Kuldne loss hmmmm... ma ei tea sellest, aga ega eriti ei usu praegu. Oleks sellest rohkem kuulda olnud.
Jah, Ogedei Khaan, vist suri 1241. aasta kevadel, kui mongolid olid Batu-khaani ja Sübedei juhtimisel hävitanud kaks Euroopa armeed - Poola ja saksa raudrüütlid langesid Liegnitzi all ning Ungari kuninga Bela IV väed. ungarlaste löömine lahingus on üks ajaloo parimalt plaanitud lahinguid, ühe maailma parima strateegi, Sübedei, poolt.
Ei teata kui palju oleks Euroopa suutnud vastu seista, kuid eriti ei usu, et midagi suurt teha oleks suudetud.
Veel arvatakse, et mongolid ei suutnud Euroopas sõdida kuna seal oli puudus piisavalt suurtest karjamaadest. Mongoli armee vajas tohutu suuri rohumaid oma sadadele tuhandetele hobustele ja neid oli Venemaal ja Kesk-Aasias lõputult, kuid Euroopas mitte. Aga ma ei suuda ikka seda täielikult uskuda kuna see on khakhaani surmaga natuke liiga suur kokkusattumus. Kui peakorter oleks jäänud kuhugile Poola või Ukraina piirialadele, oleks saanud saata kasvõi väiksema armeeüksuse. Ma ei tea, kuid usun üpris kindlalt, et 13. sajandi keskel olid Aasias armeed mitmeid kordi suuremad kui Euroopas ja sama ka rahvaarvuga. Mongolid olid suure osa Hiinast (põhiliselt Põhja-Hiina) vallutanud kordi väiksemate sõjavägede vastu võideldes ja tehnoloogiliselt olid hiinlased maailma sõjanduses kõigist euroopa rahvastest ees. Niiet ei näe suurt muret sõdida aeglaste euroopa sõdalaste vastu.
Pärast Ogedei Surma läks asi hapuks. Maailma suurim ühendatud impeerium läbi inim-ajaloo, hakkas lagunema. Nomaadide seaduste kohaselt pidid pojad oma isa saadud maad eraldi valitsema. Ka pärast Temüjini(Tshingis-Khaan) surma tehti seda, kuid Ogedei sai neist Khakhaani tiitli, mis tähendab siis khaanide khaani kui lihtsalt öelda. Ma ei tea üksikasju kuidas khakhaanile teised vennad enam alluda ei tahtnud, kuid ega see muud kui võimu ja ahnuse mäng olla saanud. Mongoolia Impeerium oli jagatud kas neljaks vist - khakhaan valitses sise-Mongooliat ning ligiduses olevaid Kesk-Aasia alasid, veel oli Hiina kus valitses nüüd mongolite Yuani dünastia, il-Khaanide alad kuskilt Araali merest Iraagini ja tulevase Kuldhordi alad tänapäeva vene steppides ja Ukrainas. Nii ta läks, igaüks neist hakkas ajama oma rida ja sealt alates, siis kusagilt 1240'ndatel ja 1250'ndatel, hakkas kogu kaadervärk laiali minema. Sõjaväeliselt hakkas asi vast sellepärast alla käima, sest kuna impeerium haldas tohutult palju eri rahvusi, siis armeesse pääsesid ka muud sugu rahvad - türklased, kasahhid, saratseenid. Ma täpselt ei tea kes veel, ei tunne päriselt seda asja. Seega sõjaline taktika arvatavasti muutus ja ka relvastus, olens millises neljast riigi osast rääkida.
Hiinas juhtus see, et kuna mongolid olid puhas stepi rahvas, ei olnud neil aimugi, kuidas kedagi administratiivselt valitseda ja asi jäi suuresti kohalike hoolde. Võib olla istus kuskil mingi tore mongol uhketes riietes hiina templis ja oli "valitseja" kuid peale maksude maksmise tema ei hoolinud. Hiina kultuur, kui arenenum mongolite omast, hakkas võimust võtma. Hiinlased elasid oma soodu edasi, makstes oma makse, kuid kohalikud mongolid hiinastusid ja nii oli mõne aja möödudes kogu Mongoli-Hiina sama hea kui ennem, ainult maksud olid peal. Aga ega nii kaua saa, ning 1368. aastal Yuani dünastia langeski ja valitsema sai Hiina Songi dünastia(vist oli Songi).
Il-Khaanide aladest paljut ei tea, peale selle, et nad islamiseerusid. Ju siis imbusid samuti kohaliku rahva hulka. Pealinna Ulaanbaatari ümber olev Mongoolia Impeeriumi peakorter koos mõnede Kesk-Aasia aladega ei suutnud enam edukaid sõjaretki korraldada ja suurema tõenäosusega sõdis oma Impeeriumi sees. Sealt alates vajus seegi ajaloo hauda, kadus mälestustest.
Kuldhordi lugu teavad niikuinii paljud. Dimitri Donskoi ja Ivan III, kes 1480. kuulutas välja Moskoovia riigi, kuna Kuldhordi valitseja ei pannud seal toimuvat tähelegi, oli kaugenenud sealsetest aladest ja kogus makse nii kui juhtus ja valikuliselt.
Põhiliselt langes Mongoolia,minu arust, kõik eelnev ja järgnev on MINU ARUST

,sellepärast, et mongolid olid iseenesest liikuv nomaadi rahvas nagu kõik teavad. Nad ei hoolinud linnadest, nende valitsemisest, vaid hoopis karjapidamisest, jahiretkedel käimisest, sõdimisest ja siis kui vaja neilt makse korjata ja seda nad valitsemise asemel oma languse ajal ka põhiliselt tegid. See riik sai ainult ühe mehe nägemuse pärast tõelisuseks. Tshingis-Khaan, Temüjin, ühendas kõik kohalikud hõimud mongolite käpa alla, kuigi ma ei tea kui palju mongoli hõim omanimelises riigis täpselt valitses. Ennem polnud midagi säärast juhtunud, aastasadu oldi sõditud omavahel ja vahel ka naabritega riieldud, aga selline ühtsus oli enneolematu. Selline Tshingis-Khaani tegu on üpris seltamatu, kuidas sai sellisest nomaadide hõimukogumikust tekkida riik, mille sõjavägi, algselt ainult 200,000 mehe ringis, oli võimsam ja distsiplineeritum kui ükski teine samal ajal. See armee oli ühtne ja kuulas käske nagu roomlased ennem neid ja ustavuskoodeks oli ilma sõnagi ütlemata igale sõdurile selge. Mässu sellistelt meestelt kergesti ei leia. Iga kümme meest valisid endale oma komandöri, iga sada meest oma komandöri, mis olenes tolle julgusest ja oskustest. Mehed ei lasknud lihtsalt kergatseid neid võimalikku surma juhtima. Kümne tuhande-mehelise üksuse komandöri valis Khakhaan kui ma ei eksi, ei tea kuidas tuhandese üksusega oli. Kui aga Temüjin 1227. aastal suri, hakkas impeeriumi kell tiksuma. Paljud ajaloolased usuvad, et Tshingis-Khaan oli see kes riigi tööle pani, selle võimsaks muutis ja kellega see ka suri. See oli ka tõsi. Kuigi veel hea paarkümmend aastat pärast tema surma tundsid inimesed alates Jaapani rannikust kuni Rooma linnani surmahirmu "Jumala nuhtluse" ees, ei olnud riik enam see, millest Tshingis oli unistanud. Riik jagunes koheselt pärast tema surma ja väiksemad jagelemised hakkasid poegade vahel kohe peale.
Lõpp lause: 14. sajandiks oli mongoli "riik"/riigid kaotanud põhilse poliitilise ja sõjalise tähtsuse ja 15. sajandiks oldi oma vibudega juba ajast ja arust, püss(vale mõiste kindlasti)ja algsed kahurid hakkasid arenenud riikides peale tulema.
Ma ei tea, vist on praegu kõik, loodan, et mu segasest jutust ka midagi selgeks saab või meelde jääb.