www.militaar.net

ElrikThunderson kirjutas:Väike kõrvalepõige sellest kuidas apoliitiline WHO ei suuda praegusel kriitilisel ajal olla apoliitiline ja seni koroonaviirusega üsna edukalt hakkama saanud Taiwan (Hiina Vabariik) ei mahu WHO jaoks endiselt laua taha kogemusi jagama.

Kõige taga paistavad mitte enam Hiina kõrvad vaid lausa terve Xi nägu välja, kellega WHO ei taha tülli minna ning asi on muutunud juba pehmelt öeldes tragikoomiliseks.

Näiteks otseintervjuus ei kuule WHO ekspert lihtsalt ühtegi küsimust, mis Taiwani puudutab või siis otsustas hiljuti WHO etiooplasest peadirektor, et talle saadetud rassistlike tapmisähvarduse taga peab olema konkreetselt Taiwan. Lisaks siis sama härra üleskutsed sellest, kuidas maailma riigid viirust ei tohtivat politiseerida. Mnjah...

https://www.bbc.com/news/world-asia-52230833
https://www.nbcnews.com/news/world/taiw ... y-n1179196
https://www.bbc.com/news/world-asia-52088167

Uusvaene (prantsuse nouveau pauvre, inglise new poor ) on klassiühiskonna väljend suhteliselt lühikese ajaga vaeseks jäänud inimese või perekonna kohta. Halvustavalt nimetatakse neid ka vaesikuteks.

Kilo Tango kirjutas:Prantsusmaal kingiti sõjatööstuse ettevõtetest pensionile läinud vanamehele lend Rafale hävitaja tagaistmel. Tüüp lasi ennast...

Gümnaasiumi juures kamp tatte vingus, et see karantiin rikub neil lapsepõlve ära. Mida kuradit! Astusin nagade juurde ja käratasin:
Te ei tea vist, milline lapsepõlv meil oli! Las ma räägin teile. Koolitee läks meil läbi metsa. Suuskadel. 6 tundi ühes suunas. Õhtul hakkasid suusatama ja panid kogu öö, et esimesse tundi jõuda. Vasakus käes oli vihik, paremas käes sulg, tindipott oli vöö küljes. Suusatasid ja tegid koduseid ülesandeid. Ja kui tint ära külmus, siis kirjutasime verega.
Magasime suure vahetunni ajal. Ja need olid meil kaks minutit pikad. Ja peale tunde jälle 6 tundi koduteed. Kodus käisime tegelikult ainult suuski määrimas. Ja suusamääret tehti karu sitast.
Praegu on teil kodus vannituba, dušinurgad, soe vesi...Aga meie ostsime sooja vett mustalt turult! 100 rubla ämber! Kogu pere pesi ühe ämbritäiega. Ja seebi asemel oli suusamääre.
Ja suusamääret tehti karu sitast. No ja mis siis, et, et ma seda juba rääkisin? Kuulake veelkord endast vanemaid, varsti pole enam kedagi, kes teile räägiks, vanad surevad ju selle haigusega kõik maha. Mis tähendab - me ainult lubame?
Kui ütlesime, et sureme, järelikult ka sureme! Meie teame, kuidas oma sõna pidada! Näiteks, kui minu isa lubas, et teeb vile - siis ta tegigi! Mis siis, et keegi talt seda ei palunud! Vile - see on ju parim mänguasi! Mul polnud lapsepõlves sedagi!
Isa tegi vile mu vanemale vennale. Lennukipommist. Kui vend vilistada tahtis, kutsus ta minu ja õe appi, et vile maast üles tõsta. Kolm korda sai vilistada. Siis pomm plahvatas. Saja meetri raadiuses ei jäänud ühtegi puud püsti, aga meil polnud häda midagi. Sest me olime terved, mitte nagu praegu noored. Sõime ju ainult puhast loodulikku toitu - seeni, marju, käbisid ja jõime kasemahla saepuruga.
Ja kui puhas õhk oli! Hapnikupatju olete kunagi teinud? Teed hommikul lakaluugi lahti, sahmad padjapüüriga läbi õhu - ja ongi sul hapnikupadi!
Elu aga oli väga raske. Praegu on teil igasugu kasukad ja joped. Mul oli soojadest riietest ainult taskurätt. Sellega kuivatasin ennast ja selle all magasin. Ja sellega hirmutasin hunte.
Praegu on teil igasugu televiisorid ja kinod. Meil ei olnud isegi tummfilme. Ainult pimefilmid. Istud klubis, jõllitad pimedat ekraani ja mõtled karujahile Pärnumaal. Fantaasia oli mul nii tugev, et ma võisin sellega puid lõhkuda.
Sest kirves oli kogu aeg hõivatud. Ema tegi sellega maniküüri, kogu küla rahvale tegi, pidi rabelema, et meid ära toita. Kosmeetik oli ta ka, ta kasutas sõstraid - mustsõstar silmade jaoks, punane sõstar huulte jaoks.
Mis te seal vahite? Pokemone? Krt, mingeid pokemone jahivad siin...Teate, kuidas meie lapsepõlves pokemone püüdsime?
Isa pani mind kuuri kinni ja jootis mulle nädal aega samakat sisse. Ja kaheksandal päeval ilmusid pokemonid.
Ma korjasin nad kokku, läksin saksa sõdurite juurde ja vahetasin närimiskummi vastu. Ema võttis närimiskummi meilt ära ja andis meile vennaga närida siis, kui me lõpetasime õppeveerandi ilma kolmeteta. Õhtul pidime närimiskummi emale tagasi andma. Ja sel päeval me lõunat ei söönud.
Aga veerandeid oli meil kooliaastas üheksa.
Istud siin, limpsid jäätist... Jah, praegu saab jäätist iga nurga pealt. Aga teate, milline jäätis meil oli? Kui väljas külmaks läks, määris vanaema õues kiige meega kokku ja meie limpsisime seda vennaga. Õde kiigutas kiike. Midagi maitsvamata pole ma siiamaani saanud. Sest see oli raskelt välja teenitud! Vot nii. Nii et vähem hala.

Ah jaa - ja mett me tegime suusamäärdest!

frantzus kirjutas:elust endast, ei ole nali ; paar tundi tagasi helistas 6a. lapselaps : " vanaisa, vist on parem kui sa minu sünnipäevale ei tule, muidu sa oled siin kaks nädalat jalus; kingitus saada parem kulleriga, selle saab pikalt saata, nii emme ütles" taustaks on see et ma ise Soomes, ja kui koju tulen siis 2 nädalat karantiini...