Kaitsetööstus

[kert122]

ühe 17 tonnise aparaadi keevitus ja koostetöid kuluks 480-520h töötundi korda tunnipalk, no paneme 6 euri, ehk siis mingi 3100€ tööks.
17 tonni terast võiks maksta suurusjärgus 1,1€/kg ehk mingi 18 700€
18 700+3100=21800€, selline võiks olla omahind.
selle võiks korrutada kahega, oleks täiesti okei kate. noin 50 000€
juurde sillad, optika,elektroonika, mingi relvastus, mootor ja süsteemid.

arendamine on muidugi megakallis, aga sellest saaks kasu ka

[setu]

Ma kahtlustan, et üksi koostisosad on samas hinnaklassis. Sinna otsa siis veel see töö, mille vili ja tasu kodumaale jääks

...ja aitan lõpetada lauset: ...mille võid 20 aasta pärast maha müüa mõnele riigile kpt Trummi toodud hinnaga. Hm, kes nüüd loll on?

[Kapten Trumm]

Arendada saab ju kamina arendusraha eest, kui jätta simulaatorid ja UAV-d ehitamata. Meil lihtsalt pole midagi tõsisemat arendatud, lihtsalt eraettevõtete vähesele kapitalile vastavate arenduskuludega pisiasjad.

[Lemet]

XA-188'd olid 300 miljonit eeki - 80 masina eest= 3,75 miljonit eeki tükist.

XA-180'd olid 113 miljonit eeki -60 masina eest=1,88 miljonit eeki tükist

Mäletamist mööda kõneldi ka sellest, et igale masinale tuleb veel peale ostmist ligi milli eest igasugu lisatöid teha...oli see nüüd vaid esimese hanke puhul või käis ka viimase kohta.

[setu]

Arendada saab ju kamina arendusraha eest, kui jätta simulaatorid ja UAV-d ehitamata.

Kamina arendusraha tõmmati eelmine aasta nagu vaip jalge alt ära ja pandi pukki uus osak. juhataja. Tean, ta vajas ka sisseelamist, ennem et üldse kontakteeruda oma uues valdkonnas.

[Kapten Trumm]

Esimese partii Pasidele tehti Patrias see lahtide kuulipildujaga pöördtorn peale ja istutati sinna 12,7 mm M2. Originaalis olid masinatel lahtiselt vene raskekuulipildujad.

[Lemet]

Ja veel- Tehnikaülikooli tudengid saavad hakkama vormelite projekteerimise ja ehitamisega. Järsku oleks neil huvi ka millegi suurema ja raskemaga tegelemiseks. 80-ndatel oli PM teaduskonnas kursatööks näiteks radarijaama reduktor.

[toomas tyrk]

Oot-oot. Millisest kogusest me nüüd ikka räägime?

Kui soov on kaks-kolm pataljoni soomukitele panna (nagu kpt Trummi jutust aru võis saada) - paluks kalkulatsioonidest välja visata 2-3 kaupa tulevad veoautod ja teeääres seisvad šassiid.

Tuleks ikka võtta ühtne alusmaterjal, millest see kogus kokku pannakse. Nii et nad hiljem ikka käideldavad ka oleks....

[Lemet]

ühe 17 tonnise aparaadi keevitus ja koostetöid kuluks 480-520h töötundi korda tunnipalk, no paneme 6 euri, ehk siis mingi 3100€ tööks.

Pead ka maksud sisse arvestama, samuti on 6 euri eest tunnis isegi Vaskast keevitajat (kes teab, mida teeb, mitte ei ole lihtsalt "keevitaja") tänasel päeval suht raske leida. Arvestama pead tunnihindega 16 euri. Aga ka see pole midagi hullu.

Toomas, esimese otsaga räägime me siin PROTOTÜÜBI arendamisest. Kui riikliku garantiiga neid šassiisid kümnete kaupa ostma hakatakse, siis on selle hind ilmselt juba ka märksa madalam kui eelpool mainitud miljon. Nagu ka kõik muud kulud. Muideks, need šassiid sisavad SAABi TEHASE LAOPLATSIL ja on MÜÜGIKS!!! Aru ma ei saa, miks need arvestustest välja tuleb visata. Järsku väike kompetentsipuudus

[setu]

Ja veel- Tehnikaülikooli tudengid saavad hakkama vormelite projekteerimise ja ehitamisega.

No puutusin kokku ühe erksa inseneri tudengiga kui Estomogi letti lõin. Kodanik oli teinud kuulikindlaid uksi ja arendas firmat, kus ehitatakse 15-20 m kantraudkonstruktsiooniga eriti jõhkraid ülirikkurite kaatreid Vahemerele jne. Mul oli tagasihoidliku plaaniga isegi kergelt öeldes seljatagune (st potensiaalne turundusplaan) puudu.

[alban]

Võtame siis selle sama soomuki näite.

Siin foorumis on 2 seltskonda: ühed kes ütlevad, et ei ole mõtet ise leiutada, säästame parem raha ja ostame valmistoote sisse ja teine seltskond kes ütleb, et elavdame majandust ja teeme asja ise valmis.

Esimene seltskond ütleb, et tehke näidis valmis siis on teada kas ta on odavam/parem/mõistlikum kui sisse ostetud kraam, teine seltskond vastab sellele, et pole mõtet ühte teha, riik niikuinii ei osta ja pole mõtet pingutada ning tühja rapsida.

Ehk vaidlus käib nokk kinni ja saba lahti, mis kuhugi ei vii.

Kasutatud PASI hind on tänaseks teada, viimase hanke maksumus jagada masinate arvuga ja enam vähem on pilt ees.

Need kes ütlevad, et ise saame parema teha, tehku ja avaldagu siin arvutused. Siin on korduvalt viidatud, et mootoreid, terast ja käigukaste on vabalt saadaval. Tehke palun siia samasse teemasse siis mustvalge arvutus, mitu tonni terast läheb ja palju see maksab, palju mootor maksab, sillad, käigukast, elektroonika ja lõpuks ehitamise inimtöötundide arv ja selle maksumus. Kui need andmed on kontrollitavad siis saame võrrelda seda näiteks PASI maksumusega ja otsustada kas oleks mõistlik neid Eestis ise toota. Kuni oma soomuki kalkulatsioone ei ole tehtud, on see vaidlus (kodumaine vs välismaine) mõttetu ja ei vii kuhugi.

[Lemet]

Alban, see must-valgel arvutus on jämedas joones siin lehel sulle juba valmis tehtud. Ühel pool kaalukausil on 15 aastat vana (ja kuuldavasti suht ruunata saanud) soomukid hinnaga ca 4 miljonit tükk (koos järgneva remondivajadusega, mis ilmselt 15 aastat vanal asjal on tahes-tahtmata suurem kui uuel) ja teisel uus šassii hinnaga ilmselt alla miljoni ning veel kolm allesjäänud miljonit asja valmistamiseks (milline raha osaliselt riiki sisse jääb).

[alban]

No päris ei ole. Soomukis on mingi "miljon" juppi ja sõlme, elektroonika on puhtalt välja jäetud. Siin toodud arvutused oleks majaehitamisega võrreldes sellsied, et katuseplekk maksab Y eurot ruut, küprokiplaat Z eurot ja tsement w eurot ja maja ei tulegi kokku nii kallis.

[Lemet]

Ja milline ulmeline elektroonika on peal PASIL? Isegi kliima masinate soojades maades tarvitamiseks paigaldatakse Eesti firma poolt Tapal. Nagu öeldud juba mitme eelkõneleja poolt eelnevateski teemades, on kõige kallim asja väljamõtlemine, mida ükski ettevõtja oma tasku peal ja lihtsalt niisama ette ei võta. Sest pole mõtet muuseumieksponaadi tootmiseks aega ja raha raisata. Selleks peab olema riigi poolt mingitki tahet üles näidatud. Seeriatootmine on odavam. Asi peaks käima ju nii, et kuulutatakse välja mingil kombel suunatud (Eesti kapitalil põhinev firma vms) konkurss, kuhu osalejad esitavad oma eskiisprojektid. Sealt siis valitakse välja huvipakkuvad ja töötatakse nendega edasi, kuni jäävad sõelale näiteks kaks firmat, kellele eraldatakse mingi summa(mõistagi mitte mingi jampslik 10 000 euri, vaid number, mille eest on reaalne asi valmis saada ja mida võiks jaokaupa maksta vastavalt masina valmimisele) prototüübi loomiseks. Ja sealt juba edasi tootmine.

[Jaanus2]

Meil ikka ei kujutata hästi ette, kui palju on meil kvalifitseeritud töö odavam kui Lääne-Euroopa "arenenud" riikides. Kõige hind tõuseb seal pilvedesse, mida inimkäsi vähegi puudutama peab, ainult automatiseeritult kannatab konkurentsivõimeliselt toota. Kui nüüd meenutada, kuidas juba 1. EW tootis suure osa oma veoautosid ja busse - osteti sisse alusvanker ja mootor ja tehti kohapeal kere ja kabiin peale. Sest nii tuli odavam, ka 1. EW-s oli tööjõud võrreldes Lääne-Euroopaga odavam. Olid küll ka kõiksugused kaitsetollid, kuid põhjalikult need siiski vist üldpilti ei moonutanud, mis autoehitust puudutab. Peaks täiesti kannatama ka praegu tooteid kohapeal osadest kokku panna, kui me ei räägi millestki kõrgtehnoloogilisest. Keegi peab seda korraldama, planeerima jne.. - lihtsalt mugavam on välismaalt tellida, rohkem maksata ja palk sisse kasseerida ("meil ju ei suudeta ega osata midagi nagunii teha"). Või maksta vähem Poola saapameistritele ja jätta kutsealustele eluks ajaks mälestus, et "Eesti armee oli koht, kus olid hästi ebamugavad saapad". Kaitsetahet mõjutab see kuidas? Kui natuke mõelda, siis ei ole vist hea koht iga hinna eest kokkuhoidmiseks. Oma armee meil nüüd, mitte okupantide oma.