Jaanus2 kirjutas:See ei ole küll põllumajandusfoorum, aga mõned selgitused siiski. Tööd tegidki nad vähem sellepärast, et neil oli selline kultuurtaim nagu mais. Muud taimed olid ka päris head. Nad lihtsalt ei vajanud atra ja veoloomi (laamad vedasid kolu seljas mägedes).
1) nende mais, nagu ma juba ülalpool mainisin, oli tollal ikka vääääga kidur (tõlviku pikkus vaid 2cm, mis teeb sellest oluliselt sitema kultuurvilja, kui tollane euraasias aretatud nisu, rukis või oder)
2) laamad olid vähesel määral kodustatud vaid andides. sealjuures ei kasutatud neid sugugi palju koormavedajatena vaid peamiselt liha- ja villaallikatena. kurioosne on siinkohal laamade kasutamise leviala ära märkides rõhutada kliimavööndite barjääri: laamad olid andidest vaid tuhatkond kilomeetrit põhja pool täiesti tundmatud. seal tegid kogu transporditöö ära inimsoost koormavedajad, kes ei taibanud oma töö kergendamiseks isegi ratast leiutada
Jaanus2 kirjutas:On arvestatud, et Ameerika avastamine-vallutamine oleks ära tasunud ka ainult siis, kui sealt oleks saanud ainult maisi ja ei midagi muud.
kahjuks ei ole sellist arvutust kohanud ega oska selle kohta midagi kosta.
Jaanus2 kirjutas:Suurem jagu USA põllumajandusese tulust (pole väike) tuleb maisist.
ega sa nüüd jumala eest ei ürita võrrelda kaasaegset kultuurmaisi ja põllumajandust kolumbuse-eelse maisi ja põllumajandusega?
Jaanus2 kirjutas:Ka USA-s koristati mais enne kombaini leiutamist käsitsi (murti tõlvikud küljest). Üks mees koristas nii aakri (4000 ruutmeetrit) päevas.
on suur-suur vahe, kas korjata käsitsi tänapäevaseid, suuri tõlvikuid või vana-aegseid 2 cm pikkusi pabulaid.
Jaanus2 kirjutas:Põhja-Ameerika indiaanlased olid ka üsna mugavad - tegid veidi alet, kepiga augu ette, külvasid maha ja läksid suveks jahile. Sügisel koristasid maisi ära ja said ikka rohkem, kui eestlane sirbiga põllul küürutades ja pärast reht pekstes.
seda tehnikat on läbi aegade kasutanud paljud kütid-korilased. paraku ei ole saagi rohkusel mitte mingit tähtust kui tegu on rändava eluviisiga inimestega, kes ei ehita toidu varumiseks aitasid. teravilja säilitamine nõuab selle kindlates tingimustes ladustamist, vastasel juhul läheb see hallitama ja pole sugugi juhus, et tsivilisatsioonid said alguse seal, kus õpiti selgeks põllumajandusproduktide säilitamine.
seepärast julgem ma SIIRALT kahelda, et PA indiaalased oleks VIITSINUD külvata ja korjata maisi rohkem, kui neil hädapärast vajalik ja võimalik oli sest rändavatel inimestel puuduvad teravilja säilitamiseks võimalused (isegi juhul, kui nad talveks kuskile paikselt laagrisse jäävad) ja vastasel juhul oleks nad ära tabanud paikse maaviljeleja elu eelised ning hüljanud rändava eluviisi.
siinkohal ma muidugi ei eita, et nad pooltahtmatult maisikasvatust viljelesid (see, nagu juba mainisin, oli ja on praegugi "metslaste" seas levinud nähtus, mis paljudel juhtudel ja teatavate asjaolude kokkulangemisel lõpuks tsivilisatsiooni tekkeni viib). vaidlen vastu vaid selle ulatusele ja korjatud saagi hulgle.
Jaanus2 kirjutas:Terade eraldamine tõlvikutest on ka lihtne tegevus rehepeksuga võrreldes. Eurooplased ja asiaadid pidid oma teraviljadega roppu moodi vaeva nägema, muud neil lihtsalt ei olnud.
maisiterad tuleb pärast tõlvikust eemaldamist kas kuivatada või konserveerida. konserveerimisest me muidugimõista antud kontekstis ei räägi. kuivatamisest ja edasisest kuivana säilitamisest aga räägiks küll. see protseduur nõuab nimelt paikseid ehitisi, mida PA indiaanlastest vaid üksikud suguharud omasid ja need elasid kas liiga kaugel põhjas või siis kuivas kõrbes, milles kummaski maisikasvtamine kuigi tulus ettevõtmine ei ole.
muidugi kuuluvad PA indiaanlaste sekka ka mehhiko alades elavad indiaanlased, kes on oma kõrgkultuuridega hoopis teine teema aga nagu ma mõistan, käib jutt siiski USA ja kanada territooriumil elanud suguharudest.
PS! pealegi ei ole üldse oluline, kas, kuidas ja mis ulatuses PA ja LA indiaalased maisi kasvatasid. oluline on see, et ei sellest ega ka nende kultuuridest ei saanud euraasiaga võrreldes samaväärse aja vältel mingit erilist asja ja sellel on omad kindlad põhjused, millest olulisimaks on põhja-lõunasuunas orienteeritud eluruum.
