuhu me sihime? Rahvuslik strateegia on olnud ennast idast lahti ühendada ja Läände integreeruda. Praegune juhend on "nii hoida ja mitte paati kõigutada!" Aga edasi? Mis on need järgmised eesmärgid ja horisondid? Kuidas tagada eestluse säilimine aegade lõpuni. Ka siis kui EL -i mingil x põhjusel enam ei ole? Ma ei näe tuleviku suunatud pikaajalist strateegiat. Ma ei usu, et ajalugu lõppes EL -i astumisega.
Tõenäoliselt keegi ei hakka Brüsselist meie eestlaseks olemist või eesti keeles rääkimist keelama. Küll aga võib see Brüsselist juhitud (või suunatud)masinavärk seada meile tingimused, mille tõttu me ise otsustame mingil hetkel, et rahvuslik projekt on lihtsalt üle meie võimete. Meil on vaja seda raha elamise käigushoidmiseks. Kas on kahtlust kuhu see valik sellisel juhul lõpuks langeb? Mis saab, kui väheneva tööealise elanikkonnaga Eestil eurosteroidid maha võtta? Pole raha - ahaa, no aga võtke inimesi juurde. Olete mingid rassistid seal või? Olge siis, aga oma kulul. Ja ökonomeerijad klõbistavad klahve ja arvamusliidrid teevad massidele õige valiku selgeks. Haridusel raha vajaka. Aga võiks ju inglise keelele minna näiteks keskkoolis? No mis - algkool jääb ju ikka Eesti keelseks, äärge paanitsege. Ja kurdate et teil venelased ei taha lõimuda. Uuringud näitavad, et inglise keelne keskharidus oleks neile täiesti vastuvõetav. Ja kui palju see parandab meie tööjõu konkurentsivõimet. jne jne.
Mul oli kiusatus teid veidi trollida, aga las ta jääb... Oleks olnud huvitav jälgida, mida stigmatiseerijad teevad... Ma nüüd tsiteerin väikeste moonutustega mida üks Mati 30 aastat tagasi ühes musta laega ruumis ette kandis. Need moonutused on minu poolt tehtud seetõttu, et ositi on see tekst suunatud spetsiifilisele kuulajaskonnale ja teisalt ajastu spetsiifika võib kergelt ähmastada sügavamat sisu.
"..... Me teame , et …. ideaalid ja reaalid ei kattu. Me anname endale aru, et tegutseme reaalide maailmas, kuid me ei õigusta ideaalide reetmist. Me toetame sellist poliitikat, mis aitab edendada vaba rahvuslikku kultuuri. Kui meil on piisavalt vabadust ja demokraatiat, siis selitub kultuurikontseptsioon loomuliku arengu teel.
Eesti kultuurihuve ei pea vastandatama teistele rahvastele ja teistele kultuuridele. Me ei taotle kramplikku eestlust. Eesti kultuuris elamine ja selle eest seismine on meie jaoks enesestmõistetav.
Eeskätt on vaja taotleda rahva elujõu ja kultuuriloome kestvust. Tuleb üheselt-selgelt vastu olla olukorrale , kus rahvusliku kultuuri kulisse kasutatakse tegelike tasalülitamisprotsesside ning lämmatava assimilatsiooni varjamiseks ja ilustamiseks.
Me ei saa soovida tulevikku, kus eesti keel muutub Eestis teisejärguliseks keeleks ja eestlased ise teisejärguliseks rahvaks, samal ajal aga laulab, tantsib ja naeratab … turistidele ja propagandaameti fotograafidele eesti laulu- ja tantsuansambel.
Me ei soovi eesti kirjandusele sellist tulevikku, …., kus rahvas on kadunud, kirjanikke aga peetakse ikka veel üleval.
Kultuuriinimese kohus on läbi mõtelda oma suhtumine kinnimakstava varikultuuri nähtustesse ja mõista sellise kultuuri funktsioonide kahepalgelisust.
….
Me ei propageeri kirgedest sogastatud eestlust iga hinna eest, kuid meie kohus on mõtelda Eestile. Tõeline kultuur saab olla ainult rahvuslik ja humanistlik, seepärast ei tunne me maagilist hirmu ka selliste sõnade ees nagu «natsionalist», «esteet», «abstraktne humanist», mida on kasutatud mitme põlvkonna kultuuripüüdluste, koguni elu enda mahatallamiseks.
Ainitisele kompromissitamisele ja konjunktuursusele seame me vastu alternatiivse käitumise võimaluse: peaaegu alati on võimalik valida pooltõe ütlemise ja ütlemata jätmise vahel, kompromisside ja enesetsensuuri ning alandavast enesesalgamisest loobumise vahel, subjektiivselt tunnetatud hea ja kurja vahel. Me taotleme, et nende võimaluste mõistmine muutuks meie ning järgmiste põlvkondade jaoks endastmõistetavamaks, kui see on olnud viimastele põlvkondadele.
Ainult nii võime me saada ja jääda iseendaks."
Ma olen jätkuvalt hämmingus - taasavastades nonde taasiseseisvumisele eelnenud ja järgnenud aastate sõnavõttude sügavust, selgust ja siirust.
Vahest ei ole praegu hetk sellise manifesti meenutamiseks. Asi ei ole veel nii hull. Aga sarnaseid märke on näha. Võib-olla läheb veel 30 aastat? Aga võib-olla 30 aasta pärast on meil jälle ainult kehvad valikud ja võimalus flegmaatiliselt tõdeda "...Vahel on väiksematel valida, kelle järgi just sättida, vahel mitte. Noh, mis seal ikka..."
Ja Kriku - ma olen ikka täiega rahulik Kogu see pulgajutt tõukus kellegi retoorilisest huvitundmisest teisitimõtlejate mõtlemisorgani paiknemise üle.

[ants431]

...Õpivad Jüri ja Maša ühes klassis, armuvad, abielluvad ja lapsed on eestlased...

Kas see veidi sinisilmne arvamus pole, .......................

NLlidu aeg olid selliste perede lapsed
loomulikult venelased.
Kasulikum ikka suurema rahva liige olla.
Praegu saavadneist ehk ingliskeelsed eurooplased.
Alles sada aastat tagasi oli suur erand
kui naine võeti teisest kihelkonnast.
Eesti keel aga kaob samuti kui on juba
paljud keeled kadunud. Ei aita ussi ega püssirohi.

[Kriku]

Väike ja vaene võiks omada pikaajalist strateegiat, kuidas oma valikuvõimalusi pidevalt avardada ja et lõpuks mitte enam nii väike ja vaene olla. Igas mõõtmes avardada. Iga suurus on alanud väikesest ja iga rikkus vaesusest.

Tõsi - Eestis näiteks elas 13. sajandil kordades rohkem rahvast kui Soomes. Veel 18. sajandi lõpus võis eestlasi rohkem olla. Vahe tuli sisse 19. sajandil - mingit strateegiat polnud aga kummalgi.

40 -ndal olid ka kehvad valikud. Nüüd me targemana tõdeme, et Eesti ei tönganud globaalset biiti ja isoleeris ennast.

Karta on, et omariikluse säilitamine oli ükskõik mis valikutega väga vähe tõenäoline.

Rahvuslik strateegia on olnud ennast idast lahti ühendada ja Läände integreeruda. Praegune juhend on "nii hoida ja mitte paati kõigutada!" Aga edasi? Mis on need järgmised eesmärgid ja horisondid? Kuidas tagada eestluse säilimine aegade lõpuni. Ka siis kui EL -i mingil x põhjusel enam ei ole? Ma ei näe tuleviku suunatud pikaajalist strateegiat. Ma ei usu, et ajalugu lõppes EL -i astumisega.

Ei, kindlasti mitte ja kindlasti on need õiged küsimused. Ja õige on ka see, et jüriratta vms. kapatsiteedist käivad need kaugelt üle.

Küll aga võib see Brüsselist juhitud (või suunatud)masinavärk seada meile tingimused, mille tõttu me ise otsustame mingil hetkel, et rahvuslik projekt on lihtsalt üle meie võimete. Meil on vaja seda raha elamise käigushoidmiseks. Kas on kahtlust kuhu see valik sellisel juhul lõpuks langeb? Mis saab, kui väheneva tööealise elanikkonnaga Eestil eurosteroidid maha võtta? Pole raha - ahaa, no aga võtke inimesi juurde. Olete mingid rassistid seal või? Olge siis, aga oma kulul. Ja ökonomeerijad klõbistavad klahve ja arvamusliidrid teevad massidele õige valiku selgeks. Haridusel raha vajaka. Aga võiks ju inglise keelele minna näiteks keskkoolis? No mis - algkool jääb ju ikka Eesti keelseks, äärge paanitsege.

Eurosteroidid ei voola meil ju eestikeelsesse haridusse ja inglise keelel pole EL-is varsti üldse mingit staatust. Kui eurosteroidid maha võetakse, siis jäävad peamiselt infrastruktuuri investeeringud ära.