Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Z03]

NSVL ajal oli alaealistel lubatud töödada alates 14- aastasest 4 tundi ja alates 16-aastasest 6 tundi päevas.

Mäletan täpselt, et töötasin TPL-is 11- ja 12-aastasena. Fotodki sellest ajast, sest TPL lõppes rühmade kokkutulekuga. Fotol siis aastaarv (rühma embleemil, T-särkidel) kirjas. Kuupalk oli mõlemal töösuvel veidi üle 100 rubla. Peedipõldude kõplamine 8-12, peale seda kolhoosisööklas lõunasöök ja siis koju.

[Kapten Trumm]

See peaks olema kirjas ENSV töökoodeksis - paraku ei suuda netist selle teksti leida.
10-11. a põllutöödes hetkel kahtlen (kas seaduslik oli, sisuliselt hiiliti ka tollal mööda).

Ehk siis 100 meetrit 1 rubla, seega 100 rubla teenimiseks tuli kõblata 10 km, kuus on umbes 22 tööpäeva, seega päevas 4 tunniga ca 455 jm. Natukene karm ei ole 14 aastase lapse jaoks, eriti kui veel mingi umbrohi peaks vohama ja päike lagipähe paistma. Olgu öeldud, et olen ka ise lapsepõlves kolhoosi põllul naerist ja kartulit abiks võtmas käinud (tõe huvides peab mainima, et siis sai rohkem pulli, kui tööd tehtud) ja on olemas hobi korras kõplamise, kui maa kaevamise pikaaegne kogemus.

Mina teenisin kõige rohkem 70 rubla. Mäletan sellest, et selle eest sai osta trigonomeetria funktsioonidega ja juurtega ülimoeka nõuka taskuarvuti MK-51 (mul on see muide senini alles), sinna läks kogu kuu aja palk. Meil oli see laager kuuajane.

Kõvemad kõplajad said 90+. Olid jah suved tükati 30 kraadised ja sai käidud lähedal surnuaia kaevust joomas - ja mõeldud, et mis haigustesse surnuid sinna maetud sai. Ma ei mäleta tollal ühtegi reaalmeditsiini juhtumit, ei kuumarabandust ega midagi muud, kuigi 30 kraadiseid päevi oli küll. Noh põllul olid tavaliselt mingid 250 m pikkused vaod, 2 vagu kõvasti tehes jõudis ära küll teha, iseasi, kas need kapsataimed seal ka pärast kasvasid

Kes ei tea, siis see ihaldatud 70 rublane arvuti nägi välja selline:
https://osta-ee.postimees.ee/kalkulaato ... 88545.html
Sellel oli isegi vedelikkristallidel monitor.
Pluusitaskus kandmisel (higistad) oksüdeerusid ära lüliti vasest kontaktid ja neid sai lastud kellasepal mitu korda puhastada, misjärel arvuti ellu ärkas.
Eelmise suve palga eest sai vene elektronkäekella (vist Elektronika 5???), mis oli äratusega ja mängis mõningaid vene rahvaviise (õhtud mõskva lähistel jne).
See oli vist 30-40 rubla vahepeal. Sellist ka igal jorsil polnud, kuid kaubamajas oli see suht vabalt müüa.
Osta.ee on imede maa: https://osta-ee.postimees.ee/korralik-e ... 04932.html

Mäletan, et nende ihaldatud nõuka elektroonikavidinate saamisega mingit teemat ei olnud, probleem oli raha kokku saamisega. Nagu raha koos oli, läksin rajoonikeskuse kaubamajja ja ostsin lihtsalt ära.

[Enkus]

NSVL ajal oli alaealistel lubatud töödada alates 14- aastasest 4 tundi ja alates 16-aastasest 6 tundi päevas.
Tüüpseim töötamise viis oli nn TPL (töö ja puhke laager), mida tehti EÕM tiiva all ja mis oli mõeldud noorematele kui "tavaline" malev.
TPL tegeles enamasti põllumajanduslike abitöödega, näiteks juurviljapõldudel kõplamisega.
Kolhoosis algas tavaliselt päev kell 8 põllul (kuhu viidi lapsed kolhoosi bussiga keskusest) ja lõppes 12 ajal (buss tuli järgi).
Seejärel söödeti kolhoosi sööklas (kolhoosi kulul) kõht täis ja olid enamasti vaba mees järgmise hommikuni.
Seal oli võimalik teenida kuni 100 rubla kuus. Kõplamine maksis kopikas meeter.
Heinaveod ja asjad eeldasid tavaliselt ikka 16.a vanust.

15-aastane võis töötada 6 tundi päevas ja mitte rohkem kui 30 tundi nädalas, alates 16-aastasest võis töötada 7 tundi päevas ja mitte rohkem kui 35 tundi nädalas.

[hulgus]

Teatud põllutöödele lubati vanemate järelevalve all ka 10 aastaseid. Konkreetselt, siis marjakorjamine, ploomid jms. Kõplamas/harvendamas käisime 12 aastaselt ja täiesti iseseisvalt. Buss tõi ja viis, süüa ei antud ja tööpäev oli pealelõunani (6h?).
14 aastasena oli vaja kauge maa reisi jaoks palju pappi kokku saada, kuue nädalaga täispikkade päevadega kõplamine ja harvendamine, tuli 300 rubla. Vanemate palk oli 140-210...
Järgmisel aastal anti (15a. erandkorras) tööraamat ja võeti suveks tehasesse abitööliseks. Algas jälle mingi kamm päevapikkusega (4päevaga nädala norm) ja palk oli niru 100+. Pärast selgus, et jagati ikka 40% preemiat ka, kui täispeaga tööle ei tulnud ja ei varastanud. Suve päästis lepinguline töö, mille vanamehed vastu võtsid ja mina ära tegin, 3peale 400 rutsi, polnud paha lisa.
Kui õieti mäletan, siis oli mingi teema lastetusmaksuga, mida maksid üle 18a? mehed , peaks tänaselgi päeval juurutama?

edit: täpsustus: kõik põllutööd olid nn. "turuvarblasena", ehk siis hommikul 7:30 platsi servas kampas bussi peale, tipphooajal oli isegi mitu bussi, kuhu siis kogu see mass peale pressis. Oli lausa selline kontingent, kes alaliselt tööl ei käinud. Elatusid, ja mitte kehvasti, vaid hooajatöödest.
TPL ja EÕM palgad olid teine teema.

[Z03]

Hakkasin ka ise kahtlema ja kontrollisin üle, aga ei - TPL-is käies olin 11 ja sügisel sain 12. Kolm õpetajat oli lastegrupiga kaasas. TPL kestis juunis, ülejäänud suvi oli vaba. Palganumber on teine kahtlusi tekitanud teema, sest üle 100 rubla palk oli sel ajal ka täiskasvanutele korralik sissetulek. Arvan, et kolhoos võis doteerida või siis premeerida oma töötajate-tööliste lapsi, aga samas ei tea ka. Klassivend kõplas kuu ajaga kaks 600 meetrist peedivagu ja teenis täpselt 12 rubla.

TPL (Töö- ja Puhkelaager) oli põhikoolile, EÕM (Eesti Õpilasmalev) keskkoolile. EÕM-i ei jõudnud, veneaeg lõppes enne ära.

[Enkus]

...
Kui õieti mäletan, siis oli mingi teema lastetusmaksuga, mida maksid üle 18a? mehed , peaks tänaselgi päeval juurutama?

Üle 21.

[vanahalb]

TPL-i peksti vist juba neljandas klassis ehk 11-aastaselt. Viiendas ehk 12-aastaselt juba päris kindlasti, sest mäletan isegi 5. klassi suve TPL-s ja uue klassijuhataja kirumist, et oli meid kantseldades oma suvepuhkuse ära rikkunud.
100 - rublaseid palkasid kõplamise eest meil küll keegi ei näinud. Pigem 20-30 rubla kuus ja kaks kõige tublimat teenisid ca 40 peo peale. Tõõpäev oli neli tundi (töölaagri osa ) ja peale lõunasööki maja kulul algas puhkelaagri osa. Kui sovhoosi-kolhoosi buss parasjagu vaba oli viidi mõnikord randa, aga tavaliselt sisustati see aeg jalgpalliga või kampadena mööda alevikku kooserdamisega. Kuskil 4-5 paiku õhtul hajuti omi jalgrattaid kasutades kodudesse laiali.

EÕM rakukest meil polnudki. See oli vist üldse rohkem linnarahvale mõeldud. Selles vanuses sai juba kolhoosist juhutöid ja seal püüdis igaüks mõnd head otsa ainult enda teada jätta. Ühel suvel näidati juuni alguses ilgelt lai magistraalkraav ette - kaeva siitmaalt sügiseni. 400-meetrise jupi peale läks pea terve suvi, et kraav ära puhastada, võsa kallastelt maha lüüa ja perved puhtaks niita. Sellise töö väärtuseks hinnati rubla meetrist (elupõlised kraavihallid oleks muidugi 400 meetrit kuu ajaga valmis jõudnud). Lehmaaedade parandamine oli samuti hea töö mida meetrihinnaga maksti. Ja egas aiad kõikjal padupilbasteks polnud- mõnes kohas oli 4-5 postivahet maha joostud, aga siis jälle mitusada meetrit niisugust osa, kus vaja vaid mõnele postile profülaktika mõttes nuiaga pähe virutada.
Ühe suve töö oli karjamaade niisutamine - seal oli kõige tähtsam mitte magama jääda. Traktor vedas niisutuskärud laiali ja need hakkasid veesurve ja mingi tigumehhanismi koostoimel voolikut kokku kerides algpunkti tagasi liikuma. Kui sellise tsükli lõpus tukkuma jääda jooksis käru hüdrandi otsa, voolik läks katki ja sandimal juhul võeti palgast maha.
Et need olid juhu- või hooajatööd maksti paremat hinda kui regulaaridele. EÕM-s ja heinatööl võis ilmselt samuti teenida ja lõbusam oli seal kindlasti, sest seltskond suurem.

[Z03]

Ega meil kodus sellist asja ei olnud jah, et lapsed oleks kogu suvevaheaja saanud lullilüüa ja puhata. 1-2 kuud suvest tuli kindlasti töötegemisele pühendada. Sai igasuguseid lihtsaid töid teha, kas siis ise otsitud või vanemate kaudu. Raha jäi endale taskurahaks. Parema meelega oleks ikka kodus olnud, puhanud ja mänginud, aga põhimõte oli, et tööd on vaja teha.

[VanaUnt]

Lastetusmaks algas meestel alates 20 eluaastast, sõltumata, kas olid abielus või mitte. Naistel hakati lastetusmaksu võtma abiellumisest koheselt. Minu naine oli alla 20 aasta, kui abiellusime, temalt võeti kohe maksu 10 kuud, kui sai emaks. Mina olin abielludes 19 ja minult ei võetud. Sain maksta lasteusmaksu ühe kuu, siis juba sain isaks.
Poisikesena 12 aastat vana õnnestus üks kuu kolhoosi lehmakarjas käia, kuna karjak sattus haiglasse mingi sisemise veaga. Kell 6 hommikul kari peale lüpsi välja, kella 12 kari lauta tagasi lõunaseks lüpsiks, siis kuskil kella 2 ajal uuesti karjamaale, õhtule sai kuskil 7-8 ajal. teenisin 100 rubla täpselt, 67.aastal oli see suur raha, ema teenis sama ajaga mingi 70 rubla. Selle raha eest sai kooliasjad ja riideid ostetud kasvavale jõnglasele. Tööajale alaealise puhul vaadati läbi sõrmede, kari ju tahtis süüa.
16 aastasena sai käidud turuvarblasena ka heinateol. Paari sõbraga olime tegijad, tegime kõvasti tööd ja teeenisime päevas 18 rubla, paar joodikut olid meie peale tigedad, sest nemad said päevas umbes 8 rubla.
Tööraamatu sain 14 aastaselt, kui ema smugeldas mu Almeta tsehhi transaks, pidin galvaanikasse ja tagasi vedama mingeid jubinaid, tööpäev kestis 6 tundi, sain ka mingi 60 rubla kuus. Lõuna aeg oli selle sees.

[Lemet]

Kirjas oli...

"...Бездетные мужчины от 20 до 50 лет и бездетные замужние женщины от 20 до 45 лет должны были отчислять 6% зарплаты государству..."

[Kapten Trumm]

Isenesest võiks selle lastetusmaksu ka täna ellu viia.
Oh seda reformierakonna stammvalija kisa, mis siis puhkeb (lasteta, karjäärile ja ringihooramisele pühendunud eluviis).
See, mis täna toimub, on karjuv ebaõiglus ja eelistatud on eelmises lauses kirjeldatud seltskond.

Minu 6-tunnised päevad möödusid juba õnneks ehitustel, tollal sai kolhoositöödel käidud üksnes sügiseste (kartulivõtt) ja kevadiste (kivikorjamine) kampaaniatega.
Tõsi, takkajärgi ütlen, et need ehituse joodikutega koos töötamised olid väga motiveerivad õppimisele, sest olles paar suve taolise seltskonnaga koos olnud, kadus jäädavalt tahtmine eluaeg sellist tööd teha.
Tollal oli ehitusobjektidel joomine ja joogisena ringi töllerdamine täiesti tavapärane. Päris hea olid, kui sattusid abitööliseks mõne vanema mehe käe alla, kes tulivett ei armastanud, sai mõnegi asja selgeks. Mina olin nt 16- aastaselt suvel segusõlme operaator, tõstsin kopaga materjale ja andsin punkrist segu välja. Päris operaator oli ka palgaline, aga see ilmus harva ja osakonnajuhataja arvas, et mis seal ikka, vähemalt ma tsementi ei varasta.

[Kriku]

Lastetusmaksu kehtestavad totalitaarsed ühiskonnad. Demokraatlikud ühiskonnad kehtestavad maksusoodustuse lapsevanematele.

[Lemet]

Ja sündimus(koos kõige sellest tulenevaga) erinevate tegurite koosmõjus oli ja on suurem kus? Demokraatlikus Eesti Vabariigis või totalitaarses ENSVs?

[Kriku]

Loe nüüd uuesti mu postitust ja mõtle väheke...

[Z03]

бездетные замужние женщины от 20 до 45 лет

Isegi totalitaarses riigis eeldati, et naine iseenesest ei viljastu ega sünnita. Lisaks on vaja lapsed ka üles kasvatada. Kodutunde saates võib näha, mis juhtub naisega, kui ta ei mõtle, mida teeb. Vaadates, kui palju on Eestis üksikvanemaid ja kui vähesed mehed võimaldavad oma naisele ja lastele abielu turvalisust, siis...