Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Väike videlõiguke zekide elust , kes vene kroonus käinud leiab sealt nii mõmdagi tuttavat
https://www.youtube.com/watch?v=oQKpc1pQ41M
https://www.youtube.com/watch?v=oQKpc1pQ41M
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Lisaks veel, et nn. Poliitilised istusid eranditult Venemasl. Miska ei olnudki Eestis kedagi sellist uute aegade saabudes lahti lasta.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Aitäh, hea tabel. Väike täiendus: vangistatutele peaks juurde liitma surmanuhtlusega karistatud, et saada võrreldavaid andmeid.Fucs kirjutas:Tabelist on ilusasti näha ENSV-EV vangistatute hulga dünaamika nii 60-ndatel või 70-ndatel, kui ka 80-ndatel ja mis edasi juhtus.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Muid medaleid oli ka, aga medalisarja "...aastat võidust" hakati välja andma aastast 1965, seega on esimene medal "Kakskümmend aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941-1945". Ja hiljem anti neid välja iga kümne aasta tagant.Martin Peeter kirjutas:Üks põhjus, miks N sõjaveteranid kilisesid ja kolisesid (lisaks sellele, et lonkasid ja mölisesid) oli see, et iga 5 aasta tagant said nad kõik medali "5, 10, 15 jne let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje". Mu üks sugulane, kes Eesti Rahvuskomitee liikmena oli saadetud sakslaste poolt Stutthofi koonduslaagrise, võeti samuti peale laagri vabastamist koheselt Punaarmeesse. Lahingüksusesse muidugi mitte - eks ta pidi muidugi kosuma, sest ta oli haige ja nälginud - sakslaste laagris süüa anti ikka väga vähe, aga ikkagi - sõja ajal sõjaväkke. Peale demobiliseerumist muidugi arreteeriti säärane nõukogude korrale ohtlik inimene peagi ja saadeti Gulagi. Kui ta millagi 50-datel Eestisse tagasi jõudis, siis oli suur ta üllatus, kui sõjakomissariaadist saabus kutse, et tal tuleks oma veteranipileti ja medali "15 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje" järgi. Kuna tegemist polnud hoolimata rasketest katsumustest just huumorimeelt minetanud inimesega, kirjutas ta komissariaadis avalduse, et talle omistataks ka medalid "5 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje" ja "10 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje", mille järgi ta ei saanud varem tulla, sest istus nõukogude vastaste tegevuse eest kinni.
Kuu aja pärast saabus talle vastus, kus komissar tõdes, et tõepoolest on tal õigus medalitele "5 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje" ja "10 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje", kuid neid ei ole talle enam võimalik omistada, sest "on tootmisest maha võetud".
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
No ma ei tea, Varlam Šalamov ja Ahto Levi ühte ritta panna Kinnipeetavate arvud kahjuks käivad talgi ainult Stalini aja kohta.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Eks nii see folkloor tekibki. Kuna on tegemist suuliste mälestustega, mis kuuldud paarkümmend aastat tagasi, siis võin numbritega (aastaarvud, medali nimi) eksida. Igatahes olen lugu oma kõrvaga austusväärselt kuulnud, muidugi võis temagi detailides eksida. Avalduse ta igatahes kirjutas ja sai vastuse "tootmisest maha võetud", võimalik, et see juhtus hiljem. Inimest tundnuna ma ei usu, et see nüüd õllekannutagune liialdus oli. Tegemist päris tuntud inimesega ja päris hästi nõukaaja jaburust iseloomustav lugu.Enkus kirjutas:Muid medaleid oli ka, aga medalisarja "...aastat võidust" hakati välja andma aastast 1965, seega on esimene medal "Kakskümmend aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941-1945". Ja hiljem anti neid välja iga kümne aasta tagant.Martin Peeter kirjutas:Üks põhjus, miks N sõjaveteranid kilisesid ja kolisesid (lisaks sellele, et lonkasid ja mölisesid) oli see, et iga 5 aasta tagant said nad kõik medali "5, 10, 15 jne let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje". Mu üks sugulane, kes Eesti Rahvuskomitee liikmena oli saadetud sakslaste poolt Stutthofi koonduslaagrise, võeti samuti peale laagri vabastamist koheselt Punaarmeesse. Lahingüksusesse muidugi mitte - eks ta pidi muidugi kosuma, sest ta oli haige ja nälginud - sakslaste laagris süüa anti ikka väga vähe, aga ikkagi - sõja ajal sõjaväkke. Peale demobiliseerumist muidugi arreteeriti säärane nõukogude korrale ohtlik inimene peagi ja saadeti Gulagi. Kui ta millagi 50-datel Eestisse tagasi jõudis, siis oli suur ta üllatus, kui sõjakomissariaadist saabus kutse, et tal tuleks oma veteranipileti ja medali "15 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje" järgi. Kuna tegemist polnud hoolimata rasketest katsumustest just huumorimeelt minetanud inimesega, kirjutas ta komissariaadis avalduse, et talle omistataks ka medalid "5 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje" ja "10 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje", mille järgi ta ei saanud varem tulla, sest istus nõukogude vastaste tegevuse eest kinni.
Kuu aja pärast saabus talle vastus, kus komissar tõdes, et tõepoolest on tal õigus medalitele "5 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje" ja "10 let pobedõ v velikoi otetšestvennoi voinje", kuid neid ei ole talle enam võimalik omistada, sest "on tootmisest maha võetud".
Viimati muutis Martin Peeter, 16 Veebr, 2019 11:29, muudetud 1 kord kokku.
Dona nobis pacem!
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Uurija professionaalne kretinism on asi, mida peab pidama silmas nii uurija isiku kui ka uurimuse lugemise puhul:kalleb kirjutas:https://folklore.ee/CEES/doktorikool/pr ... Tender.pdf
Patarei ‘Tallinna Keskvangla’<vn krim. sl батарея ‘türm’ < бoтать ‘rääkima’, батать по свойски ‘kõnelema vargažargooni’;
Tallinna Keskvangla ehk Patarei puhul pärineb nimi ikkagi endiselt militaarehitiselt, mille väga mitmes rahvapärases nimetuses oli sees sõna 'patarei' suurtükipatarei tähenduses (fort tervikuna ametlikult mitte kunagi, aga fordis ja lähikonnas oli ametlikke patareisid eraldi küll).
Vangla nimi Patarei on pärit juba EW ajast, nii et siin pani lp teadlane vene mõju päritoluga küll puusse.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Seda ma ju räägingi - poliitvange oli 70ndatel-80ndatel kaduväike osa (suurusjärk 50 inimest moodustab suurusjärgust 4000 1,25%), taolist seltskonda pandi Stalini ajal tõepoolest plaani järgi kinni. Tegelikult võiks öelda, et Stalini perioodil andsid poliitilised vangid kaaluka osa koguarvust, kui lõppes kampaania korras laagrisse saatmine (igasugu "temaatilised" süüasjad NSVL-s), siis kuivas nende arv kokku.Heiki Ahonen on kirjutanud ajakirjas "Vikerkaar" nr.9 1990 artikli Eestist pärit poliitvangidest ja nende nimekirjadest.
Ta toob ära tema kasutuses olevate nimekirjade alusel järgmised Eestist pärit poliitvangide numbrid (mis ei ole lõplikud, sest võib olla ka muid nimekirju):
1977a nimekirjas on 54 nime
1979a nimekirjas on 42 nime (kadunud on 16 1977a nimekirjas olnud nime ja juurde on tulnud 4 uut nime)
1989a nimekirjas on 15 nime märkusega, et enamuses on tegemist sõjaväeteenistusest keeldunud isikutega.
Siit võib teha järelduse, et nii ütelda NSVLiidust (või ENSV-st) "antigi üle" iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigile ainult "kriminaalvangid", mistõttu mingitest drastilistest vangide üldarvu muutustest poliitvangide massilisuse tõttu ei saagi loogiliselt võttes sellel hetkel enam rääkida.
Need, kes meile ENSV perioodist "päranduseks" jäid, ei olnud mitte mingid piinatud isamaalised geeniused, vaid tavalised kriminaalkurjategijad, kes istuvadki igas normaalses riigis trellide taga. Võibolla mõnes liberaalsemas riigis istuks nad 25% vähem aastaid ja mingi eriti rämeda tapmise eest neile poleks surmanuhtlust määratud (NSVL-s eksisteeris surmanuhtlus kuni lõpuni, kuid vähemalt siin näis olevat nende täideviimine kuskil 80ndate keskel peatatud).
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et läbi eri perioodide üritas NSVL poliitiline juhtkond järeleandmisi tehes pikendada süsteemi eluiga, kuid sellest ei tulnud midagi välja (Gorbatsovi perestroika pani sellele pehkinud tarele viimase paugu). Aga piiranguid järk-järgult lõdvendati ja üritati kasutada pehmemaid võtteid (nt eestlasi ei küüditatud Siberisse, vaid venelasi asustati siia).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mul läks nüüd järg käest. Kas kriminaalid istusid kõik ENSV-s?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Alustuseks üks ütlemata kuldne mõte, mida peab SSSR-i teemas alati jälgima:Kriku kirjutas:Mul läks nüüd järg käest. Kas kriminaalid istusid kõik ENSV-s?
Seega minu märkus hetkel on 1970-te lõpust/1980-test.Martin Peeter kirjutas:Ma arvan, et üks möödarääkimine, mis selle vaidluse juures oluline, on see, et ka NLiidus oli päris mitu päris eriilmelist ajalooperioodi.
*Eesti NSV-s oli ainult üld-, tugevdatud ja range režiimiga laagrid. Ometi saadeti neid režiime ka venemaale, aga põhjust ega ulatust ei tea
*Naistel oli üldse ainult üks tsoon, nende puhul teiste režiimide asukohti ei teagi
*Erirežiim lähim Vilniuses (Patareis olid ainult erirežiimi kambrid eeluurimise ja etapi jaoks)
*Türmirežiim vist Leningradis?
*Surmamõistetud läksid Leningradi; mis neist sai edasi, ei tea. Eestisse tuli ainult ÜNP-sse (see oli viimane Eesti NSV-poolne organ, kes võis otsust muuta) teade, et otsus on viidud täide
*Alaealistel oli ainult üldrežiim Viljandis. Juba tugevdatud režiimi karistatud (nt huliganism) saadeti Venemaale
*Keemikud saadeti enamik Venemaale (Eesti NSV-s oli ainult kolm komandatuuri - kohtu- ja Patarei-keemikud Tallinnas Paes ja Männikul ning tsoonikeemikud Kohtla-Järvel)
*Asumistele oli Eestis kaks kohta - Sooniste ja Karksis. Pole kuulnud, et asujaid oleks saadetud Venemaale
*LPT-sid (sundviinaravi) Eestis NSV-s kolm - Maardus, Pärnus ja ? (praegu ei meenu). Pole kuulnud, et neid oleks saadetud Venemaale
*Sunnivaimuhaiglad olid vist kõik Venemaal
*Dispatt oli üks (mereväe) Paldiskis; teisi ei tea
Minu puusalt pakutu on, et räägime suurusjärgust 300...500 inimest.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Türmireziimi all pead ilmselt silmas kambrireziimi?
Kambertüüpi vangimaju oli Eestis kolm, Patarei elik Keskvangla, Tallinna vangla Magasini tn ja Pärnu vangla. Räägin siis EV perioodist. ENSV ajal võisid asjad vähe teistmoodi käia. Neist kaks esimest olid eeluurimisvanglad (mis ei saagi teistmoodi olla kui kambertüüpi). Kuid Patareis majutati ka Eestis surmamõistetuid, kes eluaegseteks said. Pärnu vangla oli selline spetsjomm asutus - sinna sattusid reeglina endised riigiametnikud (kinni pandud politseinikku ei saa saata Rummu "tsooni", lüüakse seal esimesel päeval maha, aga ka nt põgenemisohtlikud tegelased.
Vangla-asutused Eestis 90ndate lõpu seisuga olid (sellisena nad NSVL-lt üle tulid) 9 tk:
Patarei ehk Keskvangla -eeluurimisisolaator
Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator
Harku (naistevangla)
Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas
Rummu (nn 3 tsoon ehk "troika") Rummu alevikus. Rummu vangla koosseisus oli eraldi reziimiüksusena avavangla (sarnane "keemiale").
Murru (nn 2 tsoon ehk "tvoika") - Rummu ja Murru oli üksainus kogum, kuid territooriumilt ja alluvuselt eri asutused, Tallinna poolt tulles vasakut kätt Rummus.
Ämari - Tallinna poolt tulles paremat kätt asuv kompleks Rummus, umbes 1 km suurest teest, teelt ei paista.
Viljandi - noortevangla
Pärnu - selline eliitsem, ametnikele ja ohtlikumatele tegelastele.
Eeluurimisisolaatorites peeti ka teatud kogust süüdimõistetuid, mis oli vajalik majandustööde tegemiseks vanglas. Eeluuritavatel töösundust polnud.
Üldiselt oli selline "üldine kriminaalne element" varastest tapjateni laagertüüpi tsoonis. Selliseid tsoone oli Eestis meestele kolm ja naistele üks. Kõik olid nn laagertüüpi - majutus ühiselamu stiilis hoones ja elutsooni piires vaba ringi käimine, töötsooni (kus tehti tööd) pääsesid need, kel sinna asja oli. Vangla jagamine elutsooniks ja töötsooniks oli meil enamasti NSVL aegne leiutis ja on ka kasutamist leidnud uutes vangimajades alates Tartust. Naisi istus vangis üllatavalt vähe, kui süüdimõistetute koguarv oli 3000 taga, siis sellest oli Harku naistevanglas alla 200.
See ühiselamustiilis hoone tähendas Rummu "tsoonide" puhul, et ühikatüüpi, harilikult 2-korruselises hoones asus püsivalt 1 korrusel üksainus valvur ja majas asuva 250 inimese elu seal käis suuresti iseregulatsiooni teed (niipalju kui päevakava muidugi võimaldas). Seepärast läbiotsimistel leiti ühest sellisest elublokist keelatud kraami mõnikord terve kerghaagise täis, uutes kambertüüpi asutustes on nt vangidelt mobiiltelefoni leidmine suursündmus.
Kambertüüpi vangimaju oli Eestis kolm, Patarei elik Keskvangla, Tallinna vangla Magasini tn ja Pärnu vangla. Räägin siis EV perioodist. ENSV ajal võisid asjad vähe teistmoodi käia. Neist kaks esimest olid eeluurimisvanglad (mis ei saagi teistmoodi olla kui kambertüüpi). Kuid Patareis majutati ka Eestis surmamõistetuid, kes eluaegseteks said. Pärnu vangla oli selline spetsjomm asutus - sinna sattusid reeglina endised riigiametnikud (kinni pandud politseinikku ei saa saata Rummu "tsooni", lüüakse seal esimesel päeval maha, aga ka nt põgenemisohtlikud tegelased.
Vangla-asutused Eestis 90ndate lõpu seisuga olid (sellisena nad NSVL-lt üle tulid) 9 tk:
Patarei ehk Keskvangla -eeluurimisisolaator
Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator
Harku (naistevangla)
Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas
Rummu (nn 3 tsoon ehk "troika") Rummu alevikus. Rummu vangla koosseisus oli eraldi reziimiüksusena avavangla (sarnane "keemiale").
Murru (nn 2 tsoon ehk "tvoika") - Rummu ja Murru oli üksainus kogum, kuid territooriumilt ja alluvuselt eri asutused, Tallinna poolt tulles vasakut kätt Rummus.
Ämari - Tallinna poolt tulles paremat kätt asuv kompleks Rummus, umbes 1 km suurest teest, teelt ei paista.
Viljandi - noortevangla
Pärnu - selline eliitsem, ametnikele ja ohtlikumatele tegelastele.
Eeluurimisisolaatorites peeti ka teatud kogust süüdimõistetuid, mis oli vajalik majandustööde tegemiseks vanglas. Eeluuritavatel töösundust polnud.
Üldiselt oli selline "üldine kriminaalne element" varastest tapjateni laagertüüpi tsoonis. Selliseid tsoone oli Eestis meestele kolm ja naistele üks. Kõik olid nn laagertüüpi - majutus ühiselamu stiilis hoones ja elutsooni piires vaba ringi käimine, töötsooni (kus tehti tööd) pääsesid need, kel sinna asja oli. Vangla jagamine elutsooniks ja töötsooniks oli meil enamasti NSVL aegne leiutis ja on ka kasutamist leidnud uutes vangimajades alates Tartust. Naisi istus vangis üllatavalt vähe, kui süüdimõistetute koguarv oli 3000 taga, siis sellest oli Harku naistevanglas alla 200.
See ühiselamustiilis hoone tähendas Rummu "tsoonide" puhul, et ühikatüüpi, harilikult 2-korruselises hoones asus püsivalt 1 korrusel üksainus valvur ja majas asuva 250 inimese elu seal käis suuresti iseregulatsiooni teed (niipalju kui päevakava muidugi võimaldas). Seepärast läbiotsimistel leiti ühest sellisest elublokist keelatud kraami mõnikord terve kerghaagise täis, uutes kambertüüpi asutustes on nt vangidelt mobiiltelefoni leidmine suursündmus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Komandatuuridest ei tea midagi, kuid Pärnus olid keemikud 1970-ndatel täitsa olemas. Mul klassivenna onu oli üks neist. Elasid eraldi hoones "nn. ühiselamus" aadressil Aida 1.Castellum kirjutas: … *Keemikud saadeti enamik Venemaale (Eesti NSV-s oli ainult kolm komandatuuri - kohtu- ja Patarei-keemikud Tallinnas Paes ja Männikul ning tsoonikeemikud Kohtla-Järvel)...
Praegu on seal guuglikaardi järgi AS Savi.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Keemiavägedel ( himvoiska) ja keemikutel vangidel oli tegelikult erinev staatus
Et üks polnud teine ja teine esimene
Et üks polnud teine ja teine esimene
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Veelkord, aegu on erinevaid. Ilmselt siis Sinu Pärnus olid keemikud millalgi 1970-tel.mart2 kirjutas:Komandatuuridest ei tea midagi, kuid Pärnus olid keemikud 1970-ndatel täitsa olemas. Mul klassivenna onu oli üks neist. Elasid eraldi hoones "nn. ühiselamus" aadressil Aida 1.Castellum kirjutas: … *Keemikud saadeti enamik Venemaale (Eesti NSV-s oli ainult kolm komandatuuri - kohtu- ja Patarei-keemikud Tallinnas Paes ja Männikul ning tsoonikeemikud Kohtla-Järvel)...
Praegu on seal guuglikaardi järgi AS Savi.
See aeg, millest mina räägin, neid polnud. Oli LTP praeguse (ja vist ka varasema, mingi 1950-te keskpaigani?) Pärnu vangla kohal.
Minu aeg on suulise pärimusena umbes 1970-te lõpust alates. Pidulikud ajaleheteated sündmuste täpse ülevaatega olen kuskile kaotanud ära.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot] ja 14 külalist