Viktoriin
Aga mõne kõrgema usujuhi oma oleks vast ikka jäädvustamist leidnud. Või mõne tsunfti eesseisja peal tarvitatud kuuma õlle ja kassikuse kuur...corvus kirjutas:Arvad? Ütleme nii, vaevalt et puusepa meditsiiniline lugu anaalidesse jõudnuks..
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 1240
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
corvus kirjutas:Arvad? Ütleme nii, vaevalt et puusepa meditsiiniline lugu anaalidesse jõudnuks..
KUHU see jõudis? Mida pärgelit see puusepa meditsiiniline lugu kellegi pärakus veel mässas?
Ehk jõudis lugu ikka annaalidesse, ehk kronoloogilises järjekorras kirjutatavasse kroonikasse.
Viimati muutis Tarmo Männard, 21 Aug, 2010 5:20, muudetud 1 kord kokku.
Ma pean vist midagi küsima... head küsimust ei ole, mistõttu sõnastan selle võimalikult segaselt. Aga vastus on küllalt lihtne.
Isikuküsimus. Kelle biograafia sisaldab järgmisi ridu?
Ükskord ammu-ammu tuli Venemaa võimudele pähe (konkreetse ajaloolise sündmusega seoses) värvata oma sõjaväkke välismaiseid ohvitsere. Otsitaval mehel parajasti väga korralikku rakendust polnud, seetõttu otsustas ta Venemaa teenistusse astuda. Kontakteerudes vene asjapulkadega sai ta aga teada, et hiljuti oli tulnud täpsustav ukaas, mille järgi vene armeese astuvad väljamaalased kaotavad ühe auastme. Nii ta paraku nõus ei olnud ja Venemaa jäi tast seekord ilma.
Edasi läks ta mõneks ajaks oma sünnimaale seda kontrollivate võõrvõimude vastu võitlema. Vabadusvõitlejate leeris tekkisid aga erimeelsused ja ta otsustas sellele pühale üritusele käega lüüa(ehkki hinges jäi ta kodukandi patrioodiks elu lõpuni) ning hakas astuma omaenese rada mööda.
Kes siis
Isikuküsimus. Kelle biograafia sisaldab järgmisi ridu?
Ükskord ammu-ammu tuli Venemaa võimudele pähe (konkreetse ajaloolise sündmusega seoses) värvata oma sõjaväkke välismaiseid ohvitsere. Otsitaval mehel parajasti väga korralikku rakendust polnud, seetõttu otsustas ta Venemaa teenistusse astuda. Kontakteerudes vene asjapulkadega sai ta aga teada, et hiljuti oli tulnud täpsustav ukaas, mille järgi vene armeese astuvad väljamaalased kaotavad ühe auastme. Nii ta paraku nõus ei olnud ja Venemaa jäi tast seekord ilma.
Edasi läks ta mõneks ajaks oma sünnimaale seda kontrollivate võõrvõimude vastu võitlema. Vabadusvõitlejate leeris tekkisid aga erimeelsused ja ta otsustas sellele pühale üritusele käega lüüa(ehkki hinges jäi ta kodukandi patrioodiks elu lõpuni) ning hakas astuma omaenese rada mööda.
Kes siis
Jätkame
käisin kolm nädalat tagasi tema sünnimajas, seal on loomulikult muuseum, päris asjalik. Kodukandis osa patriootlikumat rahvast temast eriti ei pea, nimetavad reeturiks, väljaspool on ta palju populaarsem.
Tema sünnimaal on nt teeviidad kakskeelsed, kohanimed riigikeeles ja kohalikus keeles, aga loetav on enamasti vaid rahvuskeelne tekst- natsionalistid igavesed häbematud on riigikeelsed nimed puha ära sodinud.
käisin kolm nädalat tagasi tema sünnimajas, seal on loomulikult muuseum, päris asjalik. Kodukandis osa patriootlikumat rahvast temast eriti ei pea, nimetavad reeturiks, väljaspool on ta palju populaarsem.
Tema sünnimaal on nt teeviidad kakskeelsed, kohanimed riigikeeles ja kohalikus keeles, aga loetav on enamasti vaid rahvuskeelne tekst- natsionalistid igavesed häbematud on riigikeelsed nimed puha ära sodinud.
Keeruliselt sõnastatud, aga väga hea küsimus! 5+
Mis paneb mõtlema, et nii nagu lääne-eurooplased teavad üsna kasinalt siinsetest rahvus-, keele- jms küsimustest, niisama vähe teame meie Lääne-Euroopa sarnastest pundardest. Mitte kaua aega tagasi jooksis Horisondis artiklisari, kus tutvustati Kesk- ja Lääne-Euroopa väikerahvaid ja nende probleeme. Kohati isegi hullem seis kui meil, minu arust eriti Prantsusmaal.
Käisin ise juunikuus Oktsitaanias (mida Pariisi imperialistid Lõuna-Prantsusmaaks nimetavad) ning rahvusteadvuse ja selle väljenduse kohapealt oli pilt oluliselt nukram kui Korsikal.
Mis paneb mõtlema, et nii nagu lääne-eurooplased teavad üsna kasinalt siinsetest rahvus-, keele- jms küsimustest, niisama vähe teame meie Lääne-Euroopa sarnastest pundardest. Mitte kaua aega tagasi jooksis Horisondis artiklisari, kus tutvustati Kesk- ja Lääne-Euroopa väikerahvaid ja nende probleeme. Kohati isegi hullem seis kui meil, minu arust eriti Prantsusmaal.
Käisin ise juunikuus Oktsitaanias (mida Pariisi imperialistid Lõuna-Prantsusmaaks nimetavad) ning rahvusteadvuse ja selle väljenduse kohapealt oli pilt oluliselt nukram kui Korsikal.
Kartsin juba , et pean austatud Corvuselt laenama järgmise vihje "kroonitud peaga tegu", aga tuli ära.
Olen saanud lähiminevikus liikuda ka Sardiinias, Sitsiilias ning Baskimaal (nii Hispaania kui Prantsusmaa poolel) ja pean tõdema, end nende põliselanike rahvuslik uhkus on suurem kui eestlastel sovetiajal.
Napoleoni muuseumis vene teenistuskatse episoodi loomulikult märgitud pole, see pärit venekeelsetest materjalidest ja seotud Vene-Türgi sõjaga 1787-91.
Nii et kiitus, Susi, jätka
ps! Aga mis võinuks ajalooga juhtuda, kui Napoleon tõesti astunuks Vene armeesse?
Olen saanud lähiminevikus liikuda ka Sardiinias, Sitsiilias ning Baskimaal (nii Hispaania kui Prantsusmaa poolel) ja pean tõdema, end nende põliselanike rahvuslik uhkus on suurem kui eestlastel sovetiajal.
Napoleoni muuseumis vene teenistuskatse episoodi loomulikult märgitud pole, see pärit venekeelsetest materjalidest ja seotud Vene-Türgi sõjaga 1787-91.
Nii et kiitus, Susi, jätka
ps! Aga mis võinuks ajalooga juhtuda, kui Napoleon tõesti astunuks Vene armeesse?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 42 külalist