Viktoriin

[krizz]

Üks riik tellis 19. sajandil Eestist riiet oma ohvitseridele. Nii saidki selle riigi sõjaväelased omale uut värvi mundrid, mis on seda värvi tänaseni. Mis riigi, mis värvi mundritega tegu?

[Runkel]

Kui oletame, et Eesti kalevivabrikute toodang läks peamiselt kaubaks Vene impeeriumi sees, siis ehk soomlased, kellel oli võrdlemisi suur autonoomia, ja kes ehk panid oma ringkonna ohvitserid ka oma sniti järgi mundrisse. Niisiis pakun Soome ja ohvitseride mundri värviks hall.

[Mudakoon]

Saksa keisririik ja hall?

[krizz]

Saksa keisririik ja hall?

Just nii!

Kui Wilhelm 2. tellis Narwast 10 km kalewit, Postimees 15.jaanuar 1937.jpg (209.36 KiB) Vaadatud 4168 korda

[Mudakoon]

Järg on vaba.

[Kapten Trumm]

WWII aegsete saksa lahingulaevade tegemistest teame peamiselt Põhjamere ja Atlandi ookeani kontekstis - Läänemerel oli Saksamaa sõjaline strateegia vastase baaside vallutamine maismaa poolt maavägedega, sestap on laialt teada, et Läänemerel tegutsesid peamiselt sakslaste kerged merejõud. Ometi oli WWII ajal üks episood Läänemerel, kus siia toodi ka üks saksa lahingulaev, kuid oodatud lahing punalaevastikuga ei toimunud. Millest on jutt?

Samast ooperist veel: Saksa stuka-äss Rudel on saanud tuntuks vene lahingulaeva Marat uputajana (või tegi seda selleks saksa propaganda). Vähem on teada, et tähtsuselt järjekorras järgmine ohver on tema "pingereas" üks raskeristleja. Samas teame, et meie veteski seilanud 2 Kirov-tüüpi raskeristlejat ei tabanud uputamine lennuväe abil. Mis ristleja see oli ja kuidas on see laev seotud Eestiga?

[TTA]

WWII aegsete saksa lahingulaevade tegemistest teame peamiselt Põhjamere ja Atlandi ookeani kontekstis - Läänemerel oli Saksamaa sõjaline strateegia vastase baaside vallutamine maismaa poolt maavägedega, sestap on laialt teada, et Läänemerel tegutsesid peamiselt sakslaste kerged merejõud. Ometi oli WWII ajal üks episood Läänemerel, kus siia toodi ka üks saksa lahingulaev, kuid oodatud lahing punalaevastikuga ei toimunud. Millest on jutt?

Samast ooperist veel: Saksa stuka-äss Rudel on saanud tuntuks vene lahingulaeva Marat uputajana (või tegi seda selleks saksa propaganda). Vähem on teada, et tähtsuselt järjekorras järgmine ohver on tema "pingereas" üks raskeristleja. Samas teame, et meie veteski seilanud 2 Kirov-tüüpi raskeristlejat ei tabanud uputamine lennuväe abil. Mis ristleja see oli ja kuidas on see laev seotud Eestiga?

Rudel lasi põhja pool-valmis ristleja "Tallinn", mis oli Hipper klassi ristleja mille sakslased MRP aegadel sovettidele müüsid. Kunagi lapsepõlves sai loetud ka mingit kangelaslikku jutustust nimegai "Nahhodka" sellest kuidas üks kangelaslik ristleja hitlerlasi tõrjus kuni lõpuks õnnetu tabamuse sai ja sadama põhja vajus. Siis tõstsid vaprad nõukogude tuukrid ööpimeduse varjus ristleja uuesti üles ja evakueerisid.. kuhugi.

Ilmselgelt sellest põhja lastud saksa-nõukogude ristlejast inspireeritud jutustust saab lugeda raamatust Veealused Soldatid

https://www.vanaraamat.ee/Konstantin_Zo ... 961-65.htm

[Kapten Trumm]

No pool küsimus on vastatud - tõepoolest kandis nimetatud poolik raskeristleja peale sõda nime Tallinn, sündis aga nime Lützow all Saksamaal ja uputamise ajal kandis nime Petropavlovsk. Laev oli liikumisvõimetu (saksast pukseeriti Leningradi) ja kasutusel ujuvpatareina. Selles ostus midagi kummalist ei olnud, näiteks Itaalia laevaehitajate jälg nõuka paremate sõjalaevade ehituses on täitsa avalikult teada. Noh, tegelikult ju uputati veel üks nõuka ristleja - museaal nimega Aurora, mis relvastusest tühjaks tehtuna seisis Leningradi lähedal kai ääres (152 mm relvad läksid maismaarindele ning väiksed kaliibrid Peipsi flotilli).

Sakslaste taoline auru kulutamine punalaevastiku vastu tulenes tõenäoliselt laevadelt tulevast suurtükitulest, kus laevadel olid kasutusel rasked kaliibrid ja suured laskekaugused. Mati Õun on kunagi arvutanud, et kui nõuka ajal armastati rääkida pöörasest Leningradi suurtükkidest tulistamisest, siis tegelikkuses vastasid venelased ühele saksa mürsule nii 25 omapoolse mürsuga. Ka on Rudel meenutanud pöörast õhutõrjetuld Leningradist ja Kroonlinnast (taolist ÕT suurtükkide arvust võis nt London und näha). Marati- taolise laeva 12x305 mm tuld saada polnud vist maismaarindel ka kuigi mõnus. Leningradi ruumi suruti pisikesele alale kokku ju tohutu hulk suurtükirelvastust, sest lisaks sõjalaevadele oli hulgaliselt raskeid kaliibreid ka piirkonna rannakaitse relvastuses.

Aga teine küsimus sakslaste lahingulaeva seiklustest Läänemerel ootab vastamist. Antud operatsioon oli tegelikult eksitus, kus kommunistide pähe üritati panna ratsionaalseid mõtteid, kommunist aga soovitud kujul ei käitunud.

[teddybbeer]

No Tirpitz seilas Ahvenamaa kandis 1941. aasta septembri lõpus. Wiki andmeil oodati võimalikku Balti mere laevastiku väljamurret Leningradist.

[Kapten Trumm]

Vastus õige, selleks laevaks oli Tirpitz (sõsarlaev Bismarck oli selleks ajaks juba turskade juurde saadetud) ja operatsioon (Soomes olevat kandnud nime "Sügisene kalapüük on alanud") oli suunatud Rootsi interneerimisele suunduva Balti laevastiku hävitamiseks. Paraku oli aga sakslaste-soomlaste loogika ekslik - nimelt oli tolleks ajaks sellise teo tegemine tunnistatud reetmiseks ja õige kommunist viskub pigem ambrasuurile kui annab end rootslaste kätte. Lisaks Tirpitzile osales selles ürituses ka hulk väiksemaid laevu, raske- ja kergeristlejaid jms.

[Illike]

WWII aegsete saksa lahingulaevade tegemistest teame peamiselt Põhjamere ja Atlandi ookeani kontekstis - Läänemerel oli Saksamaa sõjaline strateegia vastase baaside vallutamine maismaa poolt maavägedega, sestap on laialt teada, et Läänemerel tegutsesid peamiselt sakslaste kerged merejõud. Ometi oli WWII ajal üks episood Läänemerel, kus siia toodi ka üks saksa lahingulaev, kuid oodatud lahing punalaevastikuga ei toimunud. Millest on jutt?

Kas ei olnud vähemalt 1 episood veel? Märksõna II maailmasõja algus ja Westerplatte, Schleswig-Holstein
Kuigi jah, Bismarck klassi lahingulaevad olid tiba suuremad ja kaasaegsemad.

[Kapten Trumm]

Minu silmis oli selles episoodis osalenud Schleswig-Holstein veel soomuslaev, kuigi lääne kirjandus kasutab siin mõistet "pre-dreadnought battleship". Ehk ta oli samapalju lahingulaev kui Muhu väinas uputatud Slava. Venelastel on siin rangelt erinevad terminid, Slava oli "bronenossets" ehk soomuslaev, Marat oli "lineinõi korabl" ehk (lahingu)liinilaev. Põhiline vahe oli pearelvastus. Soomuslaev oli relvastatud enamasti nelja peakaliibri toruga, lahingulaeval oli neid 8-12. Lisaks tuli lahingulaevaga paralleelselt välja veel täitsa uus laevatüüp nagu lahinguristleja, mis tähendas lahingulaeva relvastust, kuid kergemat soomust ja suuremat sõidukiirust.

[andrus]

Venelastel on siin rangelt erinevad terminid, Slava oli "bronenossets" ehk soomuslaev, Marat oli "lineinõi korabl" ehk (lahingu)liinilaev. Põhiline vahe oli pearelvastus. Soomuslaev oli relvastatud enamasti nelja peakaliibri toruga, lahingulaeval oli neid 8-12.

Idanaabril ilmub selline ajakiri nagu Morskoi Sbornik. Võib-olla saame veel selle ajakirja 200. juubeli ära tähistada. http://militera.org/periodic/1/all/view ... card=36644

Vaatame, kuidas seal nimetati ametlikus käsus Prantsusmaal ehitatud laeva, mille projekt sai aluseks Borodino-seeriale, kuhu kuulus ka Slava.

1907.a. nii:

aga juba järgmisel aastal nii:

[TTA]

Minu silmis oli selles episoodis osalenud Schleswig-Holstein veel soomuslaev, kuigi lääne kirjandus kasutab siin mõistet "pre-dreadnought battleship". Ehk ta oli samapalju lahingulaev kui Muhu väinas uputatud Slava. Venelastel on siin rangelt erinevad terminid, Slava oli "bronenossets" ehk soomuslaev, Marat oli "lineinõi korabl" ehk (lahingu)liinilaev. Põhiline vahe oli pearelvastus. Soomuslaev oli relvastatud enamasti nelja peakaliibri toruga, lahingulaeval oli neid 8-12. Lisaks tuli lahingulaevaga paralleelselt välja veel täitsa uus laevatüüp nagu lahinguristleja, mis tähendas lahingulaeva relvastust, kuid kergemat soomust ja suuremat sõidukiirust.

Ajastukohases kirjanduses kohtab väga palju ka lahterdust "battleship" ja "dreadnought"

[andrus]

Ärge laske ennast minu vahelesegamisest häirida.
Aga kui keegi tahab, võib ta üritada ära vastata, mis juhtus peale Morskoi Sborniku 1907.a. kolmanda ja enne 1908.a. seitsmenda numbri ilmumist, et "bronenosetsist" Tsesarevitš sai "lineinõi korabl" (linkor).