Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
ghost
Liige
Postitusi: 277
Liitunud: 17 Mai, 2006 21:01
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ghost »

Üks räägib vene ajal tehtud aiast, teine vabariigi ajal tekkinud aiaaugust, kolmas kassist, kes selle augu kaudu edasi-tagasi jookseb.
;;See aed on vene ajal tehtud - ei ole puu kasvas juba vabariigi ajal
;; See auk tekkis teise vabariigi ajal - ei see koht oli juba vene ajal pehastunud
;; Ja mis see kass üldse siia puutub - aga temast suuremalt osalt siin millegipärast jutt koguaeg käib
:wall:
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas gnadenlose »

Vanasti elas oluliselt suurem protsent elanikkonnast maal. Pole mõtet sündivuse vähenemises süüdistada riiki ja nutta taga minevikku.
Гив Ми Мани
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vanasti elas oluliselt suurem protsent elanikkonnast maal. Pole mõtet sündivuse vähenemises süüdistada riiki ja nutta taga minevikku.
Üks asi on maaelanikkond EV ajal, kus põhiline põllutöömasin oli hobune ja vajati palju töökäsi.
Teine asi on maaelanikkond ENSV ajal, kus põhjatu liiduvabariikide turg neelas kõik.
Kolmas teema on maaelanikkond praegu, kus paljud külad on sisuliselt välja surnud, sest põllumajandustootmine on nii kehva tasuvusega, et rahvas rändas linna paremaid jahimaid otsima. Muud tööd maal pole ja kui keegi perest Soomes tööl ei käi, siis järgnebki ära kolimine parematele jahimaadele.

Osalt on selle viimase probleemi põhjus põllumajandustoetuste nappus EL eelsel perioodil (polnudki suurt midagi maksta), teiseks aga peale turu avanemist allajäämine konkurentsis teiste liikmesriikide tootjatega, kes saavad kordi suuremaid toetusi.

Kui Eesti tootja veaks välja ausas konkurentsis ilma toetusteta, siis seda ausat konkurentsi ei teki (mõjuvõimsamad liikmesriigid jagavad toetusi dzungliseaduste järgi) siin ja põllumajandustoetuste teema on küll asi, millest liitumsiläbirääkimistel on Eestist üle lastud. See on küll üks teema, kus tuleb riigi otsa vaadata.
http://uudised.err.ee/index.php?06239557
http://uudised.err.ee/index.php?06237471
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OnuEnn
Liige
Postitusi: 562
Liitunud: 10 Nov, 2011 22:38
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas OnuEnn »

"sest põllumajandustootmine on nii kehva tasuvusega"

põllumajandustootmine on kehva tasuvusega igal ajal, kõigepealt on vaja suuri investeeringuid maasse, seemnesse, tehnikasse, hoonetesse jne enne kui millalgi kasum hakkab tekkima. pangas rahaliigutamine on selle kõrval lust ja lillepidu.

aga - asi pole selles. põllumajandustootmine on läinud võrreldes NSVL aegadega tunduvalt efektiivsemaks ja lolli käsitööd pole enam niipalju vaja. NSVL turg on küll koos riigi endaga kadunud, kui venemaale üritavad põllumajandustootjad jätkuvalt müüa, niipalju kui selle ahistavad tollipiirangud seda võimaldavad. teiselt poolt on terve maailma turg nüüd lahti.

... kui nüüd järgi mõelda, siis NSVL ajal oli põllumajandus vähemalt alguses veidi rentaablim, sest maa, hooned ja tehnika natsionaliseeriti ja loll tööjõud paljundas ennast ise kuna viin oli odav ja midagi muud niikuinii teha polnud. hiljem muidugi polnud enam asi nii roosiline ja eluskaalus looma eest tuli rohkem maksta kui maksis liha poes, muidu poleks lihtsalt maale kedagi alles jäänud nii mõttetut elu elama.
Kasutaja avatar
rbl
Liige
Postitusi: 1466
Liitunud: 29 Nov, 2011 23:10

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas rbl »

corvus kirjutas:Et siis linnastumine on Eesti probleem... Ei ole. OnEnn muideks kirjutas juba, et üheks põhiliseks probleemiks, miks inimesed liiguvad linna on põllumajandusliku tootmise moderniseerumine ning suurem mehhaniseerimine, mille puhul ei vajata nii palju töökäsi.
Kas sa mees ise ka usud, mis juttu sa jälle suust välja ajad?

Põllumajandusliku tootmise moderniseerimine ning suurem mehhaniseerimine, läbi selle hävitamise?

See on USA neokonservatiivide tüüpiline poliitika, ühiskonna moderniseerimine läbi sõja ja hävingu, mida me oleme seni igapäevaselt näinud Iraagis ja mujal. Esmalt pommitame riigi maatasa rusuhunnikuks ja siis hakkame üles ehitama moodsamat ja paremat riiki.

Omaaegne Stalini poolt läbi viidud põllumajanduse kollektiviseerimine oli samuti põllumajandusliku tootmise moderniseerimine ning suurem mehhaniseerimine. Hobuste asemel hakkasid tulema veoautod-traktorid, saagikus, piimatootmine suurenes kordades jne.

Asi pole mitte põllumajandusliku tootmise moderniseerimises ega suuremas mehhaniseerumises, et seetõttu ei vajataks maal nii palju vähem töökäsi, vaid põllumajanduse osatähtsuse languses majanduses tervikuna, mis on kahanenud kordades ja see on ka see peamine põhjus! Enam ei kasvatata põllumajandussaadusi ise vaid ostetakse Poolast ja mujalt sisse! Imporditollide kaotamine põllumajandussaadustele panigi aluse sund urbaniseerumisele ja kogu sellele protsessile, mille tulemusi me täna maal näha võime!

Nii nagu Stalinistlik sund kollektiviseerimine polnud halb, nii ei ole halb ka käesolev sund urbaniseerumine!

Tule eile meile!
Viimati muutis rbl, 18 Juun, 2012 12:37, muudetud 1 kord kokku.
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui keegi siin kõhutuult laseb, on selleks kohaliku elu mittetundja corvus.
Põllumajandus täna on tasuv tänu toetustele ja suuremastaabilise tegevusena.
Selline pisem 10-15 ha talumajapidamine ei taga täna isegi põllumehe pere äraelamist - erinevalt nt Prantsusmaast, kuhu uputatakse "traditsioonilise maaelu säilitamiseks" mitte vähe EL miljardeid. Külade kaupa on Eestis maapiirkonnad tühjad (eriti äärealadel) seepärast, et endisaegne NSVL nõudlus kadus, kuid doteeritud ja poputatud EL ruumis pole vähedoteeritud Eesti tootja eriti konkurentsivõimeline. Lisaks ebasoodsatele kliimaoludele (võrreldes nt Hispaania, Prantsusmaa ja Itaaliaga) on ka siin saadavad toetused kordi väiksemad.

Tulemuseks on see, et hinnatundlik ostja rabab poole odavamaid Hispaania tomateid.
Üritadeks eksportida toodangut poole kallima hinnaga kui seda teevad ülemakstud Euroopa konkurendid - ei osteta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

OnuEnn kirjutas:aga - asi pole selles. põllumajandustootmine on läinud võrreldes NSVL aegadega tunduvalt efektiivsemaks ja lolli käsitööd pole enam niipalju vaja. NSVL turg on küll koos riigi endaga kadunud, kui venemaale üritavad põllumajandustootjad jätkuvalt müüa, niipalju kui selle ahistavad tollipiirangud seda võimaldavad. teiselt poolt on terve maailma turg nüüd lahti.
Põhiline põllumajandussektori tööjõu arvu langus on tingitud tegelikult tootmismahu vähenemisest, mõnes sektoris lausa kordades. Kui ei toodeta, siis pole vaja ka inimesi.

Rääkida sotsialismijärgses põllumajanduses mingist tehnilisest revolutsioonist on pehmelt öelda imelik.
Nõuka tingimustes tehti tõepoolest veidraid asju, kuid mingist põllumajanduse "uuest mehhaniseerimisest", mis justkui asendaks "lolli käsitöö" me rääkida ei saa.
Igasugu lüpsiliinidega laudad olid ka siis olemas ja sealaudas lükkab joodikust külatraktorist sita ka täna kokku.
Tehnoloogiliselt pole võrreldes 80ndate lõpu kaasaegsete majanditega eriti palju muutunud, kõige rohkem on mõjutanud asja paremate masinate tulek, mis nõuab igasugu toetavatele tegevustele (masinate remont, raamatupidamine, laopidamine jne) vähem inimesi.

Kui sa vaatad seda kõmu tekitanud Pealtnägija saadet seakasvatusest Eestis, siis samamoodi nagu seal näha oli, nägi välja harjukeskmine kolhoosisigala ka 30 aastat tagasi. Vahe on ainult selles, et sellised songaprobleemid oleks lahendanud kolhoosi veterinaar. Tänane reaalsus.
Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Juun, 2012 13:51, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
rbl
Liige
Postitusi: 1466
Liitunud: 29 Nov, 2011 23:10

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas rbl »

corvus kirjutas:Aga muideks rbl usun küll mida suust välja ajan.
Sügavalt kahtlen selles! Pigem usun, et Frankfurdi poiste kultuurmarksismus - poliitiline korrektsus on sinu ajuga juba oma töö ära teinud ja sealt enam midagi head, viljastavat loota ei ole. Tekkinud on järjekordne mõtlemisvõimetu, abitu, manipuleeritav indiviid ehk tööriist või kasulik idioot nagu keegi kuulus seltsimees minevikust armastas ikka öelda...
corvus kirjutas:Ja siis? Linnastumine hakkaski sel ajal ju kasvama... Teine teema on töö kvaliteet ning plaani- ning käsumajanduse puudused.
Et siis käesoleval juhul on tegu samahästi kui Stalinistlik sundkollektiviseerimine vol. 2?

Tänapäevalgi pole põllumajandus puudutest vaba. Erinevalt varsemast tegelevad tänapäeval põllumajanusega tihtilugu ilma vastava ala kogemuseta, hariduseta ärimehed, kelle põhiliseks mureks on kuidas võimalikult kiiresti ja kohe EL fondidest põllumajadustoetused välja petta ja jätavad siis need loomad, põllumajanduse kus seda ja teist saatuse hoolde ning kaovad saadud rahaga nelja tuule poole.
corvus kirjutas:Ju ta (linnastumine) on ikka ka selles moderniseerimises ning töökäte vähenemise vajaduses maal kinni.
Vaata, mis oli põllumajanduse osakaal majandusest ENSV-s ja mis on ta käesoleval ajal EV ja tee sellest omad järeldused!
corvus kirjutas:Rõhutaks väikest ebaloogilisust sinu väites: Teatavasti põllusaadused ei kasva ISE. Ikka tuleb neid kasvatada.
OK! Ei kasvanud ise, vaid kasvatati eestimaal, kodumaal, koduvabariigis, ENSV-s või kuidas iganes sa soovid!
corvus kirjutas:Ka mujal. Prantsusamaa on üsnagi põllumajandusele orienteeritud. Aga suurem osa rahvastikust elab linnades. Toodangu maht aga ei ole vähenenud korrelatsioonis elanikkonna ümberasumisega maalt linna. Miks? Sest põllumees toodab asju vähemate töökäte abiga. Ta on oma töös efektiivsem ja rohkem mehhaniseeritud.
Milline on põllumajanduse osakaalu muutus majandusest ENSV-EV ja Prantsusmaal?
corvus kirjutas:Edasi, see et põllumajanduse osatähtsus majanduses Eestis langes ei ole põhjus vaid tagajärg.
Mille tagajärg?
corvus kirjutas:Kusjuures las ta langes. MIS SIIS?
Siis toimus ümberorjenteerumine, mille käigus Eesti rahvas kandis suuri kaotusi! Nii nagu omaaegse sundkollektiviseerimise käiguski!
corvus kirjutas:Mingi osa osatähtsuse vähenemine majanduses, ei pruugi tähendada midagi muud kui, et tekivad uued majandusharud, mis on edukamad.
Ja need oleksid...SMS laenud, internetikasiinod ja seksturism?
corvus kirjutas:Meie ENSV'lt päranduseks saadud põllumajandus oli ebaefektiivne (näiteks doteeritud seemnevilja kasutamine, mis hoidis kunstlikult omahinna all) ning sel ajal oli PÕHJUSEKS odavama toodangu saabumine. Mis oli odavam eelkõige efektiivsema tootmise tõttu. Mitte riiklike või EU dotatsioonide tõttu.
Kus kohast see odavam toodang efektiivsema tootmise tõttu siis saabus kui sa räägid, et põllumajandus oli ebaefektiivne? Kes seda seemnevilja sul siis doteeris kui riiklikke dotatsioone nagu sa väidad ei olnud?
corvus kirjutas:Kusjuures kui me vaatame eestlaste tarbimisharjumusi aastatel 1995-2004, siis on su väide tegelikult liialdatud ja asjatundmatu:
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringud näitavad, et valdav osa Eesti elanikest eelistab tarbida kodumaise päritoluga toidukaupu, kusjuures vastav osakaal on kasvanu 1996. aastal 73%-lt 87%-ni 2003. aastal (joonis 1.4). 2004. aastal toimunud kodumaise kauba eelistuse märgatavat vähenemist saab seletada eelkõige lähinaabrite kaubakettide ja tootjate aktiivse sisenemisega Eesti turule ja päritolu mõiste hägustumisega Euroopa Liidu turu tingimustes.
Ma eelistan samuti tarbida kodumaise päritoluga toidukaupu aga ometi ma seda ei tee. Lihtsalt EELISTAN! Ilus sõna kas pole?
corvus kirjutas:Nii lolli juttu poleks küll siin mõtet kirjutada...
Seda samust sa meile ometi koguaeg väita üritad...
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Näiteks teraviljakasvatuse matemaatika on selline, et ilma toetuseta on see isegi tõhusas Eesti tootmises kenakest miinust tootev tegevus.
Väiksesse plussi läheb ta alles toetuse abiga.
Kui Eestis makstaks keskmise 90 eurot hektari kohta EL keskmist 273 eurot, siis muutub asi juba huvitavaks ka finantsasjameeste jaoks.
Kui meil oleks põllumajandustoetus nagu Kreekas aasta tagasi (500 eurot hektarile), siis muutub ma maapiirkondade elu juba märgatavalt.

Tegelikkus on aga:
Euroopa Komisjoni esitatud eelarvekava järgi hakkab 2013. aastast Euroopa Liidu (EL-i) põllumajandustoetusteks eraldatud kogusumma vähenema, toetuste võrdsem ja õiglasem jagamine võib tähendada Eesti põllumeestele nelja eurot hektari kohta rohkem aastas.

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/e ... d=49730003
"Ühtne EL" :rip:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas tommy »

Kapten Trumm kirjutas:Põhiline põllumajandussektori tööjõu arvu langus on tingitud tegelikult tootmismahu vähenemisest, mõnes sektoris lausa kordades. Kui ei toodeta, siis pole vaja ka inimesi.
Rääkida sotsialismijärgses põllumajanduses mingist tehnilisest revolutsioonist on pehmelt öelda imelik.
Nõuka tingimustes tehti tõepoolest veidraid asju, kuid mingist põllumajanduse "uuest mehhaniseerimisest", mis justkui asendaks "lolli käsitöö" me rääkida ei saa.
Vähe sellest, et sa militaariast suurt ei jaga, tumba oled ka põllumajanduses...

Ise kah maalt(suurmajandist) pärit ja päris mitu aastat veoauto ja kombaini peal mööda saadetud.
Neid maid mida me omal ajal 20 kombainiga(kahe osakonna peale) koristasime, neid samu maid(hektareid laias laastus sama arv) koristab nüüd 2 masinat. Traktorite, veoautode, põlluriistade arv vähenenud sama jõuliselt. Kuid kõik tuttavad põllumaad on tänagi ikka ilusasti haritud, kõigest kümnekonna inimese abil.
Majandis, kus traktoristide, autojuhtide arv küündis üle poolesaja. Vastavalt vajadusele ka siis mehaanikud, treialid, keevitajad, varustajad, töökodade ülemad, katlakütjad, kontoripersonal jne, jne...
Ehk siis, üks tänapäeva kombain teeb ära kümne omaaegse SK-5 töö.
Üks suur Valtra, Fendt või JD koos võimsa kombikülvikuga sama, mis kari Belarusse omal ajal..
See ongi "uus mehhaniseerimine".
Kui sa vaatad seda kõmu tekitanud Pealtnägija saadet seakasvatusest Eestis, siis samamoodi nagu seal näha oli, nägi välja harjukeskmine kolhoosisigala ka 30 aastat tagasi. Vahe on ainult selles, et sellised songaprobleemid oleks lahendanud kolhoosi veterinaar. Tänane reaalsus
Sinusugustele tumbadele see saatelõik oligi mõeldud....
Tõelised seakasvatajad omasid kõik põhjused olla nördinud.


Rublaga paras paar...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Äkki neid hektareid ikka ei olnud "laias laastus sama arv", vaid "laias laastus" ikka kõvasti vähem?
Ma ise ei suuda küll meenutada ühtki kolhoosikeskust, kus samad maad nüüd taluniku harida on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas tommy »

Laias laastus sama...
On osa maid omanikele ära läinud, samas on ka juurde renditud. Tehnika sõidab hommikul 30 kilti põllule. Oma vanamees (kohe-kohe ka pensionil) sealhulgas..
Kasutaja avatar
rbl
Liige
Postitusi: 1466
Liitunud: 29 Nov, 2011 23:10

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas rbl »

tommy kirjutas:Ise kah maalt(suurmajandist) pärit ja päris mitu aastat veoauto ja kombaini peal mööda saadetud.
Jutt on küll selline, et mees pole kombaini ega veoautot elus näinudki, rääkimata siis veel nendega sõitmisest.
tommy kirjutas:Neid maid mida me omal ajal 20 kombainiga(kahe osakonna peale) koristasime, neid samu maid(hektareid laias laastus sama arv) koristab nüüd 2 masinat. Traktorite, veoautode, põlluriistade arv vähenenud sama jõuliselt. Kuid kõik tuttavad põllumaad on tänagi ikka ilusasti haritud, kõigest kümnekonna inimese abil.
Kulla mees vaata palun, mis oli protsentuaalselt haritava maa osakaal ENSV-s ja mis on see hetkel EV-s! Vaata, mitu protsenti moodustas põllumajandus kogu majandusest ENSV-s ja mis moodustab see tänases EV-s! Vaata, mis oli põllumajandustoodang ENSV-s ja mis on see käesoleval ajal EV-s!
tommy kirjutas:Majandis, kus traktoristide, autojuhtide arv küündis üle poolesaja. Vastavalt vajadusele ka siis mehaanikud, treialid, keevitajad, varustajad, töökodade ülemad, katlakütjad, kontoripersonal jne, jne...
Nõukode tehnika oli enamasti põlveotsas iseseisvalt kuvalda ja kirvega remonditav. Seda aga lääne tehnika kohta enam öelda ei saa.
tommy kirjutas:Ehk siis, üks tänapäeva kombain teeb ära kümne omaaegse SK-5 töö.
Don-1500 oli nii samuti olemas? Kas tänapäeval paarimeetrise heedriga Sampo kombainid Eesti põllumajanduses puuduvad?
tommy kirjutas:Üks suur Valtra, Fendt või JD koos võimsa kombikülvikuga sama, mis kari Belarusse omal ajal.. See ongi "uus mehhaniseerimine".
Tegelikuses on see rohkem asendustegevus ja "mehhaniseerimine" jutumärkides. Omaaegsetel Belarussidel oli samuti mitu külvikut järgi.
tommy kirjutas:Rublaga paras paar...
Ega sa Corvusest tõesti palju targem ei ole...
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Lemet
Liige
Postitusi: 19944
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Ehk siis, üks tänapäeva kombain teeb ära kümne omaaegse SK-5 töö
Puhtalt huvist asja vastu- kuidas selline väide ka tegelikus elus kehtiv on. Kombaini tootlikuse tõstmiseks on minu arusaamist mööda kaks võimalust- kas suurendada heedri laiust või tõsta kombaini kiirust. Et vormelikiirusel mööda põldu ringikihutavaid kombaine pole silma jäänud, siis järelikult peaksid tänapäevaste kombainide lõikurid vanadest Niva omadest 10 korda laiemad olema...ehk siis 60 meetrised.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas tommy »

Lemet kirjutas:Puhtalt huvist asja vastu- kuidas selline väide ka tegelikus elus kehtiv on. Kombaini tootlikuse tõstmiseks on minu arusaamist mööda kaks võimalust- kas suurendada heedri laiust või tõsta kombaini kiirust. Et vormelikiirusel mööda põldu ringikihutavaid kombaine pole silma jäänud, siis järelikult peaksid tänapäevaste kombainide lõikurid vanadest Niva omadest 10 korda laiemad olema...ehk siis 60 meetrised.
Pigem sõltub see läbilaske võimsusest. Kuni trummel kinni jookseb. See selleks..
Puht tehniliselt, kitsalt numbritega opereerides ei mängi tänapäeva võimsad kombainid Nivaga vist tõesti 1-10'le mängu välja...
Peast ei tea ja uuringut läbi viia kah ei viitsi.
Kuid reaalsus on, et minu kunagises kodu-ja töökohas toimetab vaid 2 kombaini. JD ja Claas.
Kuid oli meil omal ajal 20-21 masinat. Nivad (4 meetrise heedriga, muide)ja üks igivana Kolos, mis suurt enam ei töödanud. (Hiljem, sai näha ka Ida-Saksa E-516 masinaid, mis samuti Vene tehnikast kõvasti üle olid.)
Ja maid laias laastus sama hulk. Ja käivad mehed tänapäeval, kui omal vili maas ka veel teenust tegemas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 31 külalist