www.militaar.net

Ilmselgelt ei käsutatud kinokroonikuid ja fotograafe Riigipäevahoone katusele eelnevalt valmis jäädvustamaks võiduka punaarmeelase läbimurret fašistidest teekonnal katusele.
Sama teema mis jänkide kuulsa Iwo Jima lipupüstituse foto puhul - lavastus.

Vihjeks:
Loom elas allvelaevas 6 nädalat. Toitudes peale oma proviandi ka kondenspiimast ja kambüüsi jääkidest.

Mürakaru

Minu teada vedasid WWI ajal 1914-1915a britid hobuseid E-klassi allveelaevadega läbi Dardanellide. Aega võttis ca 15 päeva. Aga et kuus nädalat ja kondenspiim? Ju siis eksin.

Tundub, et pean natuke täpsustama oma halvasti (aga loodetavasti huvitavalt) sõnastatud küsimust:

Mis on suurim teadaolev elus loom, mida allveelaevas veetud?
Loom elas allvelaevas 6 nädalat. Toitudes peale oma proviandi ka kondenspiimast ja kambüüsi jääkidest.

Loom ei olnud täiskasvanu reisi ajal. Allveelaeva sisenes ta torpeedo toru kaudu, väljus aga pika reisi ja hea toitumuse tulemusena vintsi, meeskonna ja luua kaasabil.

mürakaru

Tahaks küsija kasutajanimest inspireerituna pakkuda karu? Kuigi ei kujuta ette esimese hooga ette, kuidas karupoeg oleks ennast torpeedotorust sisse pressinud.

1941 aasta. Inglismaa HMS Trident.
Vedas põhjapõtra nimega Pollyanna. Vene admirali kingitus allveelaeva kaptenile, sest see kurtis eelmine õhtu banketil muuseas jutu sees, et tal naine ei jaksa talvel lumes lapsekäru lükata.

Laev võttis põdravasika peale Venemaal Polarnõi sadamast ja see maandus Inglismaale jõudes Londoni Regent's Parki loomaaias, kus ta lõpuks suri veebruaris 1946.....



Siinkohal meenub kohe film vene jahi eripäradest ,kus lehm pommituslennukisse topiti ....

Õige Fucs! Küsi.

Õigeks vastuseks loen tõesti põhjapõtra.
http://news.bbc.co.uk/local/hampshire/h ... 386947.stm

Loodan, et kõigil oli huvitav.

mürakaru

Annan järje vabaks... küsige kes soovib.

Rootsi hävitaja JAS-37 Viggen oli omas ajas igati väljapaistev aeroplaan, kuid tema kasutamiseks Rootsis (ja mujal seda ei kasutatud) pidid rootslased tegema sinna ühe lahenduse, mida maismaalennukitel vähe kasutatakse ja põhjusel, et ei peaks hakkama suurte ehitustöödega tegelema. Küsime et misasjast jutt.

Kelle jaoks eelnev lihtne, siis ka lisa küsimus: Viggeni konstruktsioon oli väga lihtne ja üks agregaat, mis lennukil on igaks juhuks, oli erinevalt ameerikla lennukitest, mis vajasid selle hoolduseks eraldi ruume, personali ja suuri kulusid, oli see lahendatud äärmiselt lihtsalt ja geniaalselt - millest jutt?

Tiivad on volditavad punkrite jaoks?

Lühikese lennurajal toimetamiseks (STOL) oli disainitud telik kaherattalisena?

Eeh, mulle tundub et ehk ikka võiks selle pildi siia postitada ja küsida, mis toimub pildil? Ma ei tea vastust ka ise. Aga näib et see on mingi kampaania. Kontekst kus ma pildi leidsin mainib Stalinit ja alkoholivastast võitlust.

Ortodokse roboti Fedori ärasaatmine ISSi?

Kaliningradi Noorte Tehnikute Maja toodang, aasta 1969.

http://cyberneticzoo.com/tag/robot/page/28/

Irvhammaste arvates Bender Bending Rodríguez'e ürgne eellane...

Tiivad on volditavad punkrite jaoks?
Lühikese lennurajal toimetamiseks (STOL) oli disainitud telik kaherattalisena?

Tegelikult peaks õige vastus olema kokku klapitav saba, sest lennuk pidi mahtuma Drakeni jaoks tehtud angaaridesse, Draken aga oli väga madal lennuk (võrrelge nt Tartu muuseumis). Gripen aga oli jällegi suht pisike.

Teise küsimuse vastus on natuke keerukam - nimelt on jutt avariigeneraatori ajamist. Ameeriklased kasutasid selleks hüdrasiiniturbiini, mis kasutab mürgist ainet, vajab eraldi tingimusi hoolduseks. Viggenil oli sama probleem lahendatud kerest välja lükatava tuuleturbiiniga (Tartus muuseumis on see ka väljalastud asendis). Kuna reaktiivlennuki generaatorit ajab ringi mootor, siis antud asjandus on seks puhuks, kui mootor vakka jääb - et hädavajalik vool pardal olemas oleks. Või peaks seal ka mingid akud olema...

Kapten Trumm kirjutas:

Tiivad on volditavad punkrite jaoks?
Lühikese lennurajal toimetamiseks (STOL) oli disainitud telik kaherattalisena?

Tegelikult peaks õige vastus olema kokku klapitav saba, sest lennuk pidi mahtuma Drakeni jaoks tehtud angaaridesse, Draken aga oli väga madal lennuk (võrrelge nt Tartu muuseumis). Gripen aga oli jällegi suht pisike.

Teise küsimuse vastus on natuke keerukam - nimelt on jutt avariigeneraatori ajamist. Ameeriklased kasutasid selleks hüdrasiiniturbiini, mis kasutab mürgist ainet, vajab eraldi tingimusi hoolduseks. Viggenil oli sama probleem lahendatud kerest välja lükatava tuuleturbiiniga (Tartus muuseumis on see ka väljalastud asendis). Kuna reaktiivlennuki generaatorit ajab ringi mootor, siis antud asjandus on seks puhuks, kui mootor vakka jääb - et hädavajalik vool pardal olemas oleks. Või peaks seal ka mingid akud olema...

jah, vaatasin pilti volditud sabast ning mõtlesin tiibade peale



See teine elukas on siis tänapäevastel lennukitel ohtrasti kasutatav RAT (RAM AIR TURBINE):



Republic F-105 Thunderchief



Dassault Falcon 7X

Esimene reaktiiv, kes sellist vigurit kasutas oli üldse Messerschmitt Me 163 Komet, kellel RAT oli ninas: