www.militaar.net

Ajaloos tuntud kui Gettysburg Mistake e. Konföderatsiooni armee kindralite ebaõnnestunud manööver, mis kas just viis nendepoolsele lahingu kaotusele aga mõjutas tugevasti lahingu käiku nende kahjuks.
Täpsemalt ei oska lahti seletada (saadav materjal on netis vägagi sõjandusspetsiifiline), vahest keegi targem seletab selle apsaka lahti.

Õige, et tegemist on Gettysburgi lahinguga 1.-3. juulini 1863. a.

Samas, terve see lahing oli Konföderatsiooni vigu täis, nii et natuke täpsemat vastust sooviks.

Kui akf mõtleb Gettysburg Mistake'ina Pickett's Charge'i ehk siis kindralmajor Picketti diviisi rünnakut 3. juulil ehk viimasel päeval, mis lõi viimase naela Konföderatsiooni vägede kaotusele selles lahingus, siis seda siin ei kujutata.

Uus väike vihje, tegemist on lahingu teisel päeval (2. juulil) kujutatud sündmusega, kus kõik oli veel väga lahtine ja Konföderatsioon veel vägagi tugevas positsioonis.

Kindralmajor John Bell Hood arutab (protesteerib?) kindralleitnant James Longstreet'iga rünnakut Little Round Topi vastu.

Nii ta on.

Tuntud kui Hood's Protest.
Ehk siis Longstreet andis Hoodile teada, et tal tuleb võtta Little Round Topi mägi otserünnakuga (vasakpoolsem mägi taamal). Hood aga oli näinud antud mäe peal Põhja üksusi, samuti oli maastik väga keeruline otserünnakuks, ja küsis korduvalt luba viia väed ringi paremalt ümber Big Round Topi (parempoolne mägi taamal), et jõuda Põhja vägede vasaku tiiva selja taha (maalil on kujutatud sähvatusi ka Big Round Topil, tegelikult sellel mäel üksusi polnud ja vasak tiib lõppes Little Round Topiga). Kuna aeg oli juba hiline (3-4 pärastlõunal) ja tol ajal pimedas väga ei tahetud võidelda, siis Longstreet laitis antud mõtte maha, viidates ajapuudusele ja ka kindral Robert Lee käsule rünnakule minna. Lõpuks Hood andis järele, aga ütles, et protesteerib selle käsu vastu ("I will do this under protest", oma mälestustes on ta öelnud, et see oli tema karjääri esimene ja ainus protest talle antud käskude vastu). 1993. aasta filmis "Gettysburg" on antud sündmust hästi kujutatud - https://www.youtube.com/watch?v=IPdHlY1q1z4

Tulemuseks oli, et kindralmajor Hood sai rünnaku esimestel hetkedel killuhaava vasakusse kätte (napilt pääses amputeerimisest) ning oli rivist väljas terve ülejäänud lahingu. Järgnenud segaduses kuivas rünnak kokku ja tulemuseks oli, et Konföderatsioon ei suutnud päeva lõpuks purustada Põhja vägede vasakut tiiba, viies kindral Lee arvamusele, et Põhja vägede tiivad on tugevad ja keskel on nõrgem ning järgmisel päeval suunati sinna kurikuulus Pickett's Charge.


Walter2, palun järgmine küsimus.

Hea küsimus akf! poolt aga hetkel jätan järje vabaks.

Et teemat taaselustada, küsin.

Kes oli 1930. aastate Eesti Mereväe kõnepruugis "kuldkala"?

Tabatud Soome piiritusevedajate paat?

Kui piiritus, siis ma oletan, et mitte paat, vaid järelveetav torpeedo, merepõhja jäetud kanistrid vms.

Ei, see ei olnud salapiirituse veoga seotud väljend.
Ja tegemist oli..khm.. elusolendiga

Mereväe üleajateenija?
edit. Samas on muinasjuttudest teada, et kuldkala täidab soove...
Varustusosakonna peavõll?

Walter2 kirjutas:Mereväe üleajateenija?

Soe

Ütleme nii, et tänapäeval sellist tegelast ei kohta.

Vihjeks, et "kuldkalu" võis vahel näha veel 1990. aastate EKVs. Aga mis hetkest nad kadusivad, ma ei tea. Ei guugeldanud välja. Ise teenisin 2005, siis enam ei olnud.
Nimetus ei ole seotud soovide täitmisega, aga omamoodi loogika sellel siiski on.

Kaitseväe ametnik? Oli kunagi selline "auaste", 2003 või 4 kadus.

Kaitseväe ametnik ei ole kahjuks õige vastus.
Walter2 oli üsna lähedal enda esimese pakkumisega

NL mereväes olid mitšmanid, äkki nendega miskit sarnast?