Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
AMvA
Liige
Postitusi: 3549
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Sam Beaver kirjutas:Kas need kolhoosipõllud ikka said siis niipalju väetist kui tänapäeval? Sotsialistlikus võistluses lugesid ikka hektarid, see aga tähendas et nonde Zil-i põhiste krokodillidega anti põldudel hagu nagu jaksati. Küllap nii mõnigi mees täitis vahest plaani tühja külvikuga. Traktoriristide jaoks oli esikohal autahvlil olemisega kaasas käiv rahaline preemia.
Probleem oli pigem selles, et need väetisekülvikud ei suutnud seda väetist ühtlaselt jaotada, mõnda kohta läks kotitäis ruutmeetrile, mõnda kohta mitte midagi. Väetist ennast kah hoiti külamdes ja niisketes hoidlates (pigem sarades), kus ta klimpi paakus.
Tänapäeval saavad põllud tänu täpsele doseerimisele kordades vähem väetist per m2.
Lemet
Liige
Postitusi: 19941
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Kas need kolhoosipõllud ikka said siis niipalju väetist kui tänapäeval? 
Rohkem said, täna maksab see kraam rasket raha. Tuttav omaaegne majandi peazootehnik kipub pidulauas äksi täis minema, kui keegi nõukaaegsest puhtast loomakasvatusest ja piimast rääkima kukub ja tahab uuemal ajal kohe lõuga sõita. Vanasti viitsis veel seletada, uuemal ajal on ergud lühemaks kulunud... :mrgreen: ja ma saan tast aru kah, kaua sa ikka jõuad kõlupeade kirjaoskamatust likvideerida.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40208
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tootmine iseenesest puhas küll ei olnud. Taolistest sanitaarnõuetest nagu täna võis siis und näha. Vahe tuleb sisse tööstuses - toodang ei olnud võibolla kõige puhtam, ilusam ja maitsvam, aga vähemalt ei segatud sinna sisse mingit suvalist keemiat ja väheväärtuslikku paska, mida täna tehakse. 1994 leivatehases võideldi näriliste vastu kassidega, kes ühte-teist ka maha poetasid (nt saba alt :D ) aga see on looduslik ja tervisele ohutu kraam. Valget nisujahu mingite imetrikkidega mustaks leivaks igatahes ei tehtud. See, mis taignasse läks, oli kõik õige värk. Tähtaja ületanud margariine nagu kirjutas Äripäev Grossi toidutööstusest saia sisse ei segatud, olen tainast ise seganud.

Eriti ropp koht oli tavaliselt lihakombinaat. Kui vorstisisu hakkimise masin käima pandi, siis rotid karjusid sinna vahele jäädes. Vorsti sisse läks ainult üks "keemia", naatriumnitrit (E250 vist) ja mingit kanalihamassi ega jääkrasvu sinna ei segatud.

Üks ropp asi oli silomaitseline piim - see tekkis siis, kui oli ülearu silo vist söödetud. Selline imal-hapu maitse. Ja kuna piim oli kuskil 80ndate keskpaigani (siis tulid ka muud pakendid) ikka korduvkasutusega klaaspudelis (hapukoor ja rõõsk koor kah), siis avamisel vaatas sulle vastu piimanahk - aga noh, see ei tapnud, visuaalne probleem) :D Korduvkasutusega piimapudelid ja purgid võiks tänagi kasutusse võtta ja mitte koormata loodust selle kilepasaga, mis kõik pärast prügimäele ja loodusesse satub. Tegelt isegi püütakse - Rimi reklaamib, et tule kulinaarialetti oma karbiga.

Üldiselt vähe mustust ei tee inimesele midagi - selleks on immuunsussüsteem. Terve ja tugev inimene peaks suutma Kevadtormi vastu pidada kordagi käsi pesemata. Igasugu liigne pesu ja deso tapab immuunsust. Ohtlikumad on igasugu kemikaalid ja veel ohtlikumad sellised ülipuhta ja steriilse ilmega tooted, mis enamasti neid kemikaale virnas sisaldavad. Naturaalne kraam ongi selline vähese maitsega, vesine ja hall.

Ütlen ka ära, et tulenevalt objektiivsetest ja subjektiivsetest põhjustest, on Eestis ühel korral piiratud toiduainete kättesaadavust, kui mõningad aastad tagasi keelati kooli puhvetitest ära rämpstoit (hamburgerid, friikad) ja suhkrust kubisevad joogid. Täna, kui kooli antav (odav)toit ei rahulda, on võimalus oma raha eest osta kallim ja väärtuslikum praad. Aga mitte rämpstoit. Kõigega ei saa muidugi rahul olla (riigi poolt makstav koolitoit), aga ikka suur samm edasi kiirtoidust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5194
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mart2 »

Vahepeal jäi törts vahele ja kohe lugemist kuhjaga...
Mõned täiendused:
1) töötasin ise 80-ndatel riiklikus metsamajandis ja tean, et "mingit kooperatiivi vahendamist" ei olnud. Paberikask läks majandist vagunitega Soome ja tagasi sai mootorsaage +varuosi ning muid vajalikke rahva-kaupu - autokumme, jopesid, saapaid laste kombinesoone jne. Korraldas Metsamajanduse ministeerium ja vahendas NLiidu Väliskaubanduse ministeerium (kui nimi õige?) kes võttis sealt ise vahelt matti. Lisaks metsamajanditele ajasid sama liini metsakombinaadid oma ministeeriumi kaudu. Samamoodi saadeti puitu ka teistest NLiidu osadest.
2) sinine kartul on ikkagi liigse lämmastikväetise tulemus. See, et koduaiast Trumm sai sinist, on arusaadav, sest 80-ndate lõpus oli ajalehes "Edasi" pikem lugu sellest, kus tolleaegse EPA teadlased uurisid lämmastiku ühendite sisaldust kartulis. Selgus, et kodune kartul oli üle Eesi suurema lämmastiku sisaldustega (kohati 2-3 x) kui kolhooside-sovhooside oma - põhjuseks oli kodumajapidamises igal võimalusel rohket sõnnikut anda. Mida muud see sõnnik ongi, kui ohtralt lämmastiku ühendeid...

PS. Kaljulaidi kohta sõna ei oska võtta, sest ega me ei tea tema kodust kasvatust ja olukorda. Mul klassiõde oli 70-ndatel väga rusutud, sest ema-isa olid tugevalt usklikud ja seda "andestamatu käitumise" suhtumist näitasid koolis õpetajad kui linnaametnikud (paljulapseline pere) usinasti välja.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1019
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Veiko Palm »

Trumm - langetan sügavalt pea Sinu suurte teadmiste ja laiapõhjalise tarkuse ees. Tead ja suudad kaasa rääkida igal teemal, alates väetisekülvamisest kuni suhkruhaiguseni. Ning kõige rohkem meeldivad mulle Sinu lahendused - lihtsad, loogilised ja elegantsed! Jääb üle vaid küsida, et miks nii paljud inimesed ei suuda tagajärjetult jõuda samadele tulemusteni probleemide uurimisel ja veelgi enam - jäävad kaugele Sinu poolt pakutud lahendustest. Üks võimalus (tõenäolisem) on muidugi see, et need miljonid tegelased üle maailma on mõttetud bürokraadid ja rahva raha raiskajad. Teine (absoluutselt ebatõenäoline) on see, et Sina oled kõrge enesehinnangu ja silmapaistva vaimse võimekuse defitsiidi all kannatav indiviid.

Võtan kaks teemat - suhkruhaiguse ja tüsenemise. Mõlemast ei tea mina praktiliselt mitte midagi, kuid ... kasutan laialt kätte saadavaid autoriteetseid internetiallikaid.

Kordan veelkord - suhkruhaiguse põhjuseid ei ole tänini avastatud, kuid seoseid erinevate asjadega küll. USA National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases väidab oma kodulehel (https://www.niddk.nih.gov/health-inform ... oms-causes)
Type 2 diabetes—the most common form of diabetes—is caused by several factors, including lifestyle factors and genes.
Brittide poolt (https://www.diabetes.co.uk/diabetes-causes.html) selline tekst
Diabetes causes vary depending on your genetic makeup, family history, ethnicity, health and environmental factors. There is no common diabetes cause that fits every type of diabetes. The reason there is no defined diabetes cause is because the causes of diabetes vary depending on the individual and the type.
ja edasi samal lehel
Type 2 diabetes causes are usually multifactorial - more than one diabetes cause is involved. Often, the most overwhelming factor is a family history of type 2 diabetes.
. Ma ei viitsi rohkem otsida, aga siin see on. Tõsi küll, möönan, et näiteks WHO ütleb oma kodulehel otsesõnu, et
Type 2 diabetes comprises the majority of people with diabetes around the world, and is largely the result of excess body weight and physical inactivity.
kuid samas lisavad natuke hiljem, et
Simple lifestyle measures have been shown to be effective in preventing or delaying the onset of type 2 diabetes.
Paksendus on minu poolt tehtud, st räägitakse haiguse edasilükkamisest, mitte 100% ennetamisest.

Ülalviidatud USA NIDDKD ütleb oma kodulehel, et geenidel on suur roll
As in type 1 diabetes, certain genes may make you more likely to develop type 2 diabetes. The disease tends to run in families and occurs more often in these racial/ethnic groups:
African Americans
Alaska Natives
American Indians
Asian Americans
Hispanics/Latinos
Native Hawaiians
Pacific Islanders
Genes also can increase the risk of type 2 diabetes by increasing a person’s tendency to become overweight or obese.
Lisasin jälle paksemat teksti. Omaette teema on veel raseduse aegne (või siis sellel ajal süvenev) suhkruhaigus. Siis tulevad lisaks veel teatud tüüpi geenihäired ja ravimid jne.

Lisaks räägib WHO, et
Diabetes prevalence has been rising more rapidly in middle- and low-income countries.
No ei pea paika, et madala sissetulekuga (ja piiratud toiduvalikuga) maades on väiksem suhkruhaiguse tase. Sinna see teooria siis läks.

Ma ei taha enam sõnagi kirjutada suhkruhaigusest ning ei kavatse ma ka selleteemalistele asjadele vastata (ja loomulikult palun vabandust foorumis risustamise pärast). Ma loodan, et saad aru, et kogu mu jutu mõte oli näidata Sinu ebapädevust selles teemas (ja ka enda ebapädevust loomulikult). Ja enne, kui hakkad vahutama ülaltoodud tekstis pidevalt läbikäiva ülekaalulisuse teemal, siis palun võta vaevaks tutvuda ülekaalulisuse "tabeliga" ülalviidatud leheküljelt. Minu pikkuse, 190cm juures algab ülekaal juba 90kg pealt. Saad Sa sellest aru! Mind ennast peetakse välimuse järgi suhteliselt kõhnaks inimeseks ja ometi olen ma ülekaaluline, ehk 91kg. Seega ei ole vaja rääkida suhkruhaiguse otsesest seosest ülekaaluga, sest minu hinnangul on latt juba kindluse mõttes nii madalale lastud (et noh, saaks millegagi põhjendada).

Ja Sinu väide, et paksudel vanematel on paksud lapsed, on tegelikkuses samuti lollus kuubis. Loomulikult pärandatakse eelsoodumust rasvumisele (ja jälle - kuidas täpselt toimivad geenid ja ainevahetus, kurat seda teab), kuid ei saa ju paksudel meestel olla paksud naised, sest neil on samad geenid?!? Ning veel lisaks - alles lugesin katsest kõhnade ja paksude hiirtega (teadlased enne kipuvad hiirte peal katsetama). Ja tuli välja, et paksudel hiirtel kasvasid paksud pojad ja kõhnadel kõhnad. Kui vahetati pojad ära, ehk kõhnade hiirte pojad anti paksudele, siis seis ei muutunud, paksude pojad jäid paksuks (ehk pärilikkusel on väiksem mõju). Ja veelgi huvitavam - kõhu soolestikubakterite vahetamisel (keeruline seletada) kasvasid kõhnades peredes paksud pojad ja vastupidi (bakteriaalne keskkond mõjutab arvatust enam). Ma ei mäleta seda uuringut ja viidata praegu ei oska, ega viitsi ka otsida.

Kokkuvõttes - ma ei tea, kas Sa midagi loed või mitte, samuti ei tea, kas see mõjub või mitte. Aga tea - mina väga tihti kontrollin Sinu poolt esitatud "tõdesid" ja oskan neid enda jaoks süsteemselt analüüsida. Reeglina mitte Sinu kasuks.
andrus
Liige
Postitusi: 4358
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas andrus »

Eelmine väetisefantaasia oli kaks aastat tagasi: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 77#p510477
Varjendiapologeetide koha pealt, kes aga endale sugugi varjendit hankima ei kipu, võib uuesti lugeda siit: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 88#p489888
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Illike »

Kapten Trumm kirjutas:
Siniseks läksid kardulad liigsest lämmastikväetise kasutamisest, mitte et neile sinikad loopimisest oleks tekkinud :D
Kahtlane - olen neid siniseid koduses salves ka täiesti näinud, ilmselt mingi seos on ka külmaga. Meil võeti käsitsi ja käsitseti hoolikalt.

Oskab keegi kommenteerida, mis ajal tuli meil kasutusse õudus nimega linnulihamass? Mingid kanakotletid olid reklaamides 80ndate lõpus. Kas see leiutati Soome tehnoloogiaga juba 80ndate lõpus või siiski turumajanduse ajal?
Trumm, ära täna enam rohkem võta peale. Nii jaburat juttu ei ole enam hulk aega lugenud kui Sinu teadmised kartuli kasvatusest. Kas Sa ei arva, et Sinu keldrisse võisid sattuda kartulid ka kolhoosipõllult? Ja aru ma ei taipa, kuidas teil õnnestus kartulile külma anda kui Sinu enda sõnul käsitlesite kartuleid hoolikalt?
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas kalleb »

AMvA kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Siniseks teeb kartuli ikka füüsiline kolistamine, mis oli tollal omane - puudusid korralikud kartulivõtumasinad ja enamasti võeti "rootoriga", pilluti plekist ämbrisse, siis kolistati laadimisel, transpordil jne? Meil käis maal kartulivõtt nii, et traktor ajas kartulimutiga taga vao kaupa lahti ja siis tuli Pätsu aja kabliga maa läbi kraapida ja kartulid korvi korjata.

Sellest ka seletus, miks keedukartuli asemel oli toidukohtades levinud kartulipüree - sest seda saab efektiivselt teha sinistest ja poolmädadest kartulitest ilma, et püree välimus väga kannataks, keedukartuliga on see värk räigelt näha. :D

Aga need sined ja mädad ei tapa kedagi, hoopis suurem küsimärk oli tollase mineraalväetise laotamise täpsuse juures kartuli nitraadisisaldus. Tõsi, see ei tule ainult mineraalväetisest, vaid ka sõnniku liigsest kasutamisest - viimane oli omane rohkem koduaiamaadele, kus pandi seda ikka nii, et aitas.
Siniseks läksid kardulad liigsest lämmastikväetise kasutamisest, mitte et neile sinikad loopimisest oleks tekkinud :D

Minuarust nõukaajal läks fekaaliveok kohe pärast inimsita sissetõmbamist põllule ja lasi selle sita koos kusega kusagile väetiseks

Igaljuhul päris huvitav hais

Kunagi koukis naabervanaeit oma lampkastist fekaali ning virutas seda maasikate ning ka kartulid said osa

Igaljuhul puhas looduslik väetis
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1073
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas isakene »

Svejk kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Eksisteeris ka poolhaagisega :shock: , aga küllap vist väetise põllule vedamiseks, sest selle sõiduvõimes põllul julgeks kahelda

Pilt
See peaks olema virtsalaotaja. Kümmekond aastat tagasi lasid veel traktorid põllul, sellised tünnid sabas ja sitta pritsis tagant laias kaares.
Nüüd künnavad kohe sisse, spetsmasinaga, aga enne haises kolm päeva miinimum.
Ja rallib sellisega põllul edukalt. Täiesti tavalise tänapäeva poolhaagisega (maanteerehvidega) koristavad maisi.
Ei ole päris õige. See on tolmväetiste laotamise agregaat, autodega tollal virtsa ega läga ei laotatud, see oli reeglina traktoritöö. АРУП-8, автомобильный разбрасыватель удобрений пылевидных. Maakeeli siis põldude lupjamise apastraat. Aga absoluutne enamus nendest püttidest sihtotstarbelist kasutust ei leidnud, enamasti vedasid nad suviti loomadele joogivett heinamaale ning talviti praaka ja pulpi lautade juurde. Kogu väetamiseks vajalik atribuutika läks sirgjoonelt kordagi kasutamata vanarauda ning komplektis sisalduv võimas labapump oli abiks tünni täitmisel ja tühjendamisel.

Ning kusagil keegi mainis, et tolle auto all on mingilt liikurilt laenatud rattad - ei ole samuti tõsi, need on spetsiaalsed väetisekülvik ZiL-ide madala erisurvega rattad, kolhoosnike slängis "Zilli balloonid" :)
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 843
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sekeldaja »

Kapten Trumm kirjutas: Soome oli meil selline tore vaimne eeskuju, mille magusatööstusest kanti ka meile siia mitmeid progressiivseid asju nagu nt palmiõli kasutamine.
Selle huvitava väite kinnituseks on kindlasti mõned kaalukamad tõendid, mitte ainult lennukas fantaasia?
Kapten Trumm kirjutas: Soome taimerasva-progressist tuntuim näide on vist imeline Voimix, mis ilmus poodi kohe krooni tulekuga. Imedepõld -määrida sai kapist võetult kohe, kui loodusliku koostisega kohalik "Taluvõi" vajas veidi tahenemist. Ei vajanud, sest analoogselt koorest tehtud jäätisega on taolised tooted nullkraadi ligidal päris tahked.
Ma siin enam tõendeid ei küsi, kui nädalavahetus algab juba neljapäeva pärastlõunal, saab ainult õnne soovida.
Lugesin kolm või neli korda, aga kõik need tahenemised muudkui paljunesid, ajasid üksteist taga ja keerasid end lootusetult sassi.
Sestap esitan vastasseisu "Varajase Vabariigi või vs. Voimix" nõnda, kuidas ise mäletan. Kahjuks mingit esoteerikat ega abrakadabrat ei järgne, olen lihtsameelne inimene.
Voimix vahetas Eesti poodidesse saabudes omanikku veel rublade eest ehk juhtus see enne krooni tulekut. Aga see pole oluline. Oluline on, et Voimix sai rahva suureks lemmikuks, kuna tõepoolest oli seda võimalik leivale-saiale MÄÄRIDA. Noaga. Samal ajal kui Savisaare poolt hiljuti ladudest vabastatud kohalik toodang, sh Taluvõi, ei vajanud mingit tahenemist. Ta oli solidaarselt koorest tehtud jäätisega tahke niigi. Liiga tahke, et seda saanuks leivakäärule määrida või üldse noaga menetleda. Agressiivsema, ent pariteetsema lähenemise korral raskerelvastusega ei andnud selline või võitluseta alla ning pudenes kildudeks. Tahenemise asemel olnuks niisiis vaja pehme(ma)ks sulamist.
Enne kui tähenärimise kahurid haukuma hakkavad - Voimix on margariin, taluvõi või. Antud kontekstis ja kasutusmugavuse võrdluses võrdse lähtepositsiooni andmiseks nimetagem neid leivamääreteks.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5211
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Kapten Trumm kirjutas: Üks ropp asi oli silomaitseline piim - see tekkis siis, kui oli ülearu silo vist söödetud. Selline imal-hapu maitse.
Niisama silo söötmisest piimale mingit kõrvalmaitset juurde ei teki. See juhtub, kui lehmadele sööta ebakvaliteetset (riknenud) silo. Eks tol ajal ikka vahel juhtus, et mõni silotegu hukka läks. Kas ei viitsitud konservanti piisavalt ühtlaselt või piisavas koguses panna või jäi silo korralikult kinni pressimata ja seal on veel terve rida põhjuseid, miks silo sees igasugu mittesoovitavad mikrobioloogilised protsessid arenema võivad hakata. Mitmeti sarnane koduõlle tegemisega - piisab vaid nt. korralikult pesemata nõusid kasutada ja võib sada sellise märjukese, mis on väga imeliku maitsega ja võtab joojal korralikult põhja alt ära :mrgreen:.
Rääkides aga pagaritööstustest, siis nii imelik kui see ka pole, näikse need tänapäeval päris räigelt hallitusseente eostega saastunud olevat, kuigi kehtivad igasugu euronõuded ja hiired-rotid-kassid enam tootmistsehhides (vist) ringi ei jookse. Tänapäeval tood poest kilekotti pakendatud leiva või saia ja pole mingi ime kui sel juba teisel-kolmandal päeval korralik "siil" seljas on. Nõukaajal oli küllalt harv juhus, kui leib või sai hallitama läks. Enamasti kuivas lihtsalt kõvaks ja siis võis selle ära riivida ja selle puru sees kotletti või šnitslit paneerida. Mäletan, et mingis raamatus oli kirjas ka nipp, kuidas kõvaks läinud leivapätsi "reanimeerida". Täpselt enam ei mäleta, kuidas see käis, aga vist kuidagi nii, et tuli kuivanud päts alguses mingiks ajaks märja riide sisse mässida ja siis ahjus kergelt üle küpsetada. Olgu kuidas on, igatahes tundub, et nüüdisaja pagaritooted sisaldavad mingeid lisaaineid, mis on hallitusseentele eriti heaks söötmeks ja mida nõukaajal ei kasutatud.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Lemet
Liige
Postitusi: 19941
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

änapäeval tood poest kilekotti pakendatud leiva või saia ja pole mingi ime kui sel juba teisel-kolmandal päeval korralik "siil" seljas on. Nõukaajal oli küllalt harv juhus, kui leib või sai hallitama läks. Enamasti kuivas lihtsalt kõvaks ja siis võis selle ära riivida ja selle puru sees kotletti või šnitslit paneerida. 
Ilma kileta kuivavad ka tänased leivad-saiad kenasti kotleti/paneerimiskõlvulisteks ilma mingi hallituseta ning kiles läksid ka toonased leivad-saiad uhkelt paari päevaga hallitama.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19941
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Siin soovitusliku tagasivaatena varjenditest...kuidas see nüüd vene keelse oligi- kak v vodu gljadel...
Seda ma aga luban siin, et kui välja peaks tulema sealt mingi jama stiilis flaierid, hoidke kodus 20 konservi ja MTÜ-d organiseerigu, siis selle avaliku auklikuks tulistamise me ka korraldame (pole selles üksi). Seni valitseb rahu ja tegijatele anname õimaluse teha (ja tõestada, et me eksime).
Aasta siis oli 2016. :mrgreen: ja täpselt flaierite ning kodus 20 konservi propagandani oleme selle ajaga jõudnud...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Svejk »

isakene kirjutas: Ei ole päris õige. See on tolmväetiste laotamise agregaat, autodega tollal virtsa ega läga ei laotatud, see oli reeglina traktoritöö. АРУП-8, автомобильный разбрасыватель удобрений пылевидных. Maakeeli siis põldude lupjamise apastraat. Aga absoluutne enamus nendest püttidest sihtotstarbelist kasutust ei leidnud, enamasti vedasid nad suviti loomadele joogivett heinamaale ning talviti praaka ja pulpi lautade juurde. Kogu väetamiseks vajalik atribuutika läks sirgjoonelt kordagi kasutamata vanarauda ning komplektis sisalduv võimas labapump oli abiks tünni täitmisel ja tühjendamisel.

Ning kusagil keegi mainis, et tolle auto all on mingilt liikurilt laenatud rattad - ei ole samuti tõsi, need on spetsiaalsed väetisekülvik ZiL-ide madala erisurvega rattad, kolhoosnike slängis "Zilli balloonid" :)
Tänan valgustamast! 8)
See "peaks olema virtsalaotaja" oligi kõrvalprodukt ( ja eksiteele aitas viia ka ballooni kõrval vonklev lohv :) ), kuivõrd võtsin sõna osutamaks, et selliste rehvidega ikka põllarallit tehakse,
mitte ei "veeta väetist põlla servale", nagu akf KT väitis... :D
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Z03 »

Lemet kirjutas:Aasta siis oli 2016. :mrgreen: ja täpselt flaierite ning kodus 20 konservi propagandani oleme selle ajaga jõudnud...
Kusagilt ma siit ju lugesin, viidatud artiklist, et kriisiolukorraks ei tohigi täpseid juhtnööre anda, sest see tekitavat õpitud abitust. Mõtle ise. Nagu kunagi ühes kaubandusketi reklaamis saaliteenindaja küsib vanemmüüjalt õunte kohta: "Kuidas ma pean laduma?" ja ülemus vastab: "Mõtle oma peaga!"
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 36 külalist