Naised sõjaväes

[Tegelane5]

VBolla oli too tüüp oma lojaalsust kuidagi tõestanud? Võtame näiteks oma paadimehe, Alex Lepajõe. Väga ebatõenäoline oleks, et seal paadis oleks koha leidnud mõni NA vormis tüüp, kes räägib ainult vene keelt. Kuubal vbolla oli üleviijaid rohkem aga kuidas too ülehüppaja nad üles oleks leidnud? Millega maksnud?

[Roamless]

Actuali poolt kirjeldatud situatsioon, kus NATO on põlema süüdanud Eesti linnasid, vaevalt oleks tekitanud eestlastes suuremahulist NATO vastast koondumist ja ühe mehena neetud lääne fašistide vastu vabatahtlikku minemist nõukaarmeesse. Nõukaajal seda võibolla punases ladvikus loodeti ja paistab, et Actual kannab neid ideaale edasi, vaadates ka tema varasemaid postitusi ehk siis avatar vastab ka ideedele . Pigem oleks eestlastes tekkinud viha mõlema poole vastu, ala et üks oma sõjalised objektid keset linnasid toppis ja teine need koos rahvaga puruks pommitas.
Samuti arvan, et soodsa võimaluse tekkides, oleks paljud tollased eestlased teinud Vene armeest sääred lääneriikidesse (eriti just konflikti korral), kuid mõelda ei saanud ju ainult endale. Oli olemas perekond, vanemad, mõnel isegi võibolla naine ja laps. Seega mingist ustavusest NSVLi pole küll enamike puhul mõtet rääkida, luges ikka see nn pragmaatiline pool. Erineval Trummist, leian, et sõjaolukorras oleks eestlased arvatavasti kukkunud kiiresti deserteeruma ja ennast vastasele vangi andma, sest mille eest oli neil nõukaarmees sõdida? Kui WW2 ajal oli osadel sakslaste vastu mingi viha olemas, siis lääneriike kummardati salaja kogu pribaltikas ja vastaspoolt arvatavasti reaalselt armastasid üksikud ideelised kommunistid.

[Lemet]

Pigem oleks eestlastes tekkinud viha mõlema poole vastu,

Eks see oli ka Teise maailmasõja päevil aktuaalne teema, ega's tuulest see "...meid röövel päästnud röövli käest..." lauluke ka ei tekkinud.

[Kilo Tango]

Eks see oli ka Teise maailmasõja päevil aktuaalne teema, ega's tuulest see "...meid röövel päästnud röövli käest..." lauluke ka ei tekkinud.

Vanaisa armastas rääkida, kuidas teda saksa univormis rindele sõidutati ja kuidas ta ühe sakslasega vagunis vestles. Sakslane olla öelnud, et "Tead, Kristjan, mis vahet on natsionaalsotsilismil ja kommunismil - sama palju kui sital ja pasal. Üks on paks ja teine vedel, haisevad mõlemad."

[Lemet]

Lennukikandjal "Ronald Reagan" näikse pesueht matriarhaat valitsevat...12-st dekilükkajast kaheksa emainimest.

[wudu]

Samuti arvan, et soodsa võimaluse tekkides, oleks paljud tollased eestlased teinud Vene armeest sääred lääneriikidesse (eriti just konflikti korral), kuid mõelda ei saanud ju ainult endale. Oli olemas perekond, vanemad, mõnel isegi võibolla naine ja laps. Seega mingist ustavusest NSVLi pole küll enamike puhul mõtet rääkida, luges ikka see nn pragmaatiline pool. Erineval Trummist, leian, et sõjaolukorras oleks eestlased arvatavasti kukkunud kiiresti deserteeruma ja ennast vastasele vangi andma, sest mille eest oli neil nõukaarmees sõdida? Kui WW2 ajal oli osadel sakslaste vastu mingi viha olemas, siis lääneriike kummardati salaja kogu pribaltikas ja vastaspoolt arvatavasti reaalselt armastasid üksikud ideelised kommunistid.

Arvatavasti läänes teati seda ka väga hästi, et Balti riikide elanikud eriti lojaalsed ei ole Nõukogude Liidu suhtes. Ning ERNA taoliste gruppide jaoks oleks läänes jagunud küllalt kaadrit Balti põgenike seas.

[hillart]

[Kapten Trumm]

Eks need "arvajad" on siin (ja laiemalt) need, kelle lapsepõlv ikka EV ajal möödunud on.
Siingi mõnes teemas näha, kuidas söödi tootmisjäätmeid ja raudogadega piitsa vibutavad parteigenossed sõitsid ratsa näljapaistetuses tavainimese seljas.

Korjati ja korrastati erinevaid torusid (mis asidki omal ajal KL esimesteks relvadeks, muideks), peeti plaane jne

Halvasti varjatud tõde on ka veel selles, et samal perioodil, kui sina poleerisid ilmasõja aegseid vintpüsse, poleerisid paljud tegelased alles oma komsomolimärke. Mis ei seganud neil hiljem saada kõvadeks Eesti asja ajajateks ja demokraatia võidukäigu eest võitlejateks. Kui vaadata omaaegseid fotosid augustisündmustest Tallinnas, siis seal teletorni ja raadiomaja kaitsel ei paistnud just eriti palju neid tõsiseid poliitika tegijaid, küll aga tekkis neid suuri isamaalisi tegelasi nagu seeni peale vihma siis, kui sai selgeks, et vene tankid enam ei ähvarda. Jääb vaid küsimus, kui need tankid uuesti ähvardavad, kas siis toimub vastupidine protsess ja pintsak keeratakse teistpidi selga, sedakorda siis koos georgi lindiga?

[Roamless]

Paistab, et Hillart on minu postitusest natukene valesti aru saanud ja tugineb siin oma emotsioonidele. Temale sekundeerib kilkamisega grafomaanist Trumm, kes vist mõni usin "kõiketeadja" laomees mõnes autovaruosade firmas, et 24/7 foorumis leiab aega istuda.
Minul isklikult ei ole jah kahjuks vanust, ega kogemust läbida nõukogude armeed, kuid minu lapsepõlv möödus ikkagi ENSV-s. Nõukaarmee kogemus on olemas isal ja tänaseks juba lahkunud vanaisal. Vanaisa sundmobiliseeriti II maailmasõjas Punaarmeesse, kus ta 1944 aastal Eestisse jõudes lihtsalt jalga lasi ja varjas ennast sõja lõpuni metsas, omades ka kontakte kohalike metsavendadega. Tema põhjendus oli lihtne, olin noor ja tahtsin elada, ei soovinud surra Kura säärel Vene võimu eest sõja lõpupäevil.
Isa puhul oli asi keerulisem, tema teenistus jäi sügavasse nõukaaega, kus nõukaarmeest põgenemisele ei mõeldud, sest kuhu sul ikka minna oli, eriti kui vanemad Eestis. Aga konflikti korral lääneriikidega poleks isa ega tema teenistuskaaslastest baltlased (väidetavalt isegi ka mõned venelased) kõhelnud soodsa võimaluse korral poolt vahetamast, sest ega neilgi polnud mingit isu surra nõukogude korra eest. Seega Hillart võis olla tõesti nõukaajal tubli komnoor ning tõsimeeli mõelda "suure kodumaa" kaitsmisest viimse verepiisani, see ei tähenda, et teised niiviisi mõtlesid. Pigem oli ka tollal mõtlemine pragmaatiline, nagu II maailasõja ajal. Niikaua, kui jalgade all ei põle, on vene värk paratamatus, kuid aga sunnitakse mingisse arusaamatusse konflikti lääneriikide vastu, siis kaob "lojaalsus" NSVL-ile kiiresti. Selle arusaama alla ei liigitu afgaani konflikt, sest selle eestlastest veteranid on öelnud, et vaadates kohalike habemikke metsikust, ei soovinud nn valgetest eriti keegi ülejoosta.

[Kapten Trumm]

No on ikka lapsejutt

Arvad, et arusaamatus konfliktis lääneriikidega, nt 80ndate hüpoteetilises sõjas NATO-ga Saksamaal oleks eestlastest ajateenijad-mobiliseeritud asunud püha demokraatia kutse ajel üle kargama nagu koerad jooksuajal, jättes oma pered-vanemad kus kurat, peaaasi, et saaks orjaahelaist vabaks (joostes üle veel Lääne-Saksamale, kes oleks tõenäoliselt kõvasti sõjaliselt tongi saanud ja suht varemeteväli olnud)?

Kui sa veel väidaks, et mobilisatsiooni eest oleks metsa pagetud, võiks veel uskuda.
Tegelikult - oli ka see "sõtta mobiliseerimine" siin ära, Tsenobõli ja rõhuv enamus läksid.
Olid ka siis mõisted "kohus", "vastutus" jne - tõsi omas võtmes, aga nad olid olemas.

Teiseks ikkagi, seda eestlaste ülekargamise kihku kahel käel ootavasse läände peaks ju kinnitama ülekargamise teoks tegemise statistika (mis loogika järgi on võrdelises seoses kihuga) ja sellele järgnenud teenistusalased piirangud "pribaltidele"?

Oleks tädil seesamune, oleks onu. Aga ei ole.

[vk1]

100% meestest sojavaes on ka ikka veidi ohust voetud. Ei ajanud mu isa keegi 1960date lopus sojavakke ja 1968 aasta sugisel ta vabatahtlikult sinna ka miskiparast ei kippund. Ei usu et ta seetottu vahem mees oleks olnud.koik ta 3 poega igatahes on EKV reservistid

[Lemet]

Annaks sahmaka leili siis veel- kõvad ülejooksjad, nagu siin sõna võtavad, tehke endale selgeks see "pisiasi"- kui sa oled poolteist aastat mingi seltskonnaga päev päeva kõrval higi valanud ja koos elanud, siis jutt ülejooksmisest pole eriti tõsiseltvõetav juba inimlikust seisukohast. Näide seesama Afganistan- osales üle poolteise tuhande Eestist pärit kutsealuse, elanikkonna koosseisu järgi oli neist vähemalt tuhat eestlast. Enamus lahinguüksustes. Palju üle jooksis? Saksamaa- üle jooksid lõpus kaks, neidki pidada mingiteks õilsatest ideedest kantuteks oleks ikka ülimalt loll väide- mõlemad istuvad USAs vanainimeste mõrva eest kinni. Ja juba öeldu- oleks võimaliku sõjategevuse korral sitasti läinud, oleks eestlaste ülejooksu protsent olnud muu taustal numbriliselt marginaalne, põhilised arvud oleksid tulnud venelaste-ukrainlaste-valgevenelaste hulgast. Olnuks Nõukogude armee olnud võidukas, poleks keegi üle jooksnud.

[Illike]

Vabandage, teema on: "Naised sõjaväes" mitte ülejooksikud.
Mis puutub ülejooksikutesse DRA-s siis ei olnud erilist võimalust selleks. Teine põhjus oli tahtmine. Ei olnud soovi üle joosta. Mis valikud seal olid: reasõdurina ei olnud ma väärtuslik kohalikele ega teistele. Mis saatus oleks mind oodanud: kas oleks kohe maha löödud või oleks mind lihtsalt tagasi ostetud. Ei oma kindlaid allikaid, kuid jutud käisid, et ülejooksikud osteti tagasi igasuguse hinna eest, kaasa arvatud relvad ja lahingumoon. Olin seal 20 kuud ja selle aja sees veeti meie pataljoni rivi eest läbi vähemalt kolme ärajooksnud kodanikku kes olid tagasi ostetud. Selline propaganda mõjus ülihästi.
Samuti olid ähvardused sellise teo eest kodustele ebameeldivuste tekitamises. Missugused valikud on 20 aastasel elukogemustega noorel mehel (kes on veel täiesti jobu, praegu tagasi vaadates)?
Samas fantaseerides teemal sõda Eestis, siis oleks kindlasti hüljanud N. Vene positsioonid ja läinud teisele poole üle.

[hillart]

[hillart]

Aga nüüd!
Ikka - NAISED; NAISED; NAISED!!!
See on teema.