Viktoriin

[ghost]

Tsitaat tekstist «EESTI JA NAABERMAAD MUINASAJA LÕPUL»:
Saxo Grammaticus kirjeldab 1170. aastal toimunud lahingut ühelt poolt taanlaste, teiselt poolt eestlaste ja kuralaste vahel Ölandil või kusagil selle läheduses. Eestlased ja kuralased olevat olnud seal paljude laevadega rüüsteretkel. Krooniku andmeil olevat Taani kuningas hoiatanud oma väejuhte, et eestlastel olla kombeks laevad justnagu maha jätta ja taganeda, siis aga ootamatult rünnata. Hoolimata kuninga hoiatusest nii kirjeldatavas lahingus juhtuski. Jutustusest tuleb ka välja, et eestlased olevat tihti rünnanud kividega, s o visanud kive. Haarav on kirjeldus, kuidas otsustava lahingu eel eestlased laulnud-tantsinud öö läbi, norutavaid taanlasi julgustanud aga vaid inglane Lucas, kirjutaja.
No mina ei tea, millist osa vastuseks vaja läheb.

[kulda18]

Vabandus, et ei ole oma küsimust ja sellele tulnud vastuseid kommenteerinud nii kaua, aga eilne ja üleeilne olid Laupeoga seotud ning täna hommikupoolt tihe tööaeg. Oma küsimuse sain ma lugedes Madis Arukase doktoritööd "Setu lüroeepiliste regilaulude eepilisest kihist". Kuid tema viitas Laugaste 1963 aastal kirjutatud teosel, lk 15-16. Kahjuks pole seda tööd käepärast, muidu saaks ka selle uurimuse pealkirja. Tekst mis seal kirjas oli, on järgmine: " Ennekõike on siin (alateema pealkiri Meestelaul) mõeldud meeste tegevusi (nagu sõjas- ja jahilkäike) saatnud repertuaari, mis kõnealusel perioodil pidi samuti olema dialoogis kõrgreligiosse sõnumiga. Vist vanima teatena sellest "regilaulu-ruumis" võiks kõne alla tulla 1172. aastast pärinev Saxo Grammaticuse teade Ölandi saare lähedal piraaditsenud eestlaste ja kurelaste öistest lahingueelsest laulmisest (Laugaste 1963, 15-16), mille kohta (tõsi, eriliselt põhjendamata) on arvatud, et tegemist on olnud sõjalauludega". (Arukask 2003, 36).

Laulmine oli see vastus, mida ma kuulda tahtsin, ilma muude lisanditeta, sest kuidagi kahtlane on, kuidas piraaditsevad eestlased või kurelased oma "paatides" tantsiksid, aga mine sa tea. Ilmselt ojli nende regivärsside puhul asi lõbust kaugel ja nii leon täpseima vastuse andjaks kasutaja Ghosti.

Ja tulge Viljandi Pärimusmuusika Festivalile regilalu kuulama, üks väheseid asju, mis on kaugest minevikust siiani meieni säilinud.

[ghost]

Annan järje vabaks

[Lemet]

Laialt on teada,et esimestel sõjakuudel äestasid sakslased vene lennuväge üpris põhjalikult.Nõukogude ajalooõpikutest jääb mulje,et peale esimesi sõjakuid nõukogude lennuväge praktiliselt ei eksisteerinudki.Siit siis küsimus-mitu väljalendu sooritas nõukogude purustatud lennuvägi kolme esimese sõjakuu jooksul?Abiks niipalju,et näiteks mais-juunis 1940, ehk siis praktiliselt kogu Prantsusmaa vallutamise jooksul sooritasid prantsuse õhujõudude hävitajad 10 000 väljalendu.

[Kruuda]

Sakslased olid Barbarossa alguses kordses vähemuses lennukite arvus. Aga kiired rappimises, esimesel päeval koristati 1489 vene lennukit vähemaks, olles ise kaotanud kokku 35 lennukit, võrdsustas seisu kiiresti. Aga kaotused läksid suureks kui hakati küttima maavägesid, kokku kaotasid sakslased 2 esimese kuuga üle 2000 lennuki. Venelaste kaotused Barbarossas olid üle 21 000 lennuki maapeal ja üle 10 000 allalastuna, sellest võiks järeldada nii ~10000 või pisut enamat lahinglendu Venelastele.

[Lemet]

Vale.Ja liiatigi oli venelastel piiriäärsetes sõjaväeringkondades ligikaudu üheksa ja pool tuhat lahingulennukit(arvestamata transport,meditsiini jms),nii et 31 tuhat kaotatud lennukit esimese kolme sõjakuu jooksul on pisut müstiline arv

[Karuke]

Kolme kuu kohta ei tea aga kokku 22.06.1941 - 18.11.1942 sooritasid venelased 801025 lahingulendu. Ehk siis olematu lennuvägi tsipa vähem kui miljon lendu.
Nendest 1941 a jooksul 269565 lahingulendu.

Üsna detailne allikas nendes küsimustes: ( vene k )

http://ilpilot.narod.ru/vvs_tsifra/gl_6/index.html


PS nii möödaminnes ja infoks - vastajaks ei kipu kuna esimese kolme sõjakuu kohta ma ju ei vastanud...

[Lemet]

Aga võiksid kippuda küll ,suurusjärgud on õiged...

[Lemet]

Niisiis,kuna keegi ei taha arvata,siis ütlen vastuse ära.
Kolme esimese sõjakuu jooksul sooritas olematuks hävitatud nõukogude lennuvägi 250 000 lahingulendu.Esimese 18-ne päeva elik siis kuni 10 juulini sooritasid rinnete lennuväeüksused 45 000 väljalendu,pluss veel 2112 DBA üksuste lahingulendu.On seda vähe või palju?Noh,lahingus Britannia pärast sooritasid Luftwaffe pommitajate piloodid augustist oktoobrini 22 000 lahingulendu.Kokkuvõttes,kolme esimese sõjakuu jooksul lendas hävitatud nõukogude lennuvägi sellise intensiivsusega,mille saavutas Luftwaffe vaid ühe kuu jooksul terves sõjas,so juunis 1942,sooritades 83 949 lahingulendu.

[Sollmann]

Küsiks vahepeal ise ühe lihtsamat sorti küs-e.
Vasjalandis oli kaua-kaua aega tavaks pöördumisel valitseva tsaari poole laskuda põlvili.
Kes oli too tsaar, kes sellise idamaise tava murdis?

[Sollmann]

Peeter I tõesti.
Kui õigesti mäletan, oli põhjenduse sõnastus u selline, et inimene peab põlvitama anlt Jumala, mitte aga ühegi teise inimese, k.a. tsaari, ees

[sammal.habe]

võit suurte, lausa korvamatute kaotuste hinnaga. kunn Pyrrhose järgi, kes kyll võidukas sell oli, aga suure osa oma vägedest seejuures kaotas.

omalt poolt küsin (kuna selle riistagaoma praeguses asukohas kokku puutun) misasi on rama ambon ja kust ta oma nime sai. head guugeldamist.

[Kruuda]

Tegemist kadaga ehk ragulka.

[sammal.habe]

küsimus koosneb ikkagi kahest osast... nii et nime päritolu ka, palun.

[Kruuda]

Ajalooliselt india kuningalt kes kasutas seda riista kuigi oli suurepärane vibukütt. Tolle riistaga tehti endale vabaks „tee taevasse”.
Lisaks veel niipalju, et sellest taeva teest on saanud õigeusklikele kiriku kantsli väravate nimetus. Nii teeb ajalugu keerdkäike aga see ei puutu enam küsimusse.