Tegelikult sai kahe korraliku lehma ülejäänud (2 peret jõid kah natuke) piimast samamoodi majad ja autod ja selle piima ostis riik ise ära. Majanduslikult tähendas muidu, et kolhoolsipalgale said sealt teise või kolmanda lisaks.Põhiliselt sai see toimuda imeodava kütuse tõttu ja ilmselt ka Leningradi ümbruse aiandussaaduste kasvatamise mingisuguste puudujääkide tõttu. Jutu mõte siis on, et normaalse majandusliku mõtemisega ei ole üldse mõtet kogu seda värki analüüsida. Riik moonutas turusuhteid nii suurel määral, et igal tasandil on seda väga raske arvestada.
Kas N Liidus oli ka midagi head?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ma käin aeg-ajalt selles põllumajandusasulas, kus mu lapsepõlve suved möödusid ja sinna kahjuks pole mingit jõukust või õnne tulnud. Tollal elu kees, lapsi küla täis, mehed libistasid õltsi ja kombainid mürisesid pimedani. Eelmiste jõulude ajal põles kortermajas toas tuli iga viiendas korteris. Ainuke asi, mis arengut meenutab, on eurorahadega ehitatud uhke koolimaja, millelt juba värv seinast kukub, sest korrashoiuks pole raha. Teise abirahaga rajatud mänguväljakul mängisid ainult minu (Tallinnast kaasa veetud) lapsed. Mitte et see nõuka aeg nüüd õndsus oleks olnud, aga vaatame tõele otsa - siis kees maal elu, täna keevad ainult samakapajad. Eesti maaelu traagika. Seejuures pole lähikonnas ühtegi lagunenud laudahoonet, vaid ühte-teist tehakse ikkagi, kuskil Jõgevamaal võib näha hullemaid tondilosse. Eesti maapiirkonna traagika.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Palju piimapukiliiter maksis üldse, keegi kindlasti teab?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ega jah, aga suurem raha tuli ikkagi "isase lehma" (nagu Lemet ütleks) üleskasvatamisest ja lihakombinaati müümisest. Kasvatasid 2 aastaga 800-kiloseks ja ostsid saadud raha eest värviteleri Rubiin. Pullide kasvatamisest tuli korralik raha. Piima müük oli lisateenistus küll, aga sellel oli rohkem elustiili väärtus - külarahvas sai piimapuki juures kokku ja siis räägiti kõik jutud ära. Suhkrupeet ja kartulite kasvatamine tasus ka heldelt ära.Kapten Trumm kirjutas:Tegelikult sai kahe korraliku lehma ülejäänud (2 peret jõid kah natuke) piimast samamoodi majad ja autod ja selle piima ostis riik ise ära. Majanduslikult tähendas muidu, et kolhoolsipalgale said sealt teise või kolmanda lisaks.
Ega nõukaaegne maaelu nii idülliline ka ei olnud. Samakat aeti ka siis ja tegelikult toimus külades lausjoomine. Kõige sellega kaasnevaga.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tõsi, minu vanaisa kasvatas iga suvi oma aias ühe vasika mullikaks.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Che Latino
- Liige
- Postitusi: 589
- Liitunud: 23 Veebr, 2015 0:14
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Hind sõltus igatahes rasvaprotsendist.Kriku kirjutas:Palju piimapukiliiter maksis üldse, keegi kindlasti teab?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Majad ja autod tulid ikka riigi/kolhoosi tagant virutamisest, eriti kui sul veoauto käes oli siis kerkis majake mühinal. Samuti kui käsi sees aeti autoostuluba omale asutusest välja. Teine märgiline tuluallikas oli toidukraami Venemaa turgudele vedamine ja mahamüümine - kohati omandas see tegevus lausa väikeettevõtluse vormid. Tean tüüpi kes vedas Arhangelskisse (!!) värsket kapsast. Sellega tehti ikka kõva raha. Korra otsustas hinda tõsta siis esimesel päeval kõik sõimasid ja keegi ei ostnud, järgmine päev ei sõimanud keegi ja kõik osteti ära. Suur vene hing mis teha...
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Peale tõsist jutuajamist emaga lubati kunagised piimaraamatud homseks kultuurkihi alt välja kaevata. Seal on piima eest saadud summad ka kirjas ja neid võib ühikuhinnaks teisendada.
Veneaegse piima baasrasvaprotsent oli 3,5. Ei-mina-tea kui rammusat piima siis poes müüdi, sest sealt pole seeaeg ostnud. Igasugune piim arvutati 3,5 % rasvasusega piimaks ja ühiku hind anti 3,5 % piimale. Autoga kaasas sõitva laborandi ülesanne oligi piimanõudest proove võtta, rasvaprotsent määrata ja siis seda tabelite järgi teisendada. Kui keegi kaevuvett piimale hulka lahmas, läks rasvaprotsent nii madalaks, et õiget hinda enam ei saanud.
Lehmanduse üldreegel oli, et musta-valgekirjud lehmad keda enamasti Põhja-Eestis peeti andsid piima rohkem ja rasvaprotsent oli tublil lehmal 3,5. Kehvematel vähem. Lõuna-Eestis levinud punased lehmad andsid vähem piima kuid rasva oli 4,2 ja midagi sinnakanti.
Nõukogude ökonoomika ja nende piimarasvatabelite koosmõjul andsid nad tegelikult võrdselt toodangut.
Paralleelteema ehk tellitavate võtmete kohta mainiks veel niipalju, et mul on samuti rootsi juurtega tellitav võti mille liikuva poole saab ümber keerata. Nii et mokad oleks algasendis kas paralleelsed või koonuses. Sellest hoolimata pole talle õiget rakendust leidnudki. Jube kohmakas ja muud hädad. Tellitavate võtmete kuldaeg jäi vist sinnakanti kui sepp veel mutreid ükshaaval valmistas ja nende mõõdud said nii nagu jumal juhatas. Või algne tehasetoodang kus standartne 36 mm mutter võis olla 34-37 mm ja siis oli hea kui reguleeritava võtmega korralikult ümbert kinni sai.
Läänepoolsemas maailmas hakkas see aeg juba ludiidide esiletõusu aegu ümber saama kuid NSV Liidus tehti üksikkorras mutreid veel minu ajal , nii 1989. Kui mõnda suuremat vaja oli ajas sepp ääsi kuumaks ja andis vasarale koormust, väiksemaid treiti parajast kuuskantpulgast. Teoreetiliselt jah . kuskil ääretul kodumaal ja mingis laos olid vajalikud mutrid kindlasti olemas, aga kuni neid otsiti ja fonde kaubeldi ja kohale veeretati olid kolhoosimehed ise juba terve kastitäie valmis saanud.
Krooni tulekul bensiinijaamades ja erastatud ETKV poodides müüdavad võtmed olidki sellised, millega Mosse karburaatorit maha keerates vähemalt kolm tükki katki läks. Paljudel, kes niisuguste asjadega igapäevaselt kokku ei puutu on sellest ajast mulje jäänud, et lääne asjad on rämps ja ei julgegi kohe midagi osta.
Sellist kaupa liigub praegult samuti. Mõni aasta tagasi lõppes ühel autol aku päevapealt ära ja ostsin toidupoest (õigemini K-Rauast, aga erilist vahet pole) uue. Mõtlesin kohe poe ukse ees parklas ära vahetada ja ega ühtegi mutrivõtit ju autos ei peeta Kallist võtit ei raatsinud selliseks ühekordseks tööks osta, sest neid kodus küll ja spetsiaalselt koju mutrivõtit tooma jälle ei viitsinud sõita. Võtsin 5-8 EUR maksva komplekti kus oli T-kujuline padrunisaba ja väikesed padrunid kuni 13-ni. Seda 13 mm oligi vaja, et akul põhja juurest klamber lahti keerata. See mutter oli seal parasjagu roostes ja klambrile endale polnud pärast tehasest väljatulekut keegi ligi läinud.
Kerge randmeliigutusega keerasin T-kujulisel sabal plastikust pea puruks ja läksin tseki ning õnnetu näoga poodi tagasi. Ütlesin, et alles ostsin ja juba katki, andke raha tagasi. Poeinimene ei tahtnud hästi anda. Ta seletas, et tarbijakaitseseaduse või mis iganes normi kohaselt tuleks anda uus samaväärne toode kui asi garantii alla kuulub. Garantii alla vist kuulus, selle vastu ta ei vaielnud. Andis riiulist uue komplekti. Läksin õue ja keerasin plastikust pea puruks.
Tulin uuesti poodi ja siirast alturismist palusin, et andke kõik need komplektid mis teil laos on. Paneme käru peale ja viime õue. Ilus suveõhtu ja mul aega on ning parklas on üks mutter, mida keerates kogu partii ära saab lõhkuda. Muidu võib juhtuda , et mõni noorem mees, kes asja ei tea ostabki sellise ilusas läikivas pakendis komplekti. Viib koju, hakkavad abieluvoodit kokku panema ja võti läheb katki. Saab naise käest sõimata, et mis mees sa oled, ei oska voodit kokku panna,. Sellistest asjadest on peretülid kerged tulema ja enamgi veel. Kaupluse ostujuhtide vastutustundetu käitumine võib halvemal juhul ka demograafilisele situatsioonile mõjuma hakata ja see on juba tõsine teema.
Valgustasin veel, et teie aga esitage iga komplekti kohta tehasele reklamatsioon ja oma raha saate ju tagasi.
Sellise variandiga poeinimene ka nõus polnud. Vist hakkas paberitööd pelgama. Kangutas raske ohkega kassasahtli lahti ja luges raha letile. Seepeale õngitsesin veel raskema ohkega oma rahakoti välja, tuhlasin selles ja panin natuke juurde. Selle eest sai hinnaklassi jagu kallima võtme ja see keeras mutri lahti küll.
Veneaegse piima baasrasvaprotsent oli 3,5. Ei-mina-tea kui rammusat piima siis poes müüdi, sest sealt pole seeaeg ostnud. Igasugune piim arvutati 3,5 % rasvasusega piimaks ja ühiku hind anti 3,5 % piimale. Autoga kaasas sõitva laborandi ülesanne oligi piimanõudest proove võtta, rasvaprotsent määrata ja siis seda tabelite järgi teisendada. Kui keegi kaevuvett piimale hulka lahmas, läks rasvaprotsent nii madalaks, et õiget hinda enam ei saanud.
Lehmanduse üldreegel oli, et musta-valgekirjud lehmad keda enamasti Põhja-Eestis peeti andsid piima rohkem ja rasvaprotsent oli tublil lehmal 3,5. Kehvematel vähem. Lõuna-Eestis levinud punased lehmad andsid vähem piima kuid rasva oli 4,2 ja midagi sinnakanti.
Nõukogude ökonoomika ja nende piimarasvatabelite koosmõjul andsid nad tegelikult võrdselt toodangut.
Paralleelteema ehk tellitavate võtmete kohta mainiks veel niipalju, et mul on samuti rootsi juurtega tellitav võti mille liikuva poole saab ümber keerata. Nii et mokad oleks algasendis kas paralleelsed või koonuses. Sellest hoolimata pole talle õiget rakendust leidnudki. Jube kohmakas ja muud hädad. Tellitavate võtmete kuldaeg jäi vist sinnakanti kui sepp veel mutreid ükshaaval valmistas ja nende mõõdud said nii nagu jumal juhatas. Või algne tehasetoodang kus standartne 36 mm mutter võis olla 34-37 mm ja siis oli hea kui reguleeritava võtmega korralikult ümbert kinni sai.
Läänepoolsemas maailmas hakkas see aeg juba ludiidide esiletõusu aegu ümber saama kuid NSV Liidus tehti üksikkorras mutreid veel minu ajal , nii 1989. Kui mõnda suuremat vaja oli ajas sepp ääsi kuumaks ja andis vasarale koormust, väiksemaid treiti parajast kuuskantpulgast. Teoreetiliselt jah . kuskil ääretul kodumaal ja mingis laos olid vajalikud mutrid kindlasti olemas, aga kuni neid otsiti ja fonde kaubeldi ja kohale veeretati olid kolhoosimehed ise juba terve kastitäie valmis saanud.
Krooni tulekul bensiinijaamades ja erastatud ETKV poodides müüdavad võtmed olidki sellised, millega Mosse karburaatorit maha keerates vähemalt kolm tükki katki läks. Paljudel, kes niisuguste asjadega igapäevaselt kokku ei puutu on sellest ajast mulje jäänud, et lääne asjad on rämps ja ei julgegi kohe midagi osta.
Sellist kaupa liigub praegult samuti. Mõni aasta tagasi lõppes ühel autol aku päevapealt ära ja ostsin toidupoest (õigemini K-Rauast, aga erilist vahet pole) uue. Mõtlesin kohe poe ukse ees parklas ära vahetada ja ega ühtegi mutrivõtit ju autos ei peeta Kallist võtit ei raatsinud selliseks ühekordseks tööks osta, sest neid kodus küll ja spetsiaalselt koju mutrivõtit tooma jälle ei viitsinud sõita. Võtsin 5-8 EUR maksva komplekti kus oli T-kujuline padrunisaba ja väikesed padrunid kuni 13-ni. Seda 13 mm oligi vaja, et akul põhja juurest klamber lahti keerata. See mutter oli seal parasjagu roostes ja klambrile endale polnud pärast tehasest väljatulekut keegi ligi läinud.
Kerge randmeliigutusega keerasin T-kujulisel sabal plastikust pea puruks ja läksin tseki ning õnnetu näoga poodi tagasi. Ütlesin, et alles ostsin ja juba katki, andke raha tagasi. Poeinimene ei tahtnud hästi anda. Ta seletas, et tarbijakaitseseaduse või mis iganes normi kohaselt tuleks anda uus samaväärne toode kui asi garantii alla kuulub. Garantii alla vist kuulus, selle vastu ta ei vaielnud. Andis riiulist uue komplekti. Läksin õue ja keerasin plastikust pea puruks.
Tulin uuesti poodi ja siirast alturismist palusin, et andke kõik need komplektid mis teil laos on. Paneme käru peale ja viime õue. Ilus suveõhtu ja mul aega on ning parklas on üks mutter, mida keerates kogu partii ära saab lõhkuda. Muidu võib juhtuda , et mõni noorem mees, kes asja ei tea ostabki sellise ilusas läikivas pakendis komplekti. Viib koju, hakkavad abieluvoodit kokku panema ja võti läheb katki. Saab naise käest sõimata, et mis mees sa oled, ei oska voodit kokku panna,. Sellistest asjadest on peretülid kerged tulema ja enamgi veel. Kaupluse ostujuhtide vastutustundetu käitumine võib halvemal juhul ka demograafilisele situatsioonile mõjuma hakata ja see on juba tõsine teema.
Valgustasin veel, et teie aga esitage iga komplekti kohta tehasele reklamatsioon ja oma raha saate ju tagasi.
Sellise variandiga poeinimene ka nõus polnud. Vist hakkas paberitööd pelgama. Kangutas raske ohkega kassasahtli lahti ja luges raha letile. Seepeale õngitsesin veel raskema ohkega oma rahakoti välja, tuhlasin selles ja panin natuke juurde. Selle eest sai hinnaklassi jagu kallima võtme ja see keeras mutri lahti küll.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Leidsin sellise artikli juhuslikult: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... 7O52g315Bu
Lugeda hetkel ei viitsi.
Lugeda hetkel ei viitsi.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Piim jagati eri sortidesse, mida kõrgem sort, seda parem hind. Olid kõrgem, esimene ja teine sort, sellest veel madalam aste oli sorditu. Päris räiget solki vastu ei võetud. Samas piimakogujal valati kõik piimad sordist sõltumata ikka ühte pütti kokku. Kes soovis, sellele lasti piimanõud teisest pütist lõssi täis (vasikate jaoks) ehk siis osaliselt maksti natuuras. Piimal ei hinnatud mitte ainult rasvaprotsenti, vaid vatiprooviga kontrolliti ka üldist puhtust (piim kurnati läbi väikese vatipadja, mille peale igasugu purud ja muu sodi näha jäid), kontrolliti somaatiliste rakkude esinemist piimas, reduktaasiprooviga hinnati piima mikrobioloogilist puhtust. Käsitsilüpsi korral kõrgemat sorti polnud võimalik saada, selleks pidi torusselüps olema, aga kust tavainimene neid seadmeid tol ajal sai. Ühe-kahe lehma puhul oleks olnud suht mõttetu ka.Che Latino kirjutas:Hind sõltus igatahes rasvaprotsendist.Kriku kirjutas:Palju piimapukiliiter maksis üldse, keegi kindlasti teab?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
-
- Liige
- Postitusi: 1764
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Vanaema elas Viljandimaal Uue-Karistes, seal küll lüpsi ajal kompressorid undasid üle küla (vanaemal kaasa arvatud). Max 3 lehma oli majapidamises. Heina tegemiseks oli ka kõik tehnika olemas, isegi väike saksa pakkimise massin .
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Piima VEEGA vast ikka ei "lahjendatud". Vee lisamine muudab piima sinakaks.
Äraantavat piima "lahjendati" pealt koore korjamisega.
* kuskilt on kõrvade vahele jäänud 80-ndate algusest ja keskelt numbrid 6kop. liiter.
Ma nüüd ei mäleta mis asi täpselt, piimanduses nii palju maksis.
Äraantavat piima "lahjendati" pealt koore korjamisega.
* kuskilt on kõrvade vahele jäänud 80-ndate algusest ja keskelt numbrid 6kop. liiter.
Ma nüüd ei mäleta mis asi täpselt, piimanduses nii palju maksis.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Võrumaa vanaema sai 60-tel aastatel suvekuudel piima eest ca 100rbl kuus
. Päevalüps oli üle 20l.
. Päevalüps oli üle 20l.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Inimesed said liitri eest u. 20 kopikat ehk sama palju kui piim poes pudelis maksis. N. Liit ei saanud kuidagi hakkama toiduainete tootmisega ja sellepärast oli vaja erasektori abi. Lõpuks läks asi lausa nii hulluks, et oli eraldi "toitlusprogrammi" vaja. Siis hakati "isiklikku abimajapidamist" eriti soodustama - ilmusid müüki väikesed lüpsimasinad ja legaalselt võis omada traktorit (varem olid eratraktorid "põrandaalused"). Sealt need viimase otsa helged mälestused - äri käis, hüperinflatsioon ei olnud veel kätte jõudnud ja elu oli ilus. Üldiselt ei saanud riiklik süsteem hakkama millegagi, mis vähegi käsitsitööd ja hoolsust nõudis. Erasektor andis oma väikestel maatükkidel ka suure osa puu- ja köögiviljast. Lillikapsas näit. maksis u. 2 rubla kilo. Praegu on ka 2 eurot kilo, aga palk ei ole 150 eurot. Toit oli väga kallis õndsas Liidus palkadega võrreldes ja sealt tuli ka nende hea elu, kes said omatoodetud toiduaineid müüa. Toimis turumajandus omal piiratud kombel, samas hoiti välistootjad eemal, sest valuutat ei olnud. Vahel sai häid Ungari õunu 1 rubla kilo. Selle hinnaga suutsid individuaalid edukalt konkureerida.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ema töötas 30 aastat laburandina piimaautol. Millest valmistati hiljem Rannus juustu. Rääkisime eile sellel teemal pikalt. On tekkinud lihtsalt linnalegendid. Alustuseks. Piimale ei olnud ENSV ja ei ole ka nüüd võimalik vett lisada. Selleks oli ja on eraldi piimaproov. jne...jne.vanahalb kirjutas:Kui keegi kaevuvett piimale hulka lahmas, läks rasvaprotsent nii madalaks, et õiget hinda enam ei saanud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
eeru kirjutas:Ema töötas 30 aastat laburandina piimaautol. Millest valmistati hiljem Rannus juustu. Rääkisime eile sellel teemal pikalt. On tekkinud lihtsalt linnalegendid. Alustuseks. Piimale ei olnud ENSV ja ei ole ka nüüd võimalik vett lisada. Selleks oli ja on eraldi piimaproov. jne...jne.vanahalb kirjutas:Kui keegi kaevuvett piimale hulka lahmas, läks rasvaprotsent nii madalaks, et õiget hinda enam ei saanud.
Mula. Helgest nõuka-ajast on säilinud kaks jummala selget mälupilti.
-Tädi lisas lehmapiimale koort, et saada tavalise 2.4% rasvasuse asemel 3.2% või midagi sinnakanti.. Sellise taseme piim oli
kokkuostu jaoks palju kallim. Tegu on siiani väga heal järjel endise näidismajand/näidissovhoosiga.
-Vanaisa toitis pulle vormileivaga. Verioral oli iga neljapäev ''värske leiva päev'', pool kohaliku poe võimekusest läks 100m kaugusel
baseeruvate lojuste nina ette.
-he not to go to war, she not to go to a dance.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 29 külalist