Roamless kirjutas:
Tsiteeri:
Kas ainult tõesti põllumehed süüdi? Suurim saastus tuli ikka sellest, et enamus asulaid oli ilma reoveepuhastiteta.
Puutusin otseselt kokku 2000-ndate paiku just jõgede järvede eutrofeerumise ja reoveepuhastitega. Puhastid olid suures plaanis väikeasulates olemas, kuid mitte kõigis ja tihti ka mitte töökorras. Lisaks puhastite puudumisele või mittetöötamisele oli teadurite arvamuseks tollal, et suureks probleemiks oli ka nõukaajal ja hiljem põldude väetamine (mina polnud küll nüüd teadur ja minu töö seda osa eriti ei puudutanud). See andis omalpoolt korraliku koguse lämmastikuühendeid veekogusse, mis omakorda põhjustasid eutrofeerumist. Räigelt reostavad tööstused olid muidugi selleks ajaks oma uksed kinni pannud või pidid reovett puhastama. Seega põldude väetamise osa päriselt põhjusena veekogude reostumisel ära jätta ei saaks.
Õppisin seda reoveevärki kuigipalju koolis nõuka-aja lõpus.
Päris kindlasti tuli siis enamik
lämmastikureostusest ikka põllumajandusest. Lämmastikuühendid lahustuvad vees hästi, niisiis lume peale laotatud lämmastik voolab vulinal jõe poole koos lumesulamisveega.
Aga praktiliselt kogu
fosforireostus pärines heitveest, kusjuures eriliseks kurjajuureks olid tolleaegsed pesupulbrid; lisaks muidugi uriin. Fosforiühendid lahustuvad vees raskesti (nagu superfosfaadis sisalduv kaltsiumvesinikfosfaat) või üldse mitte (nagu fosforiidijahus sisalduv kaltsiumfosfaat). Neid muld naljalt välja ei anna.
Ennetades asjalikku küsimust, kuidas siis taimed fosforiidijahust fosfori kätte said- seep see on, et ei saanudki. Fosforiidijahu saagikust tõstev efekt põhines lihtsalt mulla lupjamisel, s.o. happelise reaktsiooni nõrgendamisel. Nii et Venemaal läks seesamune fosforiidijahu tõesti asja ette. Põhja -Eesti põlde pole samas üldse lubjata vaja; ning Lõuna-Eestiski olnuks mõttekam piirduda põlevkivituhaga, mida meil ju laialt käes. Aga plaanimajandus on plaanimajandus!