www.militaar.net

Kes küsib? isakene?

Kapten Trumm kirjutas: Teise küsimuse vastus on natuke keerukam - nimelt on jutt avariigeneraatori ajamist. Ameeriklased kasutasid selleks hüdrasiiniturbiini, mis kasutab mürgist ainet, vajab eraldi tingimusi hoolduseks. Viggenil oli sama probleem lahendatud kerest välja lükatava tuuleturbiiniga (Tartus muuseumis on see ka väljalastud asendis). Kuna reaktiivlennuki generaatorit ajab ringi mootor, siis antud asjandus on seks puhuks, kui mootor vakka jääb - et hädavajalik vool pardal olemas oleks. Või peaks seal ka mingid akud olema...

Lisatud piltidel on üldse hüdrovoolikud küljes - vahest tagavad need et hüdraulika tööle jääks? Kuidas blackouti puhul kui avariigeneraator toodab vaid el. voolu tagatakse hüdraulika hädavajalik töö - kas el. pumpadega?

Walter2 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: Teise küsimuse vastus on natuke keerukam - nimelt on jutt avariigeneraatori ajamist. Ameeriklased kasutasid selleks hüdrasiiniturbiini, mis kasutab mürgist ainet, vajab eraldi tingimusi hoolduseks. Viggenil oli sama probleem lahendatud kerest välja lükatava tuuleturbiiniga (Tartus muuseumis on see ka väljalastud asendis). Kuna reaktiivlennuki generaatorit ajab ringi mootor, siis antud asjandus on seks puhuks, kui mootor vakka jääb - et hädavajalik vool pardal olemas oleks. Või peaks seal ka mingid akud olema...

Lisatud piltidel on üldse hüdrovoolikud küljes - vahest tagavad need et hüdraulika tööle jääks? Kuidas blackouti puhul kui avariigeneraator toodab vaid el. voolu tagatakse hüdraulika hädavajalik töö - kas el. pumpadega?

Reisilennukitel harilikult esmane abimees on APU (auxiliary power unit) kui midagi peaks mootoritega juhtuma.

Ka aga turbiin juba välja lastakse siis primaar tüürpindade (primary flight controls) hüdraulika toodetakse RAT-iga. Samuti on veel lisaks viimase võimalusena süsteemis akumulaatorid, kui rõhk süsteemis puudub või on liiga madal.

Võin küsida küll.
Ei ole keeruline küsimus, aga viiteid teema kohta foorumist ei leidnud ja arvasin, et võiks huvitav olla.

Niisiis, minu andmetel on tsiklifirma Harley Davidson olnud militaariaga seotud alates aastast 1916, kui vennad Davidsonid ja mr. Harley esimesed mootorrattad sõjaväele üle andsid. HD tootis militaartsikleid rohkemal ja vähemal määral kuni aastani 1999 ning valmistus ka sõjaväele uut pakkumist tegema, välja oli töötatud uus mudel pea hävinematust plastikust raamiga ning lollikindla Rotaxi mootoriga. Teatavasti kasutas Harley Davidson oma militaartsiklitel jõuallikana mitukümmend aastat austerlaste Rotaxi jõuallikat. Sõjameeste poolt väljavalituks osutus aga hoopis ühe Jaapani firma mootorratas, millele jänkid ise ühe täienduse tegid. Peale seda sündmust sai Harley militaartsiklite ajalugu otsa ning firma tegeleb sellega, mida ta kõige paremini oskab - suurekubatuuriliste V2 mootoritega mootorrataste tootmisega.

Millise Jaapani firmaga on tegemist ja milles seisnes ameeriklaste täiendus?

Firmat ei tea , täiendusena pakun "gaasikäepideme" ümberpaigutust lenksul? Et nagu vasaku käega vunki ja paremaga vajadusel tina....

Mudakoon kirjutas:Firmat ei tea , täiendusena pakun "gaasikäepideme" ümberpaigutust lenksul? Et nagu vasaku käega vunki ja paremaga vajadusel tina....

Väga külm. Ümberehitus puudutab mootorit.

Mootorrataste tootja on Kawasaki, põhineb mudelil KLR650, mis on peale täiendamist M1030M1. Ning täiendus puudutas mootori ümberehitamist, et see oleks võimeline töötama erinevate kütuste, peamiselt diisliga.

vaoinas kirjutas:Mootorrataste tootja on Kawasaki, põhineb mudelil KLR650, mis on peale täiendamist M1030M1. Ning täiendus puudutas mootori ümberehitamist, et see oleks võimeline töötama erinevate kütuste, peamiselt diisliga.

Akf vaoinas saab 9,9 punkti 10-st. 9,9 seepärast, et USA mariinide algne nõue oli, et masin peab töötama JP-8 peal, mis maakeeli tähendab reaktiivkütust ehk lennukipetrooli. Mida tarbib ka kogu ülejäänud US Army ja NATO liikuv ja seisev tehnika, vähemalt meerikamaal, põhjus lihtne - kütuselogistika maksimaalne lihtsustamine. See, et tsikkel edukalt ka diisli ja muude sarnaste kütustega hakkama saab, on teisejärguline. Kodanik nimega Fred Hayes töötas oma firma ja Cranfieldi Ülikooli koostöös KLR 650 mootoril põhineva multifuel mootori välja ja müüb seda edukalt. Sisuliselt jäi algsest mootorist alles korpus ja käigukast, ülejäänu on Hayes Diversified Technologies'i omatoodang. Tsikkel on väga ökonoomne ja on võitnud mitmeid ökonoomsussõidu auhindu, keskmine kütusekulu ca 3l/100km. Kui algselt oli plaanis tsiklist ka tsiviilversioon välja lasta, siis sellest mõttest tuli loobuda, kuna sõjameestele hakkas too tsikkel hirmsasti meeldima ja firmal (sisuliselt väike perefirma) on tõsiselt tegemist, et sõjaväe tellimusi täita. Ning minu andmetel on M1030M1 siiani ainus seeriatootmises diisel/petroolmootorratas.

Akf vaoinas jätkab.

Kuna ma suurem asjatundja mootorrataste osas ei ole, siis vastust teadis Wikipedia ja mina olin vaid sõnumi edastaja.

Ja kuna ühtegi head küsimust ka meeles ei mõlgu, siis ei hoia kaasfoorumlasi selle taga kinni, vaid annan järje vabaks.

"Kerge vahepala"

Milline persoon ühendab endaga Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe ja Kuuepäevase sõja.
Jätan endale õiguse tunnistada valeks variandid, milliseid küsides silmas ei pea.....

Moše Dajan (müüt)
Gamal Abdul Nasser (tegelikult)

Härrad on nii lahked ja küsivad...

1500. aastal leiutati Veneetsias uudne tehniline lahendus, mis oleks pidanud muutma kergemaks teatavad sõjaväelised ülesanded, mida oli juba sajandeid vahelduva eduga üritatud. Ideed levitati 19. sajandi lõpus tsirkusenumbrina ning tegelikku kasutusse läks see II maailmasõja alguses.

Millest on jutt?

Langevari?

Ei.