Saksa ufod

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Postitus Postitas cleo »

Satakas kirjutas: muuseas...lisaks arengule ja selle intensiivsusele on ka selline asi olemas nagu ressursside ammendamine, mis seab tsivilisatsiooni arengule piirid. me võime ju sinisilmselt arvata, et kuskil teisel planeedil on tsivilisatsioon, mis kasutab oma ressursse säästlikult, ent taas kord tulevad mängu füüsikaseadused ja muud, mis ütlevad, et mida aeg edasi, seda keerulisemaks ja kallimaks läheb maavarade kaevandamine ja ühiskonna varustamine (elementaarse) energiaga (NB! säilitamaks olemasolevat arengukiirust!!!)

see omakorda seab jällegi kindlad piirid interstellaarsetele kosmoselendudele. nimelt - meil pole mingit põhjust (seoses füüsika ja astrofüüsika printsiipidega) arvata, et mõnel kaugel planeedil oleks meist oluliselt suuremaid energiaressursse. aga just ENERGIA ongi see, mis seab tähelendudele piirangud.
Energiat on meil ju rämedalt käes...ainult me ei oska kinni püüda ja kasutada seda.
Miski jagamine käis u nii, et esimene arenguetapp on see kui mõistusega elu kasutab oma koduplaneedi ressursse, teine see, kui oma süsteemi ja kesktähe või tähtede ressursse ja kolmas see, kui oma kodugalaktika ressursse.
Me pole veel õlipõletamisest eriti kaugemale jõudnud.... :roll:
Kasutaja avatar
Reinhold
Liige
Postitusi: 91
Liitunud: 14 Juun, 2005 10:46
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Reinhold »

Kui inimkond oleks tekkinud lihtlabasest ahvist arenemisega, siis tahan teada, miks on meil nii palju erinevaid rasse. Lihtsalt olid erinevad ahvide sugukonnad? Vaadeldes ahve, peaksid inimesed olema väga erineva pikkusega, samas, miks ahvid järsku lõpetasid inimeseks arenemise?
Ja kas ei ole välistatud võimalus, et tulnukad elasid siin enne inimesi ja käivad Maa pealt hoopis oma kunagist koduplaneeti külastamas, mitte vastupidi? Kohati tundub küll, et oleme kellegi kariloomad, ka N Liit püüdis varjata, et tööline on vaid aparaadi hea elu jaoks vajalik, räägiti mingist müstilisest helgest tulevikust, mida kergeusklikele sisendati.
Ja mis ajenditel peaks olema teatav osa inimkonnast vandenõuteoreetikud? Raske lapsepõlv? Tõenäoliselt oleme siiski kõrgema tsivilisatsiooni alamad, seda otseselt teadvustamata, ja elavad nad Maal, teises dimensioonis, soovi korral end näidates meile aeg-ajalt.
Ma ei ole siin esitanud väiteid, vaid küsimusi ja oletusi.
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Postitus Postitas Actual »

Võibolla tuleks suhtuda natisde ufo teemasse "kus suitsu seal tuld". Annaksin omapoolse võimaliku ja mitteulmelise seletuse, mis seletaks ära kuskohast on vandenõuteoreetikud algainest saanud.
Sakslased leidsid kuskilt Antarktikast mingi tehislikku laadi taldriku kujulise tehnilise masina või selle jäänused, identifitseerisid selle lennuvahendiks, tõenäoliselt maavälist päritolu. See oli niivõrd salajane leid, et sellesse pühendati vähesed. Vraki äratoomist segas käimasolev sõda, arktilised olud, ja sobiliku transpordivahendi puudus ja transpordi ebaturvalisus. Vrakki dokumenteeriti kohapeal teadlaste ja inseneride poolt. Kuna mittemaise masina mootor ja kütus jäid arusaamatuks, üritati kopeerida lihtsaimat ehk väliskuju - sellest infost arendati välja esimesed taldrikukujulised lennukiprototüübid, mis siiski olemuselt olid lennukid, kuna lihtsalt suvalise suurusega ketast selle aja teadmistega ei suudetud lendu tõsta.
Edasiste arengute kohta on variante mitmeid:
a) sõja kaotades dokumentatsioon hävitati või peideti jäädavalt, seotud inimesed hukkusid või vaikivad. Vrakk hävitati.
b) dokumentatsioon ja inimesi sattus liitlasvägede (USA) kätte. USA tõi vraki riismed ära ja üritas samuti ufo disaini ahvida ja sellest pealesõjaaastate kaadrid armee katsetustest taldrikukujuliste lennuvahenditega, mis siiski kõlbmatuks osutusid.
võimalik, et areneva teaduse abiga vrakist ühtteist uut teadmist välja pigistatud ja tsiviilis me ei oska seda eristada enda teaduse avastatust.
c) oleks variant a) märkusega, et üksikud ellujäänud ajapikku lobisesid ja nende teadmiskatketele ehitati üles vandenõuteooriad.
Selline seletus seoks natsid, antarktika, ufod ja väljaarendatud vandenõuteooriad :)
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas Satakas »

mutionu kirjutas:Ma ei väidaks, et 17. sajandini teadust üldiselt ei olnud. Üsna kindlasti tegid tolleaegsed asjapulgad tõsist teadust (vähemalt enda arvatates ja ju nad ikka tegid kah, on ju sellest ajast tulnud, karantiin, prillid, trükipress, ülikoolid, mehaaniline kell, algebra saabumine, ilmselt midagi veel). Ka kahtlustan ma, et nende jaoks oli nende teadus ainuõige. Praegu võib vaadata tagasi ja muiata. n aja pärast paneb keegi su jutus 17 -e asemele numbri 22 näiteks.
no juba antiikajal tehti teadust - teatavad kodanikud kreekast avastasid teatavad teoreemid jne. teaduse mõte on aga teadusliku distsipliini ja meetodi olemasolus ja selle järgmises. vana-kreekas puudus üleüldse selline mõiste nagu teaduslik katse või teaduslike järelduste katseline tõestamine. kreeklased olid seisukohal, et kogu loodust on võimalik selgitada puhtalt mõttekonstruktsioonide abil. pahatihti viisid sellised konstruktsioonid tõesti tõeste järeldusteni aga enamustes fundamentaalsetes asjades pandi siiski peadpidi pange...ja seda just seepärast, et puudus teaduslik meetod ja vajadus (loe: nõue) hüpoteese katseliselt tõestada.

vahepõige: ka sir newton tegi enda arvates teadust, kükitades oma keldris ning püüdes kõikvõimalikest ainetest kulda kokku keeta. samuti tegi ta enda arvates teadust, istudes laua taga ja uurides piiblit ning kirjutades sealt leitud "vihjetest" kokku salomoni templi skeemi. sel viitel on kaks mõtet: 1) "enda arvates teadusetegemine" ei pruugi üldse olla tedusetegemine ja 2) ka ajaloo suurim teadlane võib kõigest oma tarkusest hoolimata muu jutu sekka täielikku jama ajada.

veel teadusest: homo habilis või avastada, et kui teatud sorti kivi toksida, muutub see teravaks. kahtlemata tõsilugu ja see avastus on üheks olulisimaks verstapostiks meie arenguloos. aga kas tähendab see, et HH tegi teadust? et see HH esindaja, kes nimetatud nähtuse avastas, oli maailma (üks esimene) teadlane? mõne arvates kindlasti. eriti meeldiks teda teadlaseks tituleerida pseudoteadlastele. aga sel juhul peame tedlasteks nimetama ka need ahvid ja linnud ja teised loom-elajad, kes on kunagi avastanud, et mõnda looduses eksisteerivat vidinat teatud viisil kasutades muutub teatud tegevus kergemaks. seda on aga paraku raske tunnistada.

lühidalt: teadus on siiski kindel distsipliin:süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis peab tagama saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. sõna "inimtegevus" võime me muidugi suuremate vaidlusteta eemaldada kui ilmselgelt rassistliku ilmingu. sellest hoolimata on asja mõte selge. ses mõttes et teaduslikku meetodit enne 17. sajandit (tegelikult võiks isegi öelda, et enne 18. sajandit) üheselt ei eksisteerinud. see kui mõni teadlane seda oma töödes instintiivselt kasutas, ei loe, sest see polnud reegel. need reeglid pandigi ajapikku paika teadusrevolutsioonikäigus, mil töötati välja esimesed lollikindlad meetodid, välistamaks kõiksugu prahi sattumist teadusesse.

mis puutub aga sellesse, et kunagi keegi 17 asemele 22 paneb, siis teoreetiliselt või sümboolselt võib see ju ka nii olla aga see ei muuda praegust teaduslikku meetodit ega selle abil tehtud avastusi nulliks. paistab, et sa ei saa ikka hästi aru, milles on point. ma siis kordan: enne teadusrevolutsiooni ei kehtinud "teaduses" ühtki erilist tõestamiskohustust. ei kehtinud ka lollikindlaid reegleid jama reaalsusest eristamiseks. see aga tähendab seda, et nii nagu ükski paradigmamuutus ei saa tunnistada kehtetuks newtoni seadusi, ei saa tunnistada kehtetuks ka praegusi teadusliku tõestamise alustalasid. muidugi võib spekuleerida selle üle, et ajad muutuvad aga oluline vahe on selles, et vanasti puudusid need reeglid üldse - tänapäevased reeglid on aga end eluliselt tõestanud juba mitme sajandi vältel.
mutionu kirjutas:
Satakas kirjutas: praktikas on asi siiski vastupidi. kõigepealt üleüldinetõestamiskohustuse lasumine positiivse väite esitajal ehk tõestuse peab esitama see, kes väidab, et on olemas.
vastupidi pole lihtsalt võimalik ja seda on populaarteaduslikutlki korduvalt ja väga ilmekalt tõestatud. tuntuim näide on vast bertrand russelli "lendav portselanteekann". umbes sama tuntud on aga keskaegse munga occami "habemenoa lugu", mis räägib lihtsaima seletuse tõenäosusest ja mis on tänase päevani yhena teaduse toimimise printiipides kasutusel.
Noh ja siis? A väidab, et nägi "roosat elevantsi", koos A -ga nägi seda n+1 tegelast. B ütleb, et "roosat elevantsi" ei saa olemas olla (tema ei näinud) ning soovib, et A tõestaks seda. A, koos n+1 tegelasega, vaatab: 1. B on puhta lollakas, kui ilmselge ja käega katsutava asja tõestamist nõuab; 2. A -l on muud targemadki teha. Mõlemal juhul tõestust ei tule kuid "roosa elevants" kah ei kao. Minu arvamus on see, et ka B peab tõestama, et "roosat elevanti" ei saa olemas olla. Vastasel juhul meenutab see "ah, ole vait, va lollakas" asja.
roosa elevants narkarite nägemustes tõesti ei kao. nagu ei kao ka unenägudest lendamine ega hullumajadest napoleonid. aga..mida sa sellega öelda või tõestada tahad? et roosad elevantsid on igati usaldusväärselt eksisteerivad elukad, kuna sinu mõttekonstruktsioon ei suutnud nende olemasolu ümber lükata? sorry aga sa pead üritama midagi paremat.
mutionu kirjutas:
Satakas kirjutas: eksid. seda vabandamist tuleb aina vähem ette. põhjus on pragmaatiline. kui Teadus võttis paar sajandit tagasi teadmiste juhtimise oma kätesse, oliilma peal palju segaseid asju sest oli ka palju segaseid distsipliine. teaduse võimekus oli tollal tänasega võrreldes veel väike ning võimekuse vahe libateadustega võrreldes samuti väike. seetõttu tuli tollal tihti ette olukordi, kus Teadus pidi mõne hiljuti libateaduseks nimetatu omaks võtma. tänapäeval seda suurt ei juhtu. põhjus on samuti lihtne: teadus on jõudnud ajastusse, kus teaduse tegemine pole enam tavainimestele kättesaadavate vahenditega võimalik.
Kõik see ei takista millegi murdelise avastamist, mis võib praegused arusaamad elust ja olemisest pea peale keerata
mm...iseenesest muidugi ei takista aga loogiliselt mõtlev inimene peaks endale selgeks tegema, et iga päevaga väheneb sellise avastuse tegemise tõenäosus. ei taha väga pikalt seletada aga me oleme kõiksuse uurimises tõepoolest sinnamaale jõudnud, et paslik oleks tuua selline võrdlus, et sinu arvates võid sa siiski kõigest hoolimata oma korterist veel mõne kuningtiigri leida...või noh...välistada seda ju ei saa...

vaata...seda on raske seletada ja sõnadesse panna aga üleüldiselt on kõiksusel selle tajumisest lähtuvalt siiski teatavad piirid. teisiõnu: me "näeme" kõiksust läbi tohutu hulga erinevate aparaatide ehk meie tajusid avardavate abivahendite. alates hetkest mil me oskaks kõiki aparaatide näite selgitada, kaoks igasugune salapära. praegu oleme me sellele väga lähedal. muidugi on võimalus, et meie aparaadid ja muud tajud ei suuda lugeda kõiki olemasolevaid signaale, mistõttu me pole neist teadlikud ja sellest tulenevalt ei oska arvatagi kas ja kuidas me saaks neid selgitada. aga siinkohal vihjan sellistele asjadele nagu tumeaine ja mustad augud, mis pole tuvastatavad ühegi teadaoleva apastraadiga, ent mille olemasolu on sellegipoolest vaieldamatult tõestatud. siin tulebki esile see paljumainitud teaduslik meetod, mis nõuab vaatlusandmete igakülgset tõlgendamist. teatavasti avastatigi mustad augud ja tumeaine muude vaatlustulemuste kõrvalproduktina. see aga tähendab seda, et kõik siin ilmas on omavahel seotud. kõik mõjutab kõike - isegi see, mida me ühegi vahendiga otseselt ei näe. nimelt - teaduslik meetod on meile andnud vist piiramatu vahendi, mis võimaldab meil seda õigesti kasutades uurida ka seda, mis ühegi teise vahendiga poleks iial võimalik ja see vahend on loogika ning järeldusvõime ja oskus neid praktiliselt kasutada. ilma nendeta poleks avastatud ei musti auke ega tumeainet. ilma nendeta ei eksisteeriks suht-koht ühtki põhjapanevat avastust. aga mõte on siiski selles, et kuna kõik siin kõiksuses on omavahel seotud ja seoses, on võimalik tuvastamatut tuvastada läbi anomaaliate tuvastatavate seas. said aru? näiteks: kuidas avastati pluuto? näha teda polnud. lihtsalt üks astronoom täheldas korrapäraseid hälbeid neptuuni orbiidis, mis tähendas, et mingi senitundmatu ja -nägematu taevakeha mõjutab teda oma gravitatsiooniga. kokku pandi 1 ja 1 ja järeldati, et neptuuni orbiidist väljaspool eksisteerib veel üks päikesesüsteemi planeet (no hiljem teda enam tehniliselt planeediks ei peetud aga see pole siinkohal ka oluline).

või üks teine mitte vähem huvitav näide: kui laamtektoonika oli üldtuntuks ja tõestatuks saanud, pani suurem hulk paleontolooge, golooge ja evolutsioonibiolooge oma pead kokku. selle tulemusel sündis teooria, et üks teatav kalade ja kahepaiksete väga oluline vahelüli peaks vajadusel leitama ühest teatavast kanada piirkonnast. hulk teadlasi sööstis nimetatud piirkonda läbi kaevama ja otsitud fossiil leiti juhatatud kohast mängeldes.

analoogseid näiteid teaduse ennustavast toimimisest võib muidugi tuua lugematul hulgal aga eks tavainimesele loevad vaid põnevamad ja kuulsusrikkamad seigad. nagunii ei saaks keegi ju suurt aru näiteks subatomaarsete osakeste avastamisest lähtuvalt nende olemasolu ennustamisest jmt. ja need kõik ongi näited senitajumatu-tuvastamatu tuvastamisest läbi hoopis teiste vaatlusandmete. ehk siis: kui me oleme oma tajude avardamises jõudnud sinnamaale, on üsna raske julgeda ennustada, et meil on ees veel mõni radikaalne ja kõike senist ümber lükkav avastus. radikaalseid võib küll ette tulla. näiteks elu avastamine kosmosest aga kõike senist ümber lükata kahjuks enam ei saa, sest erinevalt kaasaegsele teadusele eelnevast ajast on kõik tänapäevsed teadusavastused korduvalt ja korduvalt tõestatud ja kontrollitud. :?
mutionu kirjutas:
Satakas kirjutas: kust sa tead, et see on fakt, et roosat lendelevanti pole olemas? mis ajast sina selliseid kategoorilisi väiteid esitama hakkasid???? ilma naljata! mainitud elukas võib vabalt elada näiteks saturnil. või mõnel eksoplaneedil. või...sarnaselt mägigorillaga mõnes Maa senitundmatus džunglis. ei saa KUNAGI öelda, et mingi asja mitteolemasolu on fakt! parimal juhul saab öelda, et mingi asja olemasolu on äärmiselt ebatõenäoline (+ esitada selle kinnituseks argumendid). see ongi negatiivse-positiivse väite vahe. positiivset saab tõestada (kui väide on tõene), negatiivset aga mitte iialgi!
Seega natside taldrikud on, toetudes interneeduses olevale infole, olemas ning, vähemalt millalgi, on nad ka ringi tiirelnud. Infot vastupidise kohta, va "natside taldrikuid pole olemas kuna see ei saa võimalik olla" mul ei ole.
tjaa...toetudes interneedusele ja enamgi veel - täitsa autentsetele keskaegsetele kaartidele elavad näiteks aasias ja ameerikas (aga muideks ka antarktikas) draakonid. kaartid ütlevad selge sõnaga: "siin elavad draakonid". sind ja sinu maailmavaadet eeskujuks võttes ei tohiks neis märkustes muidugi raasugi kahelda. on need ju kunagi tehtud ja - kaugeltki mitte suvalise interneeduseautori, vaid auväärse keskaegse, mingi kuninga poolt kõrgelttasustatud kartograafi poolt. finito, eksole?

aga taas: otse loomulikult ei saa draakonite olemasolu välistada. nagu ka russelli teepotti.

jääb vaid üle oodata, millal mõni interidioot hakkab kuulutama orbitaalse teepoti "religiooni" sest kuulus teadlane ju ise väitis, et nisuke asi kuskil tiirleb...
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas Satakas »

Karuke kirjutas:
Minu arvamus on see, et ka B peab tõestama, et "roosat elevanti" ei saa olemas olla. Vastasel juhul meenutab see "ah, ole vait, va lollakas" asja.
Natsiufode mitteolemist saab tõestada üpris kindlalt.
tjah...no natsi-ufot võis ka mingi piiratud hulk tüüpe nikerdada, kes hilje kadus (tapeti) aga palju huvitavam on natsi-tuumapomm, mis väidetavalt kuskil poola kandis õhku lasti ja mispeale aadu isiklikult olevat öelnud, et nisuke asi on ilmselgelt ebainimlik mistõttu seda mitte kunagi kasutusele võtta ei tohi.

ka see pommijutt elab internetis juba oma isiklikku ja takistamatut elu ega tunne puudust teda toitvatest poolearulistest vandenõuteoreetikutest, kelle elementaarseimgi mõtlemisvõime on kurat-teab-mis-põhjusel halvatud. pole siis imestada, et natsi-ufod palju levinum ja "usutavam" lugu on.
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas Satakas »

wudu kirjutas:
Satakas kirjutas:oled sa ehk märganud, et ta pole iialgi väljunud teaduse võimalikkuse piiridest?
Ja mis on väljaspool teaduse piire, seda lihtsalt ei ole olemas :D
nii ja naa.

on asju, mis ei sobitu ühel või teisel põhjusel olemasolevate teaduslike teadmistega, ent mis hüpoteetiliselt on siiski võimalikud (tooksin silmatorkavaimaks näiteks tähtedevahelise kosmoselennu, mis kõige julgemate ja ebareaalsemategi arvutuste kohaselt nõuaks näiteks alfa kentaurilt siia lendamiseks umbes jupiteri-suuruse planeedi suuruse hulga mateeria energiat. ja siinkohal ei räägita käegakatsutavate tehnoloogiate energiakulust vaid puhtteoreetilise (ulme)füüsika variandist, mis on tedaolevate loodusseaduste kohaselt vähegi mõeldav.

samas aga on asju, mis on ilmselgelt väljspool teaduse piire ja mida seetõttu pole ega saagi olla. jällegi - lihtsamate näidetena energia jäävus ja ehk siis ka entroopia. muidugi on selliseid asju tonnide viisi aga need kaks võiks minu arvates olla tuntuimad, millest tavainimene kuulnud on ja millest ta ka aru saab.
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas Satakas »

Lemet kirjutas:
võivad siia millalgi "kaanid" lennata/
Ja kaanid on kes? Maaväline mõistus UFOdel? :scratch:
kes siis veel? ega's maavälise mõistusliku ja kõrgeltarenenud elu olemasolus tänapäeval keegi eriti kahtlegi.

muidugi -teeme selgeks, et ufo ehk tundmatu lendav objekt võib olla mistahes lendav vidin alates fotoka objektiivi ette sattunud sitikast ja lõpetades lennukiga, mille kuuluvust vaatlejal tuvastada ei õnnestu.

tavamõistes ufodest rääkides kasutaks antud kontekstis siiski pigem väljendit "tulnukad" vmt
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas Satakas »

cleo kirjutas:
Satakas kirjutas: muuseas...lisaks arengule ja selle intensiivsusele on ka selline asi olemas nagu ressursside ammendamine, mis seab tsivilisatsiooni arengule piirid. me võime ju sinisilmselt arvata, et kuskil teisel planeedil on tsivilisatsioon, mis kasutab oma ressursse säästlikult, ent taas kord tulevad mängu füüsikaseadused ja muud, mis ütlevad, et mida aeg edasi, seda keerulisemaks ja kallimaks läheb maavarade kaevandamine ja ühiskonna varustamine (elementaarse) energiaga (NB! säilitamaks olemasolevat arengukiirust!!!)

see omakorda seab jällegi kindlad piirid interstellaarsetele kosmoselendudele. nimelt - meil pole mingit põhjust (seoses füüsika ja astrofüüsika printsiipidega) arvata, et mõnel kaugel planeedil oleks meist oluliselt suuremaid energiaressursse. aga just ENERGIA ongi see, mis seab tähelendudele piirangud.
Energiat on meil ju rämedalt käes...ainult me ei oska kinni püüda ja kasutada seda.
Miski jagamine käis u nii, et esimene arenguetapp on see kui mõistusega elu kasutab oma koduplaneedi ressursse, teine see, kui oma süsteemi ja kesktähe või tähtede ressursse ja kolmas see, kui oma kodugalaktika ressursse.
Me pole veel õlipõletamisest eriti kaugemale jõudnud.... :roll:
meie ei oska seda kinni püüda aga "tulnukad" oskavad? noh...olen nõus. praktilise füüsika seisukohast on muidugi nii, et teatud piirist alates on energia "kinnipüüdmine" sama kulukas või kulukamgi kui saadav energia või sellest saadavast energiast saadav reaalne kasu.

PS! vabandan suht hilinenud vastuste eest. pole lihtsalt aega pidevalt foorumis tiksuda...
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Re: Re:

Postitus Postitas cleo »

Satakas kirjutas:
meie ei oska seda kinni püüda aga "tulnukad" oskavad? noh...olen nõus. praktilise füüsika seisukohast on muidugi nii, et teatud piirist alates on energia "kinnipüüdmine" sama kulukas või kulukamgi kui saadav energia või sellest saadavast energiast saadav reaalne kasu.

PS! vabandan suht hilinenud vastuste eest. pole lihtsalt aega pidevalt foorumis tiksuda...
Pole hullu, sõnastame siis teisiti. On energialiike mida me ei oska kasutada. Vast tuntumad näited: juhitav termotuumareaktsioon? Külm termotuumareaktsioon? Ülijuhtivus kõrgetel temperatuuridel? Mh-ah, Jorh? Aga muud? Sh osaliselt tuntud ja päris tundmatud, sh kvantmehaanilised?) On meil veel tiba arenguruumi, loodame et seniks õli jätkub, mida korstnasse ajada :D
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Re: Re:

Postitus Postitas cleo »

Satakas kirjutas:
meie ei oska seda kinni püüda aga "tulnukad" oskavad? noh...olen nõus. praktilise füüsika seisukohast on muidugi nii, et teatud piirist alates on energia "kinnipüüdmine" sama kulukas või kulukamgi kui saadav energia või sellest saadavast energiast saadav reaalne kasu.

PS! vabandan suht hilinenud vastuste eest. pole lihtsalt aega pidevalt foorumis tiksuda...
Pole hullu, sõnastame siis teisiti. On energialiike mida me ei oska kasutada. Vast tuntumad näited: juhitav termotuumareaktsioon? Külm termotuumareaktsioon? Ülijuhtivus kõrgetel temperatuuridel? Mh-ah, Jorh? Aga muud? Sh osaliselt tuntud ja päris tundmatud, sh kvantmehaanilised?) On meil veel tiba arenguruumi, loodame et seniks õli jätkub, mida korstnasse ajada :D
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Re:

Postitus Postitas Satakas »

cleo kirjutas:
Satakas kirjutas:
meie ei oska seda kinni püüda aga "tulnukad" oskavad? noh...olen nõus. praktilise füüsika seisukohast on muidugi nii, et teatud piirist alates on energia "kinnipüüdmine" sama kulukas või kulukamgi kui saadav energia või sellest saadavast energiast saadav reaalne kasu.

PS! vabandan suht hilinenud vastuste eest. pole lihtsalt aega pidevalt foorumis tiksuda...
Pole hullu, sõnastame siis teisiti. On energialiike mida me ei oska kasutada. Vast tuntumad näited: juhitav termotuumareaktsioon? Külm termotuumareaktsioon? Ülijuhtivus kõrgetel temperatuuridel? Mh-ah, Jorh? Aga muud? Sh osaliselt tuntud ja päris tundmatud, sh kvantmehaanilised?) On meil veel tiba arenguruumi, loodame et seniks õli jätkub, mida korstnasse ajada :D
no kõigepealt pole ülijuhtivus energia aga kasulik on see muidugi. samas vaevalt et see kõrgetel temperatuuridel ka mõnel teisel planeedil võimalik on - vooluteemad on ikka päris läbi uuritud kuna need mahuvad ideaalselt meile hästi tuntud füüsika piiridesse. siin on praeguse seisuga arvatavasti veel väga vähe uut avastada. üksnes võimalikud uued juhtmematerjalid ja erinevate sulamite sidumisviisid... lisaks peaks vist mainima, et mingi suurema elektrivõrgu piires ülijuhtivust rakendada ilmselt ei saagi. pigem saab see kunagi tulevikus olema mikroühenduste teemaks. näiteks peaaegu olematu voolutarbega arvutid jmt.

tuumafusioonid on muidugi kuum teema ja ilmselt leitakse nende praktiliselt kasutamiseks lähiajal (ee...suhteline mõiste muidugi) ka mingi lahendus, aga...kuivõrd sellest saadava energia liik ei erine kuigivõrd praegu kasutatavast tuumalagunemise energiast, siis mingi kosmoselaeva liigutamiseks on seda tiba keeruline kasutada :? avakosmoses, kus füüsiline taustasüsteem samahästi kui puudub, on sellest tõtt-öelda vähe kasu...loodan, et saad aru ja ma ei pea täpsemalt seletama aga lühidalt: tuumade lagunemise või ühinemise energiast jääb vähemalt kontrollitud moel kosmoselennuks piisavaks tõukejõuks veidi väheks.

PS! kurioosne on märkida, et tuumapomme (tuumade lagunemine) on tegelikult kosmoselaeva võimaliku kiirendina juba välja pakutud. mõte siis selles, et kosmoselaeva hääästi paksu ja tugeva tagaosa (põhimõtteliselt düüsi) sees initsieeritakse ridamisi väikese ajavahega miniatuursed tuumaplahvatused, mis annavad laevale vajaliku algkiiruse.
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Re: Saksa ufod

Postitus Postitas cleo »

Selge, et praeguse tehnoloogia ja teadmiste baasil nimetatud protsesse ei suudeta rakendada interstellaarsete lendude jaoks. Ma tahan öelda, et on maailmaruumis energialiike ja kasutusviise, mida praegune tase ei võimalda isegi tajuda või paremal juhul rakendada.
Vaadates viimasel sajandil toimunud tehnoloogilisele arengule, ei suuda keegi praegu ette kujutada mis järgneva 100 aasta pärast olla võib. Areng ei ole olnud (seni) lineaarne vaid pigem logaritmiline ja praegu oleme selle tõusvas-kiirenevas faasis (loodetavasti). Küsimus kui kõrges punktis just oleme?
Sealjuures loomulikult ei usu, et natsipoisid oleks omal ajal suutnud kasvõi Maa gravitatsiooni- või magnetvälja enda kasutusse rakendada vastupidisel suunal kui Newtoni õunal :)
Ma pole küll ajaloolane/teadlane, aga 30a tagasi oleks sõnad Internet, mobiiltelefon, digi-tv jne 99,9% inimkonnast lihtsalt sooja auru ja mürasaastet tähendanud :write:

EDIT ülijuhtivus ei ole jah energialiik, kuid üks ütlemata huvitav nähtus, millel oleks kõrgtemperatuurilisel kasutusel oi kui palju rakendusi....
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Saksa ufod

Postitus Postitas Satakas »

cleo kirjutas:Selge, et praeguse tehnoloogia ja teadmiste baasil nimetatud protsesse ei suudeta rakendada interstellaarsete lendude jaoks. Ma tahan öelda, et on maailmaruumis energialiike ja kasutusviise, mida praegune tase ei võimalda isegi tajuda või paremal juhul rakendada.
Vaadates viimasel sajandil toimunud tehnoloogilisele arengule, ei suuda keegi praegu ette kujutada mis järgneva 100 aasta pärast olla võib. Areng ei ole olnud (seni) lineaarne vaid pigem logaritmiline ja praegu oleme selle tõusvas-kiirenevas faasis (loodetavasti).
aga mina küsiks, kas ja mida põhimõtteliselt uut peale tuumaenergia oleme me energiakasutamises viimase kolmesaja aastaga juurde avastanud? kogu aja käib üks ja sama fossiilide põletamine ning tuumaenergiatki tahetakse üha enam ära unustada. pealegi pole ka vanas heas fossiilipõletamises mingeid erilisi edusamme, et seda kuigivõrd efektiivsemaks muuta. harvad on juhused kui mõnest mootorist õnnestub rohkem kasutegurit välja pressida kui 30%.

see tähendab, et meie avastused ja teaduse areng on tähelendude seisukohast täiesti mõttetud. ja seda olukorras kus igaüks teab, et inimkonna suurimaks probleemiks tänapäeval on tohutu energianälg...
cleo kirjutas: Ma pole küll ajaloolane/teadlane, aga 30a tagasi oleks sõnad Internet, mobiiltelefon, digi-tv jne 99,9% inimkonnast lihtsalt sooja auru ja mürasaastet tähendanud :write:
noh...ma saan aru küll, mida sa öelda tahad, pean ma siiski märkima, et internet hakkas reaalselt tekkima juba kuuekümnendatel. T%T Belli laborid teatasid juba 1947 soovist ehitada mobiiltelefoni. ericcsson avas esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu 150 telefoniga 1956. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. digitelevisooonigi alged ületavad pakutud vanusepiiri.
cleo kirjutas:EDIT ülijuhtivus ei ole jah energialiik, kuid üks ütlemata huvitav nähtus, millel oleks kõrgtemperatuurilisel kasutusel oi kui palju rakendusi....
tõsi-tõsi. pange see ainult toimima...
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Re: Saksa ufod

Postitus Postitas cleo »

Satakas kirjutas: aga mina küsiks, kas ja mida põhimõtteliselt uut peale tuumaenergia oleme me energiakasutamises viimase kolmesaja aastaga juurde avastanud? kogu aja käib üks ja sama fossiilide põletamine ning tuumaenergiatki tahetakse üha enam ära unustada. pealegi pole ka vanas heas fossiilipõletamises mingeid erilisi edusamme, et seda kuigivõrd efektiivsemaks muuta. harvad on juhused kui mõnest mootorist õnnestub rohkem kasutegurit välja pressida kui 30%.

see tähendab, et meie avastused ja teaduse areng on tähelendude seisukohast täiesti mõttetud. ja seda olukorras kus igaüks teab, et inimkonna suurimaks probleemiks tänapäeval on tohutu energianälg...
Et siis... enne fossiilsete kütuste põletamist sõitis inimkond tuhandeid aastaid käterammu/purjede/hobuste jõul. Kõik arvasid nii aastal 1000 kui aastal 1400 et nii jääbki ja rohkem midagi ei olegi/tulegi.
Võta näpust, tuli härra Watt (venemaal muidugi Polzunov)...seejärel Marconi/venemaal jällegi Popov.....ja voila... Herr Benz ja Diesel muutsid maailma Kolumbusele täiesti mõistmatul moel....Kaua nüüd Euroopast Ameerikasse sõit aega võtabki?
noh...ma saan aru küll, mida sa öelda tahad, pean ma siiski märkima, et internet hakkas reaalselt tekkima juba kuuekümnendatel. T%T Belli laborid teatasid juba 1947 soovist ehitada mobiiltelefoni. ericcsson avas esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu 150 telefoniga 1956. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. digitelevisooonigi alged ületavad pakutud vanusepiiri.
Herr Einstein sõnastas üldrelatiivsusteooria aastal vist 1915... kunas sputnik seal piuksus? 1957 ehk?
Ega ma ilmaasjata jätnud 0,01% varuks...

Muidugi peab ütlema, vahepealse progressi mootoriks oli raha, seejärel (külm sõda) poliitika. Praegu on progressi pidureiks suures osas... oops? raha! ja Poliitika! Pole ju kellelegi enam midagi tõestada! Keegi naftadollarimiljardäridest pole nõus "pumba juures" olemisest loobuma...
Ja see fossiilkütuse kasumikett on krdi pikk....
Lihtsam on tuunida olemasolevat 30% kasuteguriga mootoreid ja rätipäid kõrbes ja mägedes taga ajada, kui "sigakallist" teadust teha ja põhimõtteliselt uut lahendust energiakriisile leida.
Minu usk on küll see, et mingi aja pärast saame olla tunnistajaks millelegi hoopis teistsugusele (no kasvõi antiaine masstootmisele) tänu millele laheneb nii energiakriis kui ka energiaprobleemid tähesõitudes 8)
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Saksa ufod

Postitus Postitas Satakas »

cleo kirjutas:
Satakas kirjutas: aga mina küsiks, kas ja mida põhimõtteliselt uut peale tuumaenergia oleme me energiakasutamises viimase kolmesaja aastaga juurde avastanud? kogu aja käib üks ja sama fossiilide põletamine ning tuumaenergiatki tahetakse üha enam ära unustada. pealegi pole ka vanas heas fossiilipõletamises mingeid erilisi edusamme, et seda kuigivõrd efektiivsemaks muuta. harvad on juhused kui mõnest mootorist õnnestub rohkem kasutegurit välja pressida kui 30%.

see tähendab, et meie avastused ja teaduse areng on tähelendude seisukohast täiesti mõttetud. ja seda olukorras kus igaüks teab, et inimkonna suurimaks probleemiks tänapäeval on tohutu energianälg...
Et siis... enne fossiilsete kütuste põletamist sõitis inimkond tuhandeid aastaid käterammu/purjede/hobuste jõul. Kõik arvasid nii aastal 1000 kui aastal 1400 et nii jääbki ja rohkem midagi ei olegi/tulegi.
Võta näpust, tuli härra Watt (venemaal muidugi Polzunov)...seejärel Marconi/venemaal jällegi Popov.....ja voila... Herr Benz ja Diesel muutsid maailma Kolumbusele täiesti mõistmatul moel....Kaua nüüd Euroopast Ameerikasse sõit aega võtabki?
einojah, kõik nimetatud härrad ilmusidki viimase kolmesaja aasta sees. enne seda kasutati ühtlaselt põlemist, tuult, vett ja igasugu elajaid. ega vist muud olulist polnudki. mis puutub aga millegi uue ootamisse, siis varasem ajalugu on kuhjaga täis kuulsate oma valdkonna ekspertide tõdemusi, et "finito...kõik, mis võimalik, on ära leiutatud!"
cleo kirjutas: Muidugi peab ütlema, vahepealse progressi mootoriks oli raha, seejärel (külm sõda) poliitika. Praegu on progressi pidureiks suures osas... oops? raha! ja Poliitika! Pole ju kellelegi enam midagi tõestada! Keegi naftadollarimiljardäridest pole nõus "pumba juures" olemisest loobuma...
levinud, aga hambutu vandenõuargument, mida tavaliselt tuuakse esile kui jutt läheb vee kütuseks kasutamisele vmt. kuna teooria on väga levinud, siis on isegi majandusinimesed on selle kohta öelnud, et kui tõesti mõni pumbamees peaks niisuguse teadmise oma valdusse saama, paneks ta kohemaid kõik oma pumbad kinni ja hakkaks esimeseks vett kütuseks kasutava mootori tootjaks, sest sellise mootori tootmine kogu maailmale (patent!!!) oleks selgelt tulusam kui pumpade käigus hoidmine.
cleo kirjutas:Ja see fossiilkütuse kasumikett on krdi pikk....
just nimelt! krdi pikk. see tähendab, et pumbamehele endale laekub vaid murdosa selle keti lõpust paaki voolava neste hinnast. mootorit tootes on aga see kett hoopis krdi lühike ja tulugi hoopis teine.

pealegi - ega siis pumpagi seisma pea panema sest naftat on hädasti muukski vaja kui vaid mootorites põletamiseks ja need muudki valdkonnad pole teab mis odavad. ühesõnaga, kuni me ei õpi kasvõi näiteks plastikut või asfalti veest ja antiainest tootma, võivad pumbad veemootorite vuramise kiuste segamatult naftat üles tõmmata.
cleo kirjutas:Minu usk on küll see, et mingi aja pärast saame olla tunnistajaks millelegi hoopis teistsugusele (no kasvõi antiaine masstootmisele) tänu millele laheneb nii energiakriis kui ka energiaprobleemid tähesõitudes 8)
noh...eks muudkui aga loodame... mis minulgi selle vastu olla saaks. seda enam, et nafta lõppemine võib vabalt juba minu elu ajal ette tulla ja ausõna - ma ei julge eriti mõelda, mis siis (tegelikult juba jupp aega enne) juhtuda võib kui kellelgi tõepoolest mõnda kübaratrikki varuks pole :? muide seda kübaratrikki peetakse tõenäoliseks ka just seepärast, et naftat nii katkematult ja ükskõikselt imetakse - noh, et küllap siis peab midagi varuks olema. aga...üldse ei pea, sest kui ükskord viimase augu põhjast üks mahlakas lurin kostub ja autod keset maanteed seisma jäävad, on pumbast tanklani ulatuvast ketist toituvatel asjapulkades nii palju varandust kokku kraabitud, et nad suudaks vabalt veel 70 põlve hobuvankrite ajalgi ära elada. küllap nad hakkakski hoopis hobusekasvatajateks või hobusesööda kasvatajateks vmt ja kõik läheks vanamoodi edasi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: aarnet ja 12 külalist