K: Armee ja alimendid

[SoeSai]

Oleks küsimus teadjamatele meestele.
Et kui tekib olukord, kus sulle pannakse kohtu kaudu alimendid peale aga sul on veel ajateenistuses käimata, siis kas see tekitab ka mingeid probleeme ajateenistusse minemisega?
Ja kui saab ajateenistusse, siis kuidas peaks käituma/ tegutsema edasi alimentide suhtes. Sest sõduripalgast alimente ei jõua ära maksta.
On kellegil kogemusi või teadmisi selles valdkonnas?
Aitäh!

[OnuEnn]

alimendid pole kriminaalkaristus.

[alban]

Alimendid on moodsas seaduskeeles tänapäeval "elatis." Elatise tasumise kohustus ei ole kaitseväeteenistusest vabastav või teenistusse kutsumist takistav asjaolu.
Samuti säilib sul kohustus ajateenistuse ajal elatist anda. See on enda mure kas saad elatise saajaga kokkuleppele selle peatamise/vähendamise kohta ajateenistuse ajaks või kogud ette piisava "rasvakihi" aga seadus ajateenistuse ajaks elatise tasumise kohustusest vabastamist ette ei näe.

[Kapten Trumm]

Mõistlik oleks vist albani jutule lisada, et mõistlik mees maksab elatist oma lapsele ilma kohtus protsessimata ja seal potte-panne lahutusprotsessi käigus jagamata. Kohtu kaudu määratud alimendid on aga lihtsasti võimalik sundtäitmisele pöörata ja nende muutmine pole nii lihtne. Seega on alati targem kokkuleppele jõuda. Kohtu poolt määratud elatist muuta/peatada pole nii lihtne, pealegi pole ajateenija täna rahatu, ma arvan, et kohtunik ütleb, et sind toidab ja katab riik, maksa oma toetus lapsele.

Muidugi on variant, et endine abikaasa on lihtsalt mingi fuuria, aga neid on siiski väga üksikuid. Üldiselt on elus ikka abiks mõtlemine enne tegemist.

[Coger]

Ma pole küll 100% kindel, aga inimesel peab elatusmiinimum kätte vist jääma peale alimentide tasumist. Seega- sõduripalga kallale ilmselt ei minda.
Ent tõepoolest- oma last või lapsi peaks toetama tingimusteta, mitte ootama, kas kohus mõistab või ei mõista sult su lihase lapse ülalpidamiseks raha välja.

[hillart]

Ma pole küll 100% kindel, aga inimesel peab elatusmiinimum kätte vist jääma peale alimentide tasumist.

Ekslik arvamus.
Kui kohus on otsustanud teatava % ulatuses sissetulekult alimente, siis see ka maha võetakse. Igasuguselt summalt.

Tegelikult aga!! MEES kasvatab oma lapsed ISE. Kas seda naisinimest seal juures on või mitte, pole oluline.
Paraku oman kogemust naisinimesega, kellele lapsed vaid elatusallikaks olnud on. Saadavate alimentidena muidugi. Ja ei elanud just kehvasti, sest tööl käima ei pidanudki. Kehvasti elas hoopis üks neist tema vaestest endistest vändakangelastest, kelle invaliidsuspensionist kohtuga väljamõistetud 50% halastamatult maha arvati. Mis elatusmiinimumist seal enam rääkida oli?
Aga, noh! - Ega ma ei üldista. Nii palju, kui inimesi, nii palju iseloome ja isiksusi. Kaabaklikkus teadupärast pole soospetsiifiline omadus.

[Kapten Trumm]

See miinimumpalga teema jah kehtib, kui kohus sult midagi muud välja mõistab (nt võla). Sest loogiliselt mõeldes on ju sedasi, et kui sa elad lastega koos ja siis sult mingi hagi välja mõistetakse, siis pead oma miinimumiga (vist vähem isegi) lapsed ära ka toitma.

Paraku oman kogemust naisinimesega, kellele lapsed vaid elatusallikaks olnud on

Siis peab mees palju teenima. Tean lugu 4 lapsega, kus kohus mõistis välja elatise 700 eeki per laps ehk 2800 eeki kokku. Kuna mees tõestas ära, et raha rohkem pole. Ilma mingi hookupookuse või altkäemaksuta. Sellest rahast ei piisa varsti enam lasteaiamaksukski (ringi hooramise ajaks peab ju lapsed kuskile panema).

[SoeSai]

Suured tänud teile, kes te olete vaevunud vastama.
Kõik oleks ilus, kena ja tore ja muidugi tahaks ma lapse kasvatusest osa võtta ja lapsega koos elada, aga kui seda võimalust ei anta, siis pole midagi teha. Alguses oli kõik ilus ja tore kuni päevani, mil ta sai teada, et ta on rase. Peale seda pole ta enam endine. Süüdistab mind, et mina olen tema elu p*rsse keeranud ja et nüüd on tal elu läbi ja see kõik on minu süü. Peale selle jääb tal ette see, et ma elan maal (ta ise on linnatüdruk) ja kuna ta ''ideaal'' sõbrannad räägivad talle koguaeg, kui ''imelised'' mehed neil on ja, et kuidas sul ikka mingi maakas on siis ongi tulemus käes. Ning olen ma temast ka veel 2 aastat noorem ja ka see jäi talle ette peale seda kui ta said teada, et ta rase on. Alguses ei olnud tal selle vastu midagi, et ma olen temast pisut noorem ja olen pärit maalt.
Ja siis ta ütleski, et tema ei vaja oma lapsele sellist ''maakat'' isaks.
Ja see kohtukaudu alimentide nõudmine tuli jututeemaks, kuna ta ütles et ei, tema ei saa mind usaldada, et tal on sõbrannad igasuguseid lugusid rääkinud jne.
Aga küsimus just tekkiski sellest, et mul on kohe varsti sõjaväe arstlik komisjon, et ega see alimentide värk kuidagi seda piirama ei hakka?
Aitäh!

[ivanorav]

Aga taotle kohtus lapse hooldusöigus endale, pääsed söjaväest ära ja saad "emapalka" kah!
Hoopiski sina nöua emalt alimente!

Aga kohtus töestamine , et sina oled lapsele parem vanem, kui ema&söbrannad on teine teema!

[alban]

Elatise nõudmine ajateenistust ei mõjuta. Aga elatise muudes küsimustes soovitan sul pöörduda professionaalse õigusabi pakkuja (advokaadi) poole, et oma õigused ja kohustused täpselt teada saaksid ja edasise käitumise plaan paika panna.

Su postitusest jäi mulje, et last (kes ei ole veel sündinud) sulle näidata ei taheta. Seaduse järgi on mõlemal vanemal õigus lapsega kokku saada (kui vanemad koos ei ela) ja selleks peavad vanemad kokku leppima lapsega suhtlemise korra. Kui vabatahtlikult kokkuleppele ei saa, siis kohtu abil kindlasti. Aga nagu eelpool öeldud - küsi seda advokaadilt.

[Madis22]

Enne advokaatide (kes iga liigutuse eest pappi küsivad) tülitamist tasub proovida ka selliselt ühenduselt abi küsida. Ei maksa unustada, et õigusriigis on kohtud ja advokaadid ikkagi viimane (kõige raskekaalulisem ja kallim) võimalus.

[Kapten Trumm]

Emapoolse omavoli korral (kui ise teine pool sellest aru ei saa või ei taha saada) on esimene kontakt elukohajärgne sotsiaaltöötaja. Mõnele loksuvad ajud kohale juba peale esimese telefonikõne saamist, kui natuke keegi kolmas on õigusi-võimalusi selgitanud.

Advokaat on tänapäeval 100 eurot tund. Esmalt tasub tasuta võimalused ära proovida.

[marget]

kogemata läbi google avaneb siis mul võimalus ka teiselt poolt midagi öelda.
Alustame siis sellest, et Priit ei käi tööl, ei tahagi minna sinna. lapse sünni tähtaeg on aprill, veebruaris on koolis viimased eksamid, aga vot ei saa minna. muidugi, mugav elu kodus, kus ema isegi särgid kappi voldib.
peale selle, priit, ma jätsin su juba ennem seda maha, kui teada sain, et rase olen, kui sa nüüd asju õigesti meenutaks. mitte keegi ei taha olla koos inimesega, kelle vastu ta mitte midagi ei tunne. ma oleks lihtsalt pidanud seda varem ütlema, mitte mõtlema, et ma ei taha sulle haiget teha. sa räägid nagu meil oleks olnud pikk suhe, see kestis neli kuud. parasjagu pikk aeg, et aru saada, et inimesed ei klapi omavahel. ja selleks, et aru saada, et sa oled poisike, mitte mees, ei olnud mul vaja nn. ideaalseid sõbrannasid. sinu teod ja jutt ja olemine tegi selle mulle piisavalt hästi selgeks.
last võid sa näha ja sa tead seda väga hästi ise ka, miks sa maalid minust pilti, kui mingist bitchist, kes lapsega ameerikasse kolib ja sind pankrotistada tahab alimentidega. lihtsalt ma ei too last sinu juurde maale, juba sellepärast, et tingimustes, milles sina elad, on tõenäoline, et laps saab rotaviiruse või veel mingi raskema haiguse. sest koristada ju ei ole vaja. aga sinul bussiliiklus linna on sama, mis minul oleks siit. ma ei arva, et ma pean last solgutama ja väntsutama selleks, et sina ei saa bussile mindud.
miks ei räägi sa sellest, kuidas sinumeelest ei ole lapsele isegi mitte voodit vaja või sellest, et linnakolimiseks hakkasid sa traati koguma, selle asemel, et teha, mida teevad normaalsed inimesed: töötavad.
kõik planeerimata lapsed tulevad shokina ning iga normaalne naine mõtleb korra, et ta elu ongi läbi, aga selle asemel, et mind toetada, saatsid sa mind aborti tegema. mis isaks olemisest sa räägid. selle asemel, et aru saada, et üürikorteris minu palgaga ja lapsega on peost suhu elamine ning et lapsele vajalikud asjad ei jaluta iseenesest minu juurde ning et sul on kohustus meid toetada, otsid sa hoopis viise, kuidas pääseda töötamisest. kasvõi armeesse, ehk siis oled pääsenud.
ja hr. kes sa soovitasid taotleda tal hooldusõigust, siis majanduslikult kindlustamata, kõlblikke elutingimusi omamata memmepojale õnneks ei annaks ükski kohus hooldusõigust.

igal lool on kaks poolt.

[hillart]

Ja-jaa. Ka selline asjade käik on võimalik. Tegelikult vägagi loogiline, kuna juba algusest peale oli ju just see alimentide teema kõik-see aktuaalsem.
Siin juba just-kui perefoorum. Algul nagu mehed omavahel ja siis ... siis hakkas juba keerukamaks minema.

Muideks? Kas naisinimesele see, et sellise memmekaga, ja tööpõlguri ja... ja ... tegemist, siis ennemalt teada polnud? Noh, ennemalt, kui paljunemistegevusega pihta hakati, pean silmas? Siis nüüd alles hakkasid silmad lahti minema?
Kuigi, jah. Paljunemisinstink käivitab elusorganismis mitmed sellised programmid, missugused ainult vägagi konkreetse tegevuse suunas suruvad ja igasugu segavaid faktoreid vägagi tähtsusetutena välja näitavad. Testosterooni/östrogeenide taseme langedes vähendavad need programmid oma toimet elusorganismis, kuid segavad faktorid jäävad ikka endisteks, mistõttu need ka just-kui enam tähelepanu alla kerkivad.

[Kapten Trumm]

Üldiselt on elus ikka abiks mõtlemine enne tegemist

Eelmiselt lehelt üks auto-tsitaat