Iraagi sõja teema all kiskus nagu siin foorumis tavaline on jutt teisele teemale.
Vaidluseks, kes on kõige hullem okupant olnud Eestis.
Teeks siis eraldi teema ja arutaks asja siin all edasi, et Iraagi teema liiga ära ei risustuks. Võtan siis julguse kokku ja mängin jälle mode.
Palun leebemat karistust, eesmärk on üllas.
Okupatsioon Eestis läbi aegade
Okupatsioon Eestis läbi aegade
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Poluvernyk34
Ma kaldun tiba teemast eemale, vabandage.Mul on küsimus veel.Kas teate kes oli rahvusest Stalin ja Berija ? Kui teate miks siis kõik ajate venelaste süüks.
Ootan huviga teie kommentaare.
hugo1
Tsiteerin::
Ma kaldun tiba teemast eemale, vabandage.Mul on küsimus veel.Kas teate kes oli rahvusest Stalin ja Berija ? Kui teate miks siis kõik ajate venelaste süüks.
Ootan huviga teie kommentaare.
Aga miks süüdistatakse sakslasi, kui Hitler oli austerlane
Tegelikult sain Sinust aru Sa tahad teada, mis on eestlastel venelaste vastu.
Tegelikult on vastastikune vimm sajandeid vana. Algas see juba sadu aastaid enne II maailmasõda ja põhjused on siin
Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).
1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tðuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otðela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tðuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovitði sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodða juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 - Venelaste rüüsteretk Narva. "Aastal 1570 saatis moskvalane mõne tuhande opritðna mehi Liivimaale Narva, kus nad hakatuses nõnda tegid, nagu tahaksid nad rootslaste vastu Liivimaal sõjakäiku alata. Aga kui nad Narva sisse lasti, siis hakkasid nad kohe hirmsasti tapma, möllama ja mässama. Kui need tapmised Narvas korda olid saadetud, siis riisuti kõik majad, aidad ja poed tühjaks ja kõik kaubad ja kraamid, lina, vaha, rasv, nahad, kanepi ja kõiksugu kallid kasukanahad, mitu tünni kulda väärt, kisti välja uulitsale ja väljade peale ja põletati ära."
1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda opritðnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi Ðeremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
Siit lehe pealt leiad veel palju huvitavat Eesti ajaloost
http://www.laidoner.ee
Poluvernyk34
Tänan faktide eest hugo, aga ma arvan et sakslaste tegud ei olnud mitmeid kordi vähem.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all. Ta kuulus küll ,aga kas mõisnikud ei olnud mitte sakslased ?
napoleon
Mis puutuvad siia Saksa mõisnikud? Osa mõisnike oli ka Saksastunud Eestlasi. Kehtiv kord oli Vene oma, sõltumata mõisnikest
Poluvernyk34
Kord võib olla ju vene aga tegusid tegid ju sakslased. Või väidat et sakslased olid leebed onukesed kes suhtlesid meise võrdväärselt.
napoleon
Ristiusustamise ja vallutamise aegu, kindlasti mitte. Lihtsalt Venelased on oma rüüstamises järjepidevamad. Kokkuvõtteks ei olnud rahval vahet mis rahvusest oli mõisnik. Samuti oli ka vast Vene talupojal ükskõik mis rahvus tema rõhujal on.
hugo1
Tsiteerin::
Tänan faktide eest hugo, aga ma arvan et sakslaste tegud ei olnud mitmeid kordi vähem.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all. Ta kuulus küll ,aga kas mõisnikud ei olnud mitte sakslased ?
Tsiteerin::
Kord võib olla ju vene aga tegusid tegid ju sakslased. Või väidat et sakslased olid leebed onukesed kes suhtlesid meise võrdväärselt.
Jah Sul on õigus, mõisnikud tõesti olid tihti saksa rahvusest ja sakslased on ka eestlastele palju halba teinud.
Teadmiseks Sulle, et kuni 1941a. -ni eestlased nii väga Saksa sõbralik rahvas ei olnud. Pean silmas tavalist eestlast, mitte poliitikuid.
Mäletati selgelt just neid samu Saksa mõisnike, kellest me lahti olime saanud.
Kuid 1941a. eestlaste suhtumine muutus sakslastesse sõbralikumaks, kuna küüditamine ja punaste kuriteod kaalusid üle selle, mis sakslased siin kunagi teinud olid. Sellepärast võtsid eestlased sakslasi lilledega vastu ja astusid SS-i. Venelane oli hullem okupant, kui sakslane.
Art
Tsiteerin::
Mis puutuvad siia Saksa mõisnikud? Osa mõisnike oli ka Saksastunud Eestlasi. Kehtiv kord oli Vene oma, sõltumata mõisnikest.
Siin Sa paned ajalooliselt tugevalt mööda. Venelased kehtestasid Baltikumis Balti erikorra. Ma usun, et Sa oled sellest kuulnud. See tähendas põhimõtteliselt seda, et kehtima jäi saksa mõisnike kord - pärisorjus, mõisnikud jäid samaks, ametnikeks sakslased ja mõisnike olukord muutus isegi soodsamaks kui enne Põhjasõda. Me olime Vene riigi koosseisus, aga kord oli Saksa oma.
Sakslaste ülemvõim Baltikumis kehtis kuni venestamise alguseni 19. saj lõpupoole.
Ei huvitanud saksalast ega ka venelast see eestlasest talupoeg, mõlemad täitsid vaid oma taskuid.
Eestlastes tekitab viha pigem venelaste vastu nende vääritu ja kultuuritu käitumine viimasel sajandil pluss Vene Föderatsiooni suhtumine meisse.
Ei usu, et sajandite tagused kuriteod eestlastele eriti korda lähevad. Näiteks pole ma siiani täheldanud eestlaste erilist viha rootslaste vastu, kes näljutasid meie rahvast enne põhjasõda niimoodi, et levis kannibalism ja suur osa rahvast suri nälga, sel ajal, kui vilja Eestist välja eksporditi.
hugo1
Ei usu, et sajandite tagused kuriteod eestlastele eriti korda lähevad. Näiteks pole ma siiani täheldanud eestlaste erilist viha rootslaste vastu, kes näljutasid meie rahvast enne põhjasõda niimoodi, et levis kannibalism ja suur osa rahvast suri nälga, sel ajal, kui vilja Eestist välja eksporditi.
Art
Seda, et rootslased meid näljutasid kuulen esimest korda kus Sa seda kuulsid
On ju väidetud, et just rootslased panid aluse eestlaste haridusele, lõid esimesed koolid jne....... Kas nad ka ei tahtnud Eestis kaotada orjust
Kahju, et see jutt meil nii keeruliseks läheb, teeks eraldi teema, aga millise
Kõige hullem valluataja Eestis , kujutan ette juba milliseks sitaga loopimiseks seal all läheks.
Muide, kuidas soomlaste käsi neil kaugetel aegadel käis, kui nad olid Rootsi ja Vene võimu all
Sakslased neid ju ei vallutanud, mäletan, et pärisorjus Soomes ei olnud.
ER
Kui sa seda ei tea, siis kui olid meil siin Rootsiajal ikalduse aastad, siis viidi kõik vili rootsi, kuna neil kah seal nälg...
Poluvernyk34
hugo, mis aastal läks Tartu ülikoolis õppimine eesti keelseks ?
Poluvernyk34
Minu arvamus on see et vahet pole mis võimu all sa oled, iseseisev sa poleks nikuini.
HUGO1
Tsiteerin::
Minu arvamus on see et vahet pole mis võimu all sa oled, iseseisev sa poleks nikuini.
Minu arvamus on, et igat riiki peaks juhtima selle riigi rahvas ja sisserändajad peavad aksepteerima kohalike seadusi, mitte nõudmisi esitama.
ER
Poluvernyk34 kirjutas:
Kord võib olla ju vene aga tegusid tegid ju sakslased. Või väidat et sakslased olid leebed onukesed kes suhtlesid meise võrdväärselt.
Venemaal oli enne tsaariaja lõppu mõisates lood sellised olnud, et venelane, muidu tore inimene, aga lask. Seega pidi olema mõisas töödejuhtaja toodud Euroopa poolt. Seoses sellega olidki osad mõisavalitsejad hoopis eestlased, mõisat juhiti mõisniku näpunäidete järgi, kes käis harva mõisat ülevaatamas, kuna oli tülikas saksamaalt venemaale minna. Nii tean juhust,kus pakuti minu sugulasele müüa Sangaste mõisast suuremat mõisat, et teenib tööga välja olles mõisas töödejuhataja. Nii, et ei saa kindlalt öelda, kes seal mõisas siis käsutas, ning tööle sundis!
Ei huvitanud saksalast ega ka venelast see eestlasest talupoeg, mõlemad täitsid vaid oma taskuid, peaks ainult vähem vaeva nägema ja saaks kuskil saksamaal mõnusalt kuskil õukonnas istuda.
Ma kaldun tiba teemast eemale, vabandage.Mul on küsimus veel.Kas teate kes oli rahvusest Stalin ja Berija ? Kui teate miks siis kõik ajate venelaste süüks.
Ootan huviga teie kommentaare.
hugo1
Tsiteerin::
Ma kaldun tiba teemast eemale, vabandage.Mul on küsimus veel.Kas teate kes oli rahvusest Stalin ja Berija ? Kui teate miks siis kõik ajate venelaste süüks.
Ootan huviga teie kommentaare.
Aga miks süüdistatakse sakslasi, kui Hitler oli austerlane
Tegelikult sain Sinust aru Sa tahad teada, mis on eestlastel venelaste vastu.
Tegelikult on vastastikune vimm sajandeid vana. Algas see juba sadu aastaid enne II maailmasõda ja põhjused on siin
Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).
1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tðuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otðela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tðuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovitði sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodða juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 - Venelaste rüüsteretk Narva. "Aastal 1570 saatis moskvalane mõne tuhande opritðna mehi Liivimaale Narva, kus nad hakatuses nõnda tegid, nagu tahaksid nad rootslaste vastu Liivimaal sõjakäiku alata. Aga kui nad Narva sisse lasti, siis hakkasid nad kohe hirmsasti tapma, möllama ja mässama. Kui need tapmised Narvas korda olid saadetud, siis riisuti kõik majad, aidad ja poed tühjaks ja kõik kaubad ja kraamid, lina, vaha, rasv, nahad, kanepi ja kõiksugu kallid kasukanahad, mitu tünni kulda väärt, kisti välja uulitsale ja väljade peale ja põletati ära."
1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda opritðnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi Ðeremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
Siit lehe pealt leiad veel palju huvitavat Eesti ajaloost
http://www.laidoner.ee
Poluvernyk34
Tänan faktide eest hugo, aga ma arvan et sakslaste tegud ei olnud mitmeid kordi vähem.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all. Ta kuulus küll ,aga kas mõisnikud ei olnud mitte sakslased ?
napoleon
Mis puutuvad siia Saksa mõisnikud? Osa mõisnike oli ka Saksastunud Eestlasi. Kehtiv kord oli Vene oma, sõltumata mõisnikest
Poluvernyk34
Kord võib olla ju vene aga tegusid tegid ju sakslased. Või väidat et sakslased olid leebed onukesed kes suhtlesid meise võrdväärselt.
napoleon
Ristiusustamise ja vallutamise aegu, kindlasti mitte. Lihtsalt Venelased on oma rüüstamises järjepidevamad. Kokkuvõtteks ei olnud rahval vahet mis rahvusest oli mõisnik. Samuti oli ka vast Vene talupojal ükskõik mis rahvus tema rõhujal on.
hugo1
Tsiteerin::
Tänan faktide eest hugo, aga ma arvan et sakslaste tegud ei olnud mitmeid kordi vähem.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all. Ta kuulus küll ,aga kas mõisnikud ei olnud mitte sakslased ?
Tsiteerin::
Kord võib olla ju vene aga tegusid tegid ju sakslased. Või väidat et sakslased olid leebed onukesed kes suhtlesid meise võrdväärselt.
Jah Sul on õigus, mõisnikud tõesti olid tihti saksa rahvusest ja sakslased on ka eestlastele palju halba teinud.
Teadmiseks Sulle, et kuni 1941a. -ni eestlased nii väga Saksa sõbralik rahvas ei olnud. Pean silmas tavalist eestlast, mitte poliitikuid.
Mäletati selgelt just neid samu Saksa mõisnike, kellest me lahti olime saanud.
Kuid 1941a. eestlaste suhtumine muutus sakslastesse sõbralikumaks, kuna küüditamine ja punaste kuriteod kaalusid üle selle, mis sakslased siin kunagi teinud olid. Sellepärast võtsid eestlased sakslasi lilledega vastu ja astusid SS-i. Venelane oli hullem okupant, kui sakslane.
Art
Tsiteerin::
Mis puutuvad siia Saksa mõisnikud? Osa mõisnike oli ka Saksastunud Eestlasi. Kehtiv kord oli Vene oma, sõltumata mõisnikest.
Siin Sa paned ajalooliselt tugevalt mööda. Venelased kehtestasid Baltikumis Balti erikorra. Ma usun, et Sa oled sellest kuulnud. See tähendas põhimõtteliselt seda, et kehtima jäi saksa mõisnike kord - pärisorjus, mõisnikud jäid samaks, ametnikeks sakslased ja mõisnike olukord muutus isegi soodsamaks kui enne Põhjasõda. Me olime Vene riigi koosseisus, aga kord oli Saksa oma.
Sakslaste ülemvõim Baltikumis kehtis kuni venestamise alguseni 19. saj lõpupoole.
Ei huvitanud saksalast ega ka venelast see eestlasest talupoeg, mõlemad täitsid vaid oma taskuid.
Eestlastes tekitab viha pigem venelaste vastu nende vääritu ja kultuuritu käitumine viimasel sajandil pluss Vene Föderatsiooni suhtumine meisse.
Ei usu, et sajandite tagused kuriteod eestlastele eriti korda lähevad. Näiteks pole ma siiani täheldanud eestlaste erilist viha rootslaste vastu, kes näljutasid meie rahvast enne põhjasõda niimoodi, et levis kannibalism ja suur osa rahvast suri nälga, sel ajal, kui vilja Eestist välja eksporditi.
hugo1
Ei usu, et sajandite tagused kuriteod eestlastele eriti korda lähevad. Näiteks pole ma siiani täheldanud eestlaste erilist viha rootslaste vastu, kes näljutasid meie rahvast enne põhjasõda niimoodi, et levis kannibalism ja suur osa rahvast suri nälga, sel ajal, kui vilja Eestist välja eksporditi.
Art
Seda, et rootslased meid näljutasid kuulen esimest korda kus Sa seda kuulsid
On ju väidetud, et just rootslased panid aluse eestlaste haridusele, lõid esimesed koolid jne....... Kas nad ka ei tahtnud Eestis kaotada orjust
Kahju, et see jutt meil nii keeruliseks läheb, teeks eraldi teema, aga millise
Kõige hullem valluataja Eestis , kujutan ette juba milliseks sitaga loopimiseks seal all läheks.
Muide, kuidas soomlaste käsi neil kaugetel aegadel käis, kui nad olid Rootsi ja Vene võimu all
Sakslased neid ju ei vallutanud, mäletan, et pärisorjus Soomes ei olnud.
ER
Kui sa seda ei tea, siis kui olid meil siin Rootsiajal ikalduse aastad, siis viidi kõik vili rootsi, kuna neil kah seal nälg...
Poluvernyk34
hugo, mis aastal läks Tartu ülikoolis õppimine eesti keelseks ?
Poluvernyk34
Minu arvamus on see et vahet pole mis võimu all sa oled, iseseisev sa poleks nikuini.
HUGO1
Tsiteerin::
Minu arvamus on see et vahet pole mis võimu all sa oled, iseseisev sa poleks nikuini.
Minu arvamus on, et igat riiki peaks juhtima selle riigi rahvas ja sisserändajad peavad aksepteerima kohalike seadusi, mitte nõudmisi esitama.
ER
Poluvernyk34 kirjutas:
Kord võib olla ju vene aga tegusid tegid ju sakslased. Või väidat et sakslased olid leebed onukesed kes suhtlesid meise võrdväärselt.
Venemaal oli enne tsaariaja lõppu mõisates lood sellised olnud, et venelane, muidu tore inimene, aga lask. Seega pidi olema mõisas töödejuhtaja toodud Euroopa poolt. Seoses sellega olidki osad mõisavalitsejad hoopis eestlased, mõisat juhiti mõisniku näpunäidete järgi, kes käis harva mõisat ülevaatamas, kuna oli tülikas saksamaalt venemaale minna. Nii tean juhust,kus pakuti minu sugulasele müüa Sangaste mõisast suuremat mõisat, et teenib tööga välja olles mõisas töödejuhataja. Nii, et ei saa kindlalt öelda, kes seal mõisas siis käsutas, ning tööle sundis!
Ei huvitanud saksalast ega ka venelast see eestlasest talupoeg, mõlemad täitsid vaid oma taskuid, peaks ainult vähem vaeva nägema ja saaks kuskil saksamaal mõnusalt kuskil õukonnas istuda.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
Dietrich
- Liige
- Postitusi: 235
- Liitunud: 01 Sept, 2005 16:21
- Asukoht: Euroopa Liidu idapoolseim linn
- Kontakt:
Kui vaadata,et kes oli läbi aegade kõige julmem okupant,siis mina panustaks sakslastele.Eriti hull oli olukord mõisnike all.Toona käis ikka metsik rahva ekspluateerimine.Samas tegid sakslased head ka-nemad tõid meile kultuuri.Poleks me nende ikke all elanud,oleksime me kõik sarvilised.Ei kujuta ette,mis oleks meist saanud siis,kui me oleksime kogu selle aja hoopis oma idavendade võimu all elanud.Aga jah,viimasest N-Liidu okupatsioonist oleme me nii mõndagi üle võtnud-alkoholismi.
Teise maailmasõja ajal tegid mõlemad pooled Eesti kallal sigadusi.Natsid rajasid meie maale kümneid koonduslaagreid kus hukati vaeseid juut ja mustlasi,nagu okupandid ikka,tegelesid ka natsid eestimaa ekspluateerimisega.Kõige hullem oli see,et just natsid tõid sõja Eestisse.Nad oleksid võinud 1944.aastal heaga siit lahkuda.Säärasel juhul poleks toimunud Narva,Tallina ja teiste linnade pommitamisi.See oli natside ja tema hullumeelse liidri Aadu hullumeelne kinnisidee Eesti enda valduses hoida.Poleks nad Eestimaad kaitsnud,oleks Eestimaa terveks jäänud.Barokkistiili poolest kuulus Narva oleks säilitanud oma kuulsa ilu ja võlu.Aga nüüd,nüüd on seal vaid venelaste korterid,ei midagi muud.
Venelaste kuritegusid teavad paljud isegi.Ei hakka neid kordama.
Teise maailmasõja ajal tegid mõlemad pooled Eesti kallal sigadusi.Natsid rajasid meie maale kümneid koonduslaagreid kus hukati vaeseid juut ja mustlasi,nagu okupandid ikka,tegelesid ka natsid eestimaa ekspluateerimisega.Kõige hullem oli see,et just natsid tõid sõja Eestisse.Nad oleksid võinud 1944.aastal heaga siit lahkuda.Säärasel juhul poleks toimunud Narva,Tallina ja teiste linnade pommitamisi.See oli natside ja tema hullumeelse liidri Aadu hullumeelne kinnisidee Eesti enda valduses hoida.Poleks nad Eestimaad kaitsnud,oleks Eestimaa terveks jäänud.Barokkistiili poolest kuulus Narva oleks säilitanud oma kuulsa ilu ja võlu.Aga nüüd,nüüd on seal vaid venelaste korterid,ei midagi muud.
Venelaste kuritegusid teavad paljud isegi.Ei hakka neid kordama.
Ei usu et oleks jäänud ... Dresden Saksamaal polnud ju mingis strateegiliselt tähtis keskus, vaid seal oli suur hulk arhitektuurimälestisi hoopis. Ja jänkid pommitasid linna maatasa. Ma arvan, et sõjas pommitatakse linnu ka lihtsalt sellepärast, et oma võimu näidata. Horoshimale visati ju pomm osaliselt ka seetõttu, et linnas polnud purustusi ja taheti näha, kui suuri purustusi pomm ikka teeks.Dietrich kirjutas: Barokkistiili poolest kuulus Narva oleks säilitanud oma kuulsa ilu ja võlu.Aga nüüd,nüüd on seal vaid venelaste korterid,ei midagi muud.
-
kari lumppio
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
-
Epaminondas
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
- Kontakt:
Hugo 1, selle rootslaste koha pealt soovitan Sulle 5-nda klassi ajaloo õpikut, seda M.Laari kirjutatud. Seal peaks ka sellest näljahädast piisav kirjeldus olema, nt see, kuidas üks poisike suurest näljast enda sõrmi hakkas järama. Väga suur osa eesti rahvast suri nälga, mõnedel andmetel oli eestlaseid enne näljahäda rohkem kui soomlaseid.Seda, et rootslased meid näljutasid kuulen esimest korda kus Sa seda kuulsid
On ju väidetud, et just rootslased panid aluse eestlaste haridusele, lõid esimesed koolid jne....... Kas nad ka ei tahtnud Eestis kaotada orjust
Kahju, et see jutt meil nii keeruliseks läheb, teeks eraldi teema, aga millise
Kõige hullem valluataja Eestis , kujutan ette juba milliseks sitaga loopimiseks seal all läheks.
Muide, kuidas soomlaste käsi neil kaugetel aegadel käis, kui nad olid Rootsi ja Vene võimu all
Sakslased neid ju ei vallutanud, mäletan, et pärisorjus Soomes ei olnud.
Suurtemates koolides (gümnaasiumid, ülikoolid) õppisid ikkagi rootslased, sakslased ja muud rahvused, eestlased nendeni ei jõudnud. Tänu Forseliusele loodi koolmeistrite seminar, millest said eestlased hariduse, kuid üldiselt meisse suhtuti ikkagi kui matsidesse.On ju väidetud, et just rootslased panid aluse eestlaste haridusele, lõid esimesed koolid jne....... Kas nad ka ei tahtnud Eestis kaotada orjust
Rootslane tahtis teha ka Narvast ühe Rootsi riigi pealinna. Selle teostumisel elaks me hetkel õndsas Rootsi riigis arvatavasti. Kuid oleksitega pole hea spekleerida.
Hugo1, seda ka veel, et rootsi aja kohta kiputi ütlema "vana hea rootsi aeg". See ütlus tulenes sellest, et rootsi ajal oli eestis üpris pikk rahuperiood, ei olnud erilisi sõdu ja olukord oli stabiilsem, aga see ei tähenda veel seda, et rootslased eesti rahvast hoolisid.
Soomlaste käsi on üldiselt paremini käinud, kui eestlaste oma. Isegi Vene tsaar lubas neil oma parlamendi luua ja vastu võeti ka palju demokraatlike seaduseid, sellest teemast olen väga pealiskaudselt informeeritud.
Art kirjutas:Seda, et rootslased meid näljutasid kuulen esimest korda kus Sa seda kuulsid. Kas nad ka ei tahtnud Eestis kaotada orjust
Vaata, Art 1695 - 1697 oli siinsetele aladel suur näljahäda, nn. Suur Nälg. Mida tegi Rootsi riik aga? Vedas kogu siinse vilja Rootsi, hoolimata Eesti alal valitsenud katastroofist. Eestit nimetati ju Rootsi riigi viljaaidaks. Ja mis puutub pärisorjuse kaotamise soovi, siis midagi oli jah liikvel (Rootsis endas pärisorjust ei olnud ju), kuid juttudeks need jäid. Clas Todti politseikorraldusega hoopis põlistati siinsetel aladel pärisorjus.
Seda õpikut ma nüüd küll ei soovita aluseks võtta. Kui tahate, võtke mõni kaasaegsem Eesti ajaloo õpik.Hugo 1, selle rootslaste koha pealt soovitan Sulle 5-nda klassi ajaloo õpikut, seda M.Laari kirjutatud.
-
Epaminondas
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
- Kontakt:
.
Marissa, me räägime üksteisest mööda. Ma tegingi Hugo1-le selgeks, et Eestis valitses suur näljahäda.
Ma tsiteerisin ennem Hugo1 juttu
Sa arvatavasti said aru, et tsiteerin ennast vms..
Kõike head,
Art
Ma tsiteerisin ennem Hugo1 juttu
Sa arvatavasti said aru, et tsiteerin ennast vms..Sellest näljahädast kirjutavad väga paljud allikad, ma tõin tahtlikult sellise lihtsustatud näite.Seda õpikut ma nüüd küll ei soovita aluseks võtta. Kui tahate, võtke mõni kaasaegsem Eesti ajaloo õpik.Hugo 1, selle rootslaste koha pealt soovitan Sulle 5-nda klassi ajaloo õpikut, seda M.Laari kirjutatud.
Kõike head,
Art
Võimalik, et 5 klassis seda kunagi olen õppinud. Pole kahjuks selle kohta eriti peale kooli uurinud. Huvitav teema sellegi poolestSellest näljahädast kirjutavad väga paljud allikad, ma tõin tahtlikult sellise lihtsustatud näite.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Dietrich
Narvat oli peale sõda võimalik taastada, kuid Stalin olevat selle ära keelanud. Liiga suur kontrast, kaugelt oli näha kus lõpeb Venemaa ja algab euroopa.Kõige hullem oli see,et just natsid tõid sõja Eestisse.Nad oleksid võinud 1944.aastal heaga siit lahkuda.Säärasel juhul poleks toimunud Narva,Tallina ja teiste linnade pommitamisi.See oli natside ja tema hullumeelse liidri Aadu hullumeelne kinnisidee Eesti enda valduses hoida.Poleks nad Eestimaad kaitsnud,oleks Eestimaa terveks jäänud.Barokkistiili poolest kuulus Narva oleks säilitanud oma kuulsa ilu ja võlu.Aga nüüd,nüüd on seal vaid venelaste korterid,ei midagi muud.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
Prinz Eugen
- Liige
- Postitusi: 400
- Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Vot sellest pole mina siiamaani aru saanud, miks ei soovinud vanad eestlased võtta vastu ristiusku. Siis oleks hakanud kultuur ja muu arenema, võibolla oleksime hoopis saksakeelt kõnelev rahvus, hea majandusliku seisuga jne., ning siis oleksime suur-rahvuse osa. Ning paljud tülid oleksid võinud ära jääda. Põhiliselt oli vist selle vastu Lembit,kuna Lembit soovis elada ala araabia stiilis, ehk omada haaremit jne. Oleks alguses misjonäridega usk vastu võetud, ei oleks paljusid verevalamisi toimunud, aga lembit lasi need ju maha tappa...
Kuid kes teab, see ajalooga spekuleerimine on väga oleks värk
Kuid kes teab, see ajalooga spekuleerimine on väga oleks värk
-
Kirveraidur
- Liige
- Postitusi: 110
- Liitunud: 22 Mär, 2005 9:44
- Asukoht: Emajõe delta
- Kontakt:
Oh ma loodan südamest, et see rumal jutt on siia sattunud läbi alkohoolilise meeltesegaduse.Dietrich kirjutas:nemad tõid meile kultuuri.Poleks me nende ikke all elanud,oleksime me kõik sarvilised.
Või nemad tõid kultuuri. Aga mõtleks nii, et mis kultuuri nad oma tulekuga ära hävitasid. Tõid ladina tähestiku, ruunitähestiku aga hävitasid (on ju sirvilauad iidne traditsioon ja see on ruunimärkides); tõid oma khenad shaksha khirikulaulud ja setõttu hävis tohutu osa muistsetest regilauludest ja muusikalisest kultuurist.
Vabandan, et vana posti tuuseldama hakkan, aga noo selline ignorants tekitab teatavat tigedust- või äkki olid nood toredad nõukogulikud inimesed, kes 60ndatel siia tulid, ka ikka kultuuritoojad??
-
Kirveraidur
- Liige
- Postitusi: 110
- Liitunud: 22 Mär, 2005 9:44
- Asukoht: Emajõe delta
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 22 külalist