Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Lemet]

Pärnu linna ühiskondliku toitlustamise pakutav kohvi igal paljudel juhtudel juua ei sündinud. Samas näiteks polnud Vana-Pärnu poole peal kaevuveel häda midagi.

[Shackleton]

Pärnus polnud seda "pärnu tsentraalset" vett just paljudele veetud, mõnel pool olid alles hiljuti pumbad tänavatel, kust siis vett käidi võtmas, see olevat täitsa ok olnud. Kus sedagi polnud, ehk enamuses pärnus, töötasid vee tornid ja nendel õnnelikel olevat kraanidest kõike tulnud, alates tuvi sulgedest lõpetades vihma ussidega.. ise pole näinud. Räägin legende!

[vanahalb]

Pärnu kandis ongi mingi põhjavee horisont soolane. Häädemeeste (või "Meeste Häda" nime all tuntud) mineraalvesi, mis nõukaajal "Värska" kõrval poelettidel laiutas on sealtsamast puuritud. Kui õlletehase puurkaev sellistesse sügavikkudesse küündis, siis loogiline, et õlu oli soolane. Salvkaevud olid madalamad ja neist sai ikka normaalset vett. Hiljem, sügaval taasiseseisvumisajal hakati Pärnus "Puls" nime all õlut pruulima. See oli samuti minu maitsemeele jaoks imelikult soolane. Ma ühe pudeli prooviks võtsin ja rohkem pole julgenud osta.

Päris lootusetu Pärnu vesi muidugi ei ole. Ükskord palaval suveajal tulin Pärnusse , joogiks tõin omale kaasa "Jessentuki nr 4" mineraalvett. See on praegult Eestiski vabamüügil ja üsna soolane. Pärnu mees uuris, et mida head ma joon ja ma pakkusin lahkelt proovida. Sülitamist ja tatistamist jätkus kauemaks ning vana kinnitas , et see on tükk maad soolasem kui vesi Pärnu lahes. Soovitas veel, et ära raiska raha, mine joo otse merest. Ma ei viitsinud proovima minna kuid sisse tuleva suure jõe tõttu võib seal merevesi kreftimast mineraalveest tõesti magedam olla ja hädapärast isegi õlletegemiseks kõlvata.

Mis nüüd puudutab Kanes 'i võrdlemist nõukaaegse Pepsiga siis selleks vantsisin spetsiaalselt poodi ning seda marki oli seal terve letitäis, alates rabarberimaitselisest. akf mõtles ilmselt pruuni sildiga "caramel, cola & herbs"? Võtsin lonksu ja maigutasin suud, siis lasin natuke tõmmata ja proovisin veel. "Baikali" järelmaitset on tõesti tunda ja jook meenutabki kõige rohkem praegult müüdavat sünteetilist "Baikalit". Minumeelest muistsete aegade "Pepsi" niisugune küll ei olnud. Eelkõige mitte nii hapu. Pepsi ja Coca suur erinevus on selles, et Pepsi on tükk maad magusam.
Ma arvan mäletavat, et nõukaaja lõpus kui Pepsi müügilt tasapisi kadus ja selle asemel Coca letti paisati, oli minul küll ootused kõrged, sest propagandaministeerium oli varemalt talle mingi roiskuva lääne imejoogi aura kõlge pookinud - "imperialismi nõiajook", "neegritelt üle jõu käiva tööga välja pigistatud higi" jms. olid veel pehmed väljendid, mis ta kirumiseks ajalehest lugeda võis. Peale esimese pudeli proovimist mõtlesin pettunult, et mis hapu lurr see nüüd on???

Siis varises riigikord kokku ja tulid erastamised ja Tallinna Limonaaditehase (või oli see Karastusjookide tehas) sai minumeelest omale Coca-Cola. Pepsit polnud pikka aega müügil ja kui ükskord uuesti ilmus siis nõukaaegset ta igatahes küll enam ei meenutanud.
Ma ei usu, et bolševikel jätkus jultumust nõukaajal retsepti muuta või mingeid juurikaid sinna hulka segada. Iseenesest saab ka süsihappegaasiga täiesti tavalise kraanivee maitset üsna suures piires nihutada. Kui õieti silma ette tuleb, siis nõukaaegsel pudelil olid venekeelsed kirjad "torgovaja marka Pepsi" ja märkused, et tugevalt gaseeritud ja jooge jahutatult. Kui välja valada, siis vahutas ja klaasi põhjast tõusis mulle veel mitu aega. Praegusel Pepsil on gaasiga koonerdatud ja maitse läheb siis kohe lappama. Ma olen mõnikord söögikohtades Pepsit masina londist klaasi lasknud - ei vahuta ega mullita seal midagi ja jookseb nagu härja ila.
Venemaal müüakse iseenesest ka nn nõukaaegses originaalpudelis Pepsit. Ükskord prooviks ostsin - pakend oli küll nagu õndsa Breznevi ajal kuid sisu samasugune laga nagu nad kõik.

[isakene]

Mumeelest nõukapepsi oligi oluliselt hapukam. Mäletan päris hästi, kui vahepeal pepsi müügist ära kadus ja praeguse vabariigi ajal letile tagasi ilmus, silt ilusti peal blestjaštšimi nemetskimi bukvami, oli esimene emotsioon et vadafakk? Mingi ilgelt magus kleeps? Ja siiani ei lähe eriti peale...
...aga kui Poolast läbi sõites KFC-sse satun, siis ikka joon, seal teadupärast kui eine tellid koos joogiga, võid ise automaadist lasta ja lipsu taha kallata palju mahub. Kuidagi palju parem maitseb kui siin. Ja vahutab ka toredasti, paar korda pead valades vahet pidama et vaht maha selgiks ja topsi ilusti täis saaks.

[vanahalb]

Minuteada Eestis nüüdsel ajal müüaksegi Poolas tehtud Pepsit. Võib-olla poolakad KFC-s keeravad masinal gaasikraani rohkem lahti? Süsihappegaas muudab samuti jooki hapumaks ja mida ohtramalt seda lisada, seda hapum tundub. Mina olen Eestis müüdavat ja Soomes ning Venemaal tehtavat proovinud ning Tallinki laevas masinast lasknud kuid no pole ikka see - magus ilma gaasita löga, ei vahuta kuskilt otsast ja pudelid on pehmed nagu Madise leivad.

Maitsemeel muutub ka tegelikult kuigipalju. Lapsepõlves tundub magus parem. Seesama nõukaaegne Baikal oli niisugune kraam, mida lapsena käsi ei tõusnudki võtma ja kui vanemaks saades hindama hakkasin, hakkas ta juba müügilt ära kaduma. Teine äärmus oli kõige odavam limonaad, Lumivalgeke (Sprite analoog). Ei seda ei tahtnud mitte keegi. Vanemad mehed vahel ostsid viina kõrvale hammustamiseks. Kuskilt lugesin, et Lumivalgekese pärast oli Coca-Colal ütlemist ja eestlasi süüdistati Sprite kopeerimises. Kuigi mis seal kopeerida - vesi, süsihappegaas ja sidrunhape ning ongi valmis. See vaidlus ei jõudnud neil kuhugi.
Vahepealsed limonaadid , igasugused Kellukesed , Buratinod olid joodavad ning minu tolleaegne lemmik oli hoopis Sajaanid. Ka üsna magus ning mingit juurikat, sarnaselt Baikaliga, oli sees leotatud. Tulemus tundus lapse jaoks inimlikum kui ilma alkoholita Jägermeistrit meenutav nõukaaegne Baikal.

Ahjaa - Baikal minumeelest nüüd küll kuskilt otsast autentne Gruusia limonaad ei ole ja peaks ise ükspäev Männikule vaatama minema, et millega kebabimeistrid rahvast mürgitavad Gruusia kandist on vast Tarhun ja võib-olla Düšess.

[Manurhin]

Kaheksakümnendatel sai Lätis käies iga kord toodud sellist jooki:

Igavesti hea kraam oli. Sellise omapärase, värske(ndava) maitsega, mitte nii magus kui limonaadid. Janu kustutas hästi. "Ekstra Sitro" tuleb ka meelde. Vasakpoolsel pildil mõlemad olemas, pluss veel hulk teisi.

Saatuse irooniana ajad korduvad. Nii palju õlut kui praegu pole mul veel kunagi korraga kodus olnud .

[Lemet]

Teine äärmus oli kõige odavam limonaad, Lumivalgeke (Sprite analoog).

Kas Sprite analoog siiski mitte Kellukese nime ei kanna?

[Dr.Sci]

NSVL ajal oli vist kõige kangem viin 40 kraadi? Praegu on lubatud kuni 80.... on see siis hea näide või halb - ja kas keegi oskab ära põhjendada miks eraisik ei tohi osta piiritust kui ta on nõus sellelt kõik aktsiisid ära tasuma?

[Kriku]

Kurat teab, aga tohib küsida, milleks sul seda vaja on? St. mille jaoks 80 kraadist vähe on?

[Manurhin]

Mäletan, kui omal ajal Moe piiritusetehasest seda 96-st isaga toomas sai käidud. Terve RAF-i põrand oli piiritusega täidetud piimanõusid täis. Ametlikult pidanuks see minema Kamazide pidurisüsteemidesse, tegelikult läks enamalt jaolt kõridest alla. Meie peres isa pani kurat-teab-kust saadud peenikesed jahivorstikesed püsti nagu püstkoja taldrikule, valas piiritusega üle, pani põlema ja oh kui hääd olid...

[Illike]

NSVL ajal oli vist kõige kangem viin 40 kraadi? Praegu on lubatud kuni 80.... on see siis hea näide või halb - ja kas keegi oskab ära põhjendada miks eraisik ei tohi osta piiritust kui ta on nõus sellelt kõik aktsiisid ära tasuma?

Siberi viin oli 45 pööret.
https://osta-ee.postimees.ee/liviko-sil ... 95944.html

[Dr.Sci]

Kurat teab, aga tohib küsida, milleks sul seda vaja on? St. mille jaoks 80 kraadist vähe on?

Lihtsalt huvitab - sest 90-datel sai vabalt poest osta. Ja 80-kraadisest veel kangema destilleerimine pole ka raketiteadus. Aga piiritus on parem desinfitseerimis- ja puhastusvahend kui 80 kraadine viin ja kindlasti keskkonnasõbralikum kui mõni muu puhastuskeemia.

Noor leitnant puhastab piiritusega raadiosaatja kontakte. Kapral märkab seda ja hüppab talle peale: "Mis sa teed?! Kes sind niimoodi kontakte puhastama õpetas?" "Sõjakoolis õpetati," vastab leitnant. "Tuleb vatt piirituses niisutada ja kontaktid õhukese piiritusekihiga katta." "Lollpea, vaata, kuidas see käib!" käratab kapral. Ta võtab teeklaasi, valab selle piiritust täis, joob tühjaks, hingab kontakti peale, hõõrub seda vatiga ja seletab: "Öeldi ju, et tuleb õhukese kihiga katta!"

Aga muuseas, NSVL ajal sai seda "optilise telje puhastamiseks" vastavate asutuste töötajad tasuta... ja saavad siiani kui limiiti ei kuritarvita.

[Illike]

Ja ja. Keskjaamas kasutati seda vedelikku "kontaktide" puhastamiseks. Sai isegi käidud seal puhastamas. Helipead oli samuti hea puhastada. Need helepruunikamad lindid andsid veel eriti hea saastakihi.

[Dr.Sci]

Ja ja. Keskjaamas kasutati seda vedelikku "kontaktide" puhastamiseks. Sai isegi käidud seal puhastamas. Helipead oli samuti hea puhastada. Need helepruunikamad lindid andsid veel eriti hea saastakihi.

Kusjuures miski pole muutunud. Eraldatud ressurss tuleb "ära kulutada", muidu uuel aastal eraldatakse vähem.
Helipead unustasin täitsa ära. Lisaks kamprit sai lahustatud piirituses (kust tänapäeval üldse kamprit osta saaks, omal ajal vedeles tükkidena kodus)
Ja omandatud kogemus - pikaajaliselt ei maksa piiritust säilitada pudelis millel on kummist kork.

[VanaUnt]

60. aastatest on mulle meelde jäänud ka 56 kraadine viin, ise veel polnud selles eas, et tarbida, hiljem oli see kadunud, oli vist Siberi, mis oli 45 kraadi, ka Vana Tallinn oli ju siis 45 kraadi. Starka oli ka 43 kraadi, Gabrieli kraade ei mäleta, ei kuulunud mu lemmikute hulka, igastahes kange oli ja Agnes oli lahja.