Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Zwyx]

Mingit kõrte korjamist ei toimunud. Heina niitmine toimus isevalmistatud traktori ja lattniidukiga, kaarutamine rehadega, vaalutamine sama traktori järel käiva EW aegse loorehaga, käsitsi rõukudesse tõstmine, lahtiselt äravedu traktori kastis. Hiljem asendas isevalmistatud traktorit üks mahakantud T-16, mis sisuliselt vraki olukorrast üles putitati.

Noorusaegadest 1980-ndate aastate Saaremaal sarnased mälestused. Niitmise kohta tuleb siiski ette, et seda tehti kahekesi - üks kodanik traktori ja lattniidukiga ning teine kodanik oli käsivikatiga ja niitis ära need kohad, kuhu traktor ei mahtunud (kraaviservad, põõsaste ja puude vahed jne). Kuna suurpõllud olid kolhoosi käes, olid kõikvõimalikud väikesed heinamaakesed igal pool laiali, 30 aastat hiljem on raske meelde tuletadagi, kus kõikjal kaarutamas ja riisumas sai käidud. Hiljem peale taasiseseisvumist toimus maade tagastamine, heinamaad läksid suuremaks ning vikatiga lisaniitmine kadus ära. Seal, kus traktor sai liikuda, niideti ja kõrvalisemad piirkonnad kasvasid kiiresti võssa.

[Kapten Trumm]

Ametlikult oli kolhoosnikule ette nähtud nn õueaiamaa - kas mitte 0,35 hektarit (mis on tühiselt väike maa tegelikult)?
Tegelikkuses kasutasid need eralehmatamisega tegelejaid endisi Pätsu aegsed talupõlde, mis olid kolhoosi ja masinatega tegemiseks liiga väikesed ja mis kolhoosi ei huvitanud. Kas ametlikult või mitteametlikult, ei tea. Eks ka siis kehtisid inimsuhted ja kui ametliku töö tegid normaalselt ära, siis su heinategemise peale vaadati läbi sõrmede. Meie heinamaad olid üsna suure maantee ääres ja vaevalt sealt mööda sõitvatele "organitele" märkamata jäid, sest rõukusid kolhoosis tehti viimati ehk 1950ndatel.

Meil oli umbes hektar odra all - sellest tehti jõusööta. Külvati käsitsi, sügisel sõitis kolhoosi kombain ühe 25-ka eest sealt 20 minutiga üle ja soristas selle punkritäie teri sulle õuele.

[Sam Beaver]

Palju selle pukile viidava piima liitri eest ka maksti? Ütleme siis kusagil kaheksakümnendate keskel?

[bodom]

Meie heinamaad olid üsna suure maantee ääres ja vaevalt sealt mööda sõitvatele "organitele" märkamata jäid, sest rõukusid kolhoosis tehti viimati ehk 1950ndatel.

Saaremaal olid heinarõugud olemas veel 80-ndate esimeses pooles, aga need ei olnud majandite omad, nende all nii mõnigi kord ööd veetnud. Sel ajal majandites pressiti hein pakkidesse.

Ei tea ju, kui kaua ema seda rahakest kogunud oli.

Sedant küll, kuid arvan et arvestus käis suure tõenäosusega aastakaupa.

[Kapten Trumm]

Palju selle pukile viidava piima liitri eest ka maksti? Ütleme siis kusagil kaheksakümnendate keskel?

Üritasin tükk aega sellele küsimusele vastust ise leida ja lähim, mis ma sain, oli 1990 a dokument põllumajandussaaduste riiklike kokkuostuhindade kehtestamise kohta, mille järgi võis piima eest maksta kuni 620 rubla tonnist ehk siis 62 kopikat liitrist (see oli siis I sordi piim, mis oli jahutatud 10 kraadini). Teine sort oli ca 50 ja sorditu ca 40 senti liitrist. Korralik ja õigesti peetud lehm võis toona anda piima kuni 7000-8000 liitrit aastas.

Kui arvestada 50 kopkat liiter ja 7000 liitrit aastas, siis tulu lehma peale tuleb 3500 rubla aastas. Kolhoosniku keskmine palk oli 150 rubla, seega 1 hea lehm võrduks ca kaks kolhoosniku keskmist palka. Kui peres on kaks keskmist kolhoosnikku, kes peavad kahte head lehma ja teevad seda heal tasemel, siis piima müügist tulev käive on poole suurem kui ametlik töötasu.

Kipun arvana, et taoline majandustegevus kolhoositöö kõrval ongi põhjus, miks maainimesed suutsid endale ehitada normaalsed majad (maja materjal+vältimatud ostutööd olid toona ca 20 000 rubla) või et 2106 Ziguli maal garaažis polnud midagi väga erilist. 150 rublase palgaga andis seda Ziguli raha (7-9 tuhat) kokku kraapida, rääkimata siis majast.

[AMvA]

Kahe normaalse ja oskuslikult peetud piimalehma piimast saadav tulu oli 80ndate lõpus 500-700 rubla kuus.

Kuule, arvuta nüüd ka ikka natuke. Oletame, et eralehma väljalüps on 7000 l aastas (mis on päris kõva sõna tollaseid söödavõimalusi arvestades). Piima kokkuostuhind oli sõltuvalt rasvasuse tasemest 25-30 kopikat liitrist. See teeb aastatuluks 1750-2100. Kui see nüüd 12 kuu peale ära jagada, siis tuleb 146-175 rutsi kuus lehma kohta. No kahe lehma pealt ei kraabi kuidagi sinu minimaalsetki numbrit kokku. Lisaks lisanduvad kulud traktoristile maksmiseks jne.

[Kapten Trumm]

25-30 kopika kohta on mingeis allikaid ka?

[AMvA]

P

Kui arvestada 50 kopkat liiter ja 7000 liitrit aastas, siis tulu lehma peale tuleb 3500 rubla aastas. Kolhoosniku keskmine palk oli 150 rubla, seega 1 hea lehm võrduks ca kaks kolhoosniku keskmist palka. Kui peres on kaks keskmist kolhoosnikku, kes peavad kahte head lehma ja teevad seda heal tasemel, siis piima müügist tulev käive on poole suurem kui ametlik töötasu.

Sulle ikka meeldib omale sobivaid andmeid suvaliselt omale meeldivalt kokku segada. Piima kokkuostuhinna võtad aastast 1990, kolhoosniku palga aastast 1969 ja voilaa, sinu aksioom on jälle tõestatud.
1990 ei teeninud ükski kolhoosnik enam 150 rutsi. Isegi minusugune just TPI lõpetanu teenis 700 rutsi.

[AMvA]

25-30 kopika kohta on mingeis allikaid ka?

Mäletan ise isiklikult ja täpselt, et suvekodus ostsime naabrinaiselt lüpsisooja piima 80-date algupoolel. Kokkuostuhind oli 25 kopsi ja meie maksime 30 kopsi liitrist. 3 liitrine mannerg oli 90 kopsi.

[Leo]

Sama bakatöö lk 16 oled jätnud märkamata ühe tabeli, mis vastab tegelikult küsimusele veenvalt. Kokkuvõtlikult, 1980 seisuga maksis Soomes VW Golf 50 tuhat, Toyota Corolla 40 tuhat, Lada 26 tuhat ja Mosse 19 tuhat marka, siis samadesse numbritesse oligi koer maetud - tänapäevast laialt kättesaadavat liisingut toona väga ei tuntud, raha tuli koguda või laenata ja poole kallimal hinnal pidi hea põhjus olema. Konkurendid olid siis VW Golf I, Toyota Corolla 4. põlvkond, Lada 2106 ja Moskvits 2140 või 2140SL.

1980ndatel olid Soomes päris märgatava majanduskasvu aastad ja ka autosid osteti oluliselt rohkem ning idaautosid eelistati peamiselt sellepärast, et need olid odavad ja suhteliselt vastupidavad neljanumbrilistel kõrvalteedel. Võrdluseks kui tänapäeval on keskmine brutopalk 3300 € ja keskmise auto hind seal 25000 € kanti, siis 80ndatel oli keskmine palk mõni tuhat marka ehk Lada ostmiseks pidi poole aasta palga kõrvale panema. Vanasid musta numbriga Mossesid ei ole väga silma hakanud, kindlasti hakkaks, kui läheks idaautode harrastajate suvepäevadele. Musta numbriga, vahel harva ka valge numbriga Lada 01 tuleb ikka vahel harva ette, kui selline suurema kaubanduskeskuse parklas nähtaval kohal pargib, siis on rohkem sumisejaid ümber kui klassikalistel ameerika autodel.

[Kriku]

7000 liitrit ma ka ei usu.

[Svejk]

25-30 kopika kohta on mingeis allikaid ka?

Kulla Trumm, sa kõigud ikka seinast seina....
Kõigepealt võrdled piima kokkuostuhinda poehindadega, siis lajatad müstilise 650/tonn
Ja siis kui lugupeetud kaafoorumlane tuleb välja numbritega, mis sinu "poeväiteid" pmst kinnitavad, kukud ründama...

Kahe normaalse ja oskuslikult peetud piimalehma piimast saadav tulu oli 80ndate lõpus 500-700 rubla kuus.

Kui 6000 liitrit aastas lüpsis, siis kena peastarvutus - tonn piima kahe lehma pealt kuus ja rublakest kaks ja poolsada.

Tegelikult oleks vaja andmeid palju kolhoosnikud teenisid 80 ndatel ja palju eralehmad keskmiselt ikkagi lüpsid.

Muide, olen kuulnud, et ENSVs olid piima kokkuostuhinnad madalamad kui kõrval Pihkva oblastis, ehk siis koloniaalpoliitika täies ilus.

[mart2]

Kahe normaalse ja oskuslikult peetud piimalehma piimast saadav tulu oli 80ndate lõpus 500-700 rubla kuus.
Sekeldaja lollakat trollimist ei hakka põhimõtteliselt kommenteerima.

Konks oli selles, et kui täna makstakse tootjale täispiima liitri eest umbes pool lahja poepiima liitrihinnast, siis toona sai tootja rohkem kui liiter lahjat poepiima maksis. 400 rubla said ikka väga vähesed mehhanisaatorid ja ainult hooajal, minu vanaisa oli nt autojuht 53 peal, kuupalk 150 rubla või nii.

Mitte väga ammu (2 aastat tagasi) kirjutas kapteni-härra sellest, et kolhoosnike palk oli 200 ruublikut...
Aga tegelikult võiks selle piimapuki jauramise lõpetada ja kel soovi, saab lugeda postitusi paari aasta tagusest pikemast seeriast, mida kapten aitas elus hoida. Kas on vaja uuele ringile minna?

[Sekeldaja]

Sekeldaja lollakat trollimist ei hakka põhimõtteliselt kommenteerima.

"Minu ettepanek oleks: jääda viisakaks ja mitte lämiseda." (kellegi Kapten Trummi kohe järgmine kommentaar, vastus T-62le)

[Jaanus2]

Keda huvitab, siis sel ajal ilmus igal aastal taskuraamatu formaadis teatmik Põllumajandus, kus olid kokkuostuhinnad ilusti ära toodud. Kolhoosniku aiamaa oli pool ha, karjamaad eraldati üle selle veel. Sovhoosnikul jt. oli vähem maad ette nähtud, õpetajad olid suht. soositud, said 0,25 ha aiamaad. Päris lõpus hakkasid kapitalismituuled juba puhuma ja siis neist normid enam ei kehtinud. Sovhoosnikel oli maad 0,15 ha ehk 1500 ruutmeetrit. Minu vanemad suutsid Tallinna lähedal sellel pinnal peamiselt varajast kartulit ja lillkapsast kasvatades (kaks saaki) teenida paremal aastal (1975)üle 5000 rubla. Müüdi turul, sai müüa ka restoranidele. ETKVL-i poodi andes sai vähem, aga kõike ei olnud võimalik turul maha müüa. Lillkapsas maksis umbes 2 rbl kilo, esimesed suured kartulid rubla ringis, pisikesed ja viimased. 40-20 kopikat kilo. Ema palk oli siis u. 120 rbl ja isal 180 rbl kuus.