Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas AMvA »

Manurhin kirjutas:
Georg Ots ei olnud parvlaev või praam. Oligi lihtsalt harilik reisilaev, autotekk ja visiirid-aparellid sellel puudusid. Kurioosumina vähemalt ühel korral sellega sõiduauto siiski Soomest Eestisse toodi - see tõsteti sadamas kraanaga laevatekile ja pärast samamoodi maha.

See on nüüd küll linnalegend. Georg Otsal oli küljel luuk, millest autod said sisse ja välja sõita, neid autosid mahtus sinna umbes 10-15 tk.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas tuna »

Tõepoolest. Georg Otsa vastavat pilti esimese hooga ei leidnud, aga siin on sõsarlaeva oma: https://www.faktaomfartyg.se/mikhail_su ... 82_b_1.htm
Sama allika järgi mahtus sinna 14 autot.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

Ladasid toodi karjakaupa Soomest Eestisse juba siis, kui Ots ainus liikumisvahend kahe riigi vahel oli. Nii et jutud ainult ühest autost on pisut ekslik.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas AMvA »

Lemet kirjutas:Ladasid toodi karjakaupa Soomest Eestisse juba siis, kui Ots ainus liikumisvahend kahe riigi vahel oli. Nii et jutud ainult ühest autost on pisut ekslik.
Neid eriti ei toodud Otsaga, Otsa autokohtade arv oli ikka väga piiratud ja seal koha saamiseks pidi pisut tutvusi olema. Selleks käis mingi laev Muuga sadamasse, nime enam kahjuks ei mäleta. Kusjuures reisijad pidid muu laevaga minema. Ja siis oli vaja ennast Muuga sadamasse vedada, kus autod olid kaile aetud.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

Ses mõttes, et kõik need 10-15 autokohta olid tihedas kasutuses. Eriti peale seda, kui mingilajaperioodil vahetati ametliku kursiga enam mitte 30, vaid 200 rubla. Mille eest sai kohaliku keskmise palga eest juba päris kobeda Lada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

M/S Georg Ots
Laev tõi NSVL sisse niipalju valuutat kui teised 59 Merelaevandusele kuuluvat välisvetes sõitvat reisilaeva kokku.
Laev viis Gorbatšovi Leningradist Reikjavikki.Talle oli laevas ette valmistatud kaks LUX kajutit aga Gorba viskas kapteni oma kajutist välja ja asutas ennast sinna.Teel Reikjavikki elas laev üle oma suurima tormi ja seepärast Gorba kasutas tagasisõiduks lennukit.
Algselt oli laevas autodekk 10-12 sõiduautole pealesõiduga läbi luugi paremas pardas.Luuk oli nii madal et nt Mitsu Pajero pealesaamiseks topiti auto madruseid täis ja mõni oli veel väljaspool jalad põrkeraual.
See on õige et enne ümberehitust laeval visiiri ega aparelli ei olnud - aga ei olnud ka dekki kuhu autot tõsta.
Viimased rublade eest ostetavad piletid maksid 17.50 dekipilet ja 17.50 rootsi laud.1992 aasta suvel enam rublade eest ette ostetuga sööma enam ei lastud ja novembris 1992 ei lastud ka enam laeva.
Mina kasutasin nippi et kui auto soomest ostsin siis abikaasa ostis/maksis autole pileti eestis.Teadagi miks.
Lemet mäletab küll numbreid aga vastupidiselt.Turismigrupi liikmele vahetati algul 30 lõpus 200 FIMi.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Lugupeetav ajab kardetavasti sassi...välisriiki vahetati 30 rubla , mingi lühika aeg aga sai Soome sõitja vahetada 200 rubla. Ega ma muidu ei teaks, lihtsalt sai ise öö läbi selle raha vahetamisrga sabas seistud. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis sai selle eest kuskil 1400 FIMi, mis oli päris arvestatav raha
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Manurhin »

Lemet kirjutas:Ses mõttes, et kõik need 10-15 autokohta olid tihedas kasutuses.
Kas need vähesed autokohad algselt just autokohtadeks mõeldud olid? Pigem ehk laoruum, kuhu sai kailt tõstukiga sisse sõita, aga kuna Tallinn-Helsinki liin ju lühike, siis polnud tarvidust suuremat hulka provianti korraga peale laadida ja nii sai loovalt lähenedes hoopis mõned autod pardale võtta. Aga vahepeal leidsin ühe päris huvitava artikli selle laeva kohta. Tuleb välja, et poolakad omal ajal saboteerisid laeva ehitamist päris korralikult:
Poolas oli aga parajasti ametiühinguliikumise ja kommunismilõhkuja “Solidaarsus” tippaeg ning Szczecin üks selle keskus. Liikumise juht, tulevane Nobeli rahupreemia laureaat ja Poola president Lech Walesa töötas laevatehases elektrikuna. “Tema oli aga siis juba nii suur ülemus, et musta tööd ei teinud,” kinnitab Kollo. “Walesa ja tema sõprade aur kulus sellele, et Nõukogude Liidu jaoks ehitatavat alust kahjustada.”
Paar korda pandi pooleliolev laev põlema, üks kord lasti aga tehase kai ääres põhja. Õnneks oli vesi madal... Aluse veemahutitesse toppisid poolakad surnud kasse ja rotte.
:lol:

Artikkel siis siin: https://epl.delfi.ee/eesti/slol-valge-l ... d=50858384

Mis tõsi, mis fantaasia, otsustagu igaüks ise, aga huvitav lugemismaterjal on igatahes.

Muideks, see poolakate laevaehituse saboteerimine pole mitte ainulaadne juhtum. Olen kuulnud ka sellest, kuidas ungarlased omal ajal NSVL-i minevate Ikarus busside laepolsterduse peale needitangineetide sabasid külvasid, kus nood siis sõidu ajal ringi veeresid ja laelampe lühisesse ajasid. Veel on teada vähemalt üks juhtum, kus uuel Ikarusel esimest korda mootoriõli vahetama hakati ja no tee või tina - karteri õlipunni lahti ei saa! Võetudki siis viimaks karter täies tükis alt ja leiti, et õlipunn oli seestpoolt kinni keevitatud ja ühtlasi oli ka karteripõhjale sissepoole kirjutatud midagi kaunis krehvtist nõukogude võimu aadressil. 8)
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

Lemet kirjutas:Lugupeetav ajab kardetavasti sassi...välisriiki vahetati 30 rubla , mingi lühika aeg aga sai Soome sõitja vahetada 200 rubla. Ega ma muidu ei teaks, lihtsalt sai ise öö läbi selle raha vahetamisrga sabas seistud. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis sai selle eest kuskil 1400 FIMi, mis oli päris arvestatav raha
Ei aja sassi ega ole sassis.
Mina tõin näite turistigrupis reisijast.
Tavareisijale kes pääses välja küllakutseviisaga vahetati 1988 ja veel 1989 aasta algul ca 400 RBL mille eest sai veidi allla 3000 FIM.See sabasseismise jutt on täitsa tõsi,asi läks nii hulluks et vähemalt korra käisin vahetamas Leningradis.Kõndisin süüdimatult kassa ette kus oli paar inimest järjekorras vahetasin raha ja siis küsis miilits et - kus kohast ma siia sain ? Selgus et Iisraeli lahkuvatele rahavahetajatele on kuskil nurga taga oma sissepääs ja seal järjekorras mitutuhat juuti.Miilits naeris ja arvas et neil aega küll...
89/90 tõmmati kraanid kinni ja vist viimane kord oli nii,et pidi isiklikult Vahur Krafti jutul käima et valuutat saada.Aga ei saanud enam sularaha vaid pangatšekk mis tuli Soomes rahaks lunastada+teenustasu mõnikümmend fim.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Laev viis Gorbatšovi Leningradist Reikjavikki.Talle oli laevas ette valmistatud kaks LUX kajutit aga Gorba viskas kapteni oma kajutist välja ja asutas ennast sinna.Teel Reikjavikki elas laev üle oma suurima tormi ja seepärast Gorba kasutas tagasisõiduks lennukit
Vana ikka lahjalt esines, minnes kohale tavainimeste reisipraamiga. Mina tema asemel oleks ikka Kuzjaga läinud (see oli siis vaevalt aasta vanune), Reaganile oleks vahest muljet avaldanud silmapiiril tõusev must toss, mis meenutanuks Jüüti merelahingu aegu. Läbirääkimised olnuks ka ehk edukamad, kui Islandi kohal saanuks teha laeval asunud Su-27-te madallende, Reaganile surve avaldamiseks, niiet läbirääkimiste laual kohvitassid klirisenuks :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Zwyx
Liige
Postitusi: 110
Liitunud: 29 Dets, 2017 13:13
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Zwyx »

Hakkasin meelde tuletama "Georg Otsa" autopraamiks ehitamist ja meenus, et ajakirjas "Tehnika ja Tootmine oli selle kohta kunagi lugu. Juhuslikult hüppas antud nr. 8 1993 kätte ja sealt pisiülevaade artiklist "Uuenenud "Georg Ots"" (autor Tõnis Liiva).
"Georg Ots" ehitati 1980 Poolas Szczecini laevatehases Tallinna-Helsingi liini jaoks. Peale "Tallinki" autopraami liiniletulekut osutus "Georg Otsa" automahutavus liiga väikeseks. Otsus ümber ehitada langetati detsembris 1992. Projekti tegi Soome ettevõte "Delta Marine OY", Rootsi ettevõte "Mac Gregor" konstrueeris ja valmistas vööri- ja ahtrirambid. Ümberehituse projekti vaatas läbi Venemaa registri Eesti osakond. Ümberehituskonkursil osales 11 ettevõtet (Saksamaalt, Eestist, Portugalist, Kreekast ja Rootsist), võitis Kotka laevaremonditehas. Tööde maksumus oli 5 000 000 $.Jaanuaris 1993 eemaldati esmalt Tallinna Balti Laevaremonditehases asbestisolatsioon (Soomes oleks see palju kallim olnud) ning osad metallvaheseinad (kokku 80% demonteerimisele määratust), veebruaris 1993 läks laev Kotkasse ja liini tagasi oli mais 1993. Omaaegsed NSVL reisilaevad olid sõja puhul ette nähtud olema mereväe abilaevastik, "Georg Ots" pidi olema ujuvhospital. Ümberehituse käigus lõhuti välja selle tõttu 5. tekil restorani ees olnud umbsete seintega komandopunkt ja tehti vööripoolsesse seina aknad, vestibüül muudeti avaramaks. Samuti monteeriti maha mereväe nõuetest tingitud torustikud ja filtrid. Reisijatekohtade arv 1250 jäi samaks, sõiduautokohti oli 14 asemel nüüd 130 (või siis 25 bussikohta). Autoteki asemel olid varem poed, toolid kajutita reisijatele, kompressori- ja ventilatsiooniruumid, kõigile leiti uus koht. Kaptenisild oli varem otstest lahti, nüüd oli sild kinnine ja ulatus mõlemal pool laeva korpuse gabariitidest välja. Peamasina roolikambris oleva keskjuhtimispuldi ühendused silla otstes olevate pultidega muudeti mehaanilistest pneumoelektrilisteks.
Ajakirjas oli ka pisike tekkide ülevaade:
Manused
Ms Georg Ots 1993
Ms Georg Ots 1993
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

1990 sügisel Soome tööle minnes (tööviisa ja sinise töö-välispassiga) kehtis kaks erinevat ametlikku valuutakurssi.
Üks oli mingi "tavakurss" (ilmselt siis turistidele jms) ja teine oli riigiettevõtetele jms majandustegevuseks mõeldud kurss.
Selle viimase järgi sain siis tööle minnes vahetada ca 300+ rubla 50 FIM vastu. Mäletamist mööda koguselist piirangut ei olnud (vbl ka oli, aga "vahetuslagi" ja üleliigsete rublade puudumine tuli minusugustel tavakodanikel enne ette). Ma vahetasin mingi ca 100 FIM endale (ei olnud ümmargune summa, oli mingi ajuvaba summa) ja käisin selle eest välja 600 või üle 600 rubla mis oli toona Soome firmas siin töötades ca 1.. 1,5 kuu palk mul (kuu palk muidugi oli ka 1990 lõpp pidevas liikumises ülespoole...200-st 300-st kiirelt sinna 600-700 rublani).

Seda mäletan ka, et Soomest siia tulles ei tohtinud "probleemivabaks tolli läbimiseks" rahakotis olla rohkem sularaha kui 50FIM
Kui oli rohkem, pidi täitma tollis mingi üüratuma koguse pabereid ja tegema mingid deklaratsioonid... ja mäletamist mööda ka kohustuslikus korras need "vahetajale kahjuliku kursiga" rubladeks ümber vahetama (ma ei tea täpselt, millisest summast alates pidi vahetama, sest mul ei olnud ametlikult kunagi üle lubatu sularaha/valuutat rahakotis 8) )

Ja valuuta must kurss oli 1991 teises pooles juba selline, et sai siin oma sünnipäev ära peetud nii, et 50 FIM eest sai terve väikse baari broneeritud koos jookide ja söökidega :mrgreen:


Mis puudutab MS Georg Ots`a, siis jah, sinna peale sai ajada ka mõned sõidukid juba enne laeva ümberehitust.
1990/91 olid seal peamiselt ainult ärikate masinad maast laeni viina täis... kõik veeti kuidagi läbi Eesti ja ka Soome tolli nii, et silm ka ei pilkunud.
Mingi aeg sai Soome politsei sellest teada ja siis toimus meil motellis, kus elutsesid lisaks tööinimestele ka mõned Eesti ärikad, paar suuremat puistamist ja saadeti soome parme märgitud rahaga eestlastelt salaviina ostma...

Käidi ka sadamas laevu passimas (erioperatsioonidel), aga ilmselge infolekke tõttu pädevatest instantsidest ei mäleta toona ühtegi ärikate suuremat vahelejäämist tollis.

Kui ma mõtlen nendele aegadele (90-ndate algus) tagasi ja sellele, mida oma silmaga nähtud sai, siis mina isiklikult ei imesta "MS Estonial" väidetavate salakauba jms vedude toimumise üle mitteüks gramm. Rääkigu need toonased tollitöötajad jm laevarahvas mulle vasikasimadega otsa vaadates midaiganes.

Kuna mul oli ka isiklik Lada, siis see veeti üle lahe eraldi teise spetsiaalse transalaevaga, nagu ka akf AMvA juba kirjutas.
MS Georg Ots käis Helsingi Eteläsatama ja Tallinna nn "vanasadama" vahel aga sõidukitega laev Länsisatama ja Muuga vahel.
Soomest tulles viisid sõiduki Länsisatamasse parklasse, jätsid võtmed ette ja siis kiirelt vutt vutt jala mööda mereäärt ca 2km Eteläsatamasse.
Tallinnasse jõudes tuli vutt vutt Muugale minna (pädevatel pidevkäiatel oli selleks alati keegi sõiduvahendiga Georg Otsale Tallinna vastu tellitud) ja siis seal oodata alati, millal laev kohale jõuab, masinad laevalt maha aetakse ja selle enda oma siis tolli angaari saab ajada.

Kui Helsingis käis asi nagu õlitatult ja kiiresti, siis Muugal olid teised lood.
Sisse lasti Muugal autoomanikke kümne kaupa ja vahel (enamasti :lol: ) läks seal poole ööni.
Järgmised kümme said territooriumile sisse siis, kui eelmistest 7-8 olid juba tolli läbinud ja välja saanud.
Erihea oli siis, kui sinu masin oli teiste taha ja vahele "umbekinni" aetud ja seda ei saanud kohe kätte.
Kuna kõikidel masinatel olid võtmed ees, siis sai neid võõraid sõidukeid seal ümberpargitud, kui oli üldse võimalus ja kohta kuhu neid ümberparkida.
Kui ei olnud võimalust, siis istusid nagu kägu seal ja ootasid, millal just need kümme inimest sisse lastakse, kelle masinad sul jalus seisavad....

Esimesed sisenejad said ikka mässata tavaliselt seal pikalt.

Vahepeal olid süsteemi töös pikemad pausid, kui sisse oli läinud jälle 10 inimest aga välja polnud keegi tulnud juba pikka aega, sest sinna olid jäänud need, kelle masinad olid kinni pargitud. Siis rahulolematu rahvamass väravate taga hakkas kõva häält vahelduseks tegema ja asjad pandi kuidagi uuesti liikuma 8)

Autodest kadus ka nipet-näpet asju Muugal. Eks mahaajajad olid ka inimesed :mrgreen:
Mul midagi erilist pihta ei pandud, mõned paarid töökindaid, ühed talvised karvase voodriga töötunked ja üks pakendis uus autostereo istme alt. Väiksemad asjad, mis salongis lahtiselt olid.

Sellised ajad ja mälestused siis.
Zwyx kirjutas:Autoteki asemel olid varem ..... toolid kajutita reisijatele
Just.
Nendel saigi enamaus ajast "odavpiletiga reisijana" alati peamiselt lösutatud :D
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Some »

Tolleaegse tolliametnikuna võin öelda, et väljaveetav kaup meid üldse ei huvitanud, juhul kui tegu polnud kultuuriväärtuste või strateegilise kaubaga. Kui vead eraisikuna - seda parem Eestile, maksud jäävad meie riiki. Igapäevased alkoholivedajad olid jah olemas, vahest tegime passist koopia ja saatsime Soome/Rootsi tollile lihtsalt hea tahte märgiks ette.
Väljaveo puhul oli/on tollil hoopis teine probleem - deklareeriti kauba väärtus suuremaks, et saada riigilt käibemaksu suuremas osas tagasi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olen umbes aastakese tegelenud USA-st saabuva kauba vormistamisega lennujaama ladude tollis nii 1997 paiku ja käsi peseb kätt kehtis ka siis.
Seisin ka toona tunde elavas järjekorras "meeldivalt lõhnavate" rekkameestega koos, kuniks naeratas õnn. Üle keskea proua-tolliametnik kurtis, et autol on kah kumm katki ja ei saa lõunale minna. Seepeale vahetasin ta auto (vaevalt koos püsiv roostes Opel) ratta ära ja edasi oli elu palju lihtsam. Tädi ütles, et järgmine kord otsi üles. Tulid kohale viipasid saba lõpus - tuli leti tagant välja, võttis paberid kaasa ja minuti pärast tuli tagasi, templid-värgid all. Kaua muidugi see ei käinud, sest ühel hetkel tegi transafirma hea pakkumise, et tollivad välja kah - ja siis polnud enam käia vaja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Tolleaegse tolliametnikuna võin öelda, et väljaveetav kaup meid üldse ei huvitanud, juhul kui tegu polnud kultuuriväärtuste või strateegilise kaubaga.
Arvata võib.

1992 olid riigist väljaviimisel, vastavalt just vastu võetud tollimaksu seadusele, tollimaksuga maksustatud ainult rapsiõli ja kultuuriväärtused.
Küsimus on, millega tegeles Soome toll nii umbes 1990/91 ja millega tegeleti meie "taasärganud turismi lipulaevadel" :D
Ja huvitav on ka see, et kes siis sisuliselt kontrollis 1990/91 läänepiiril toimuvat, kas juba nn "uus Eesti tolli ja piirikaitseteenistus", või ENSV/NSVL piirikaitse ja toll?
Või mõlemad koos? Või mitte kumbki ja oli vaakum?
Nõuka aegse tolliametniku töökohustused olid vist veidike teistsugusemad ka kui hiljem juba meie enda taastatud tolliametis.
Eesti tolliameti loomine sai alguse väidetavalt 16.01.1990
Eesti piirivalve taasloomise alguseks loetakse 01.11.1990
Nõukogude perioodil tegutses Eestis - NSV Liidu läänepiiril (merepiir, sadamad ja lennuväljad) keskvõimule alluv nõukogude toll. Formaalselt allus toll NSV Liidu Välismajanduse Ministeeriumile, kuid tegelikult omas küllalt selgeid sõjaväestatuse tunnuseid. Tollikoodeksis olid sätestatud tollikontrolli liigid kaupade ja reisijate liikumisel üle riigipiiri.....
Tsitaat allpool toodud allikast "Tollilugu"

1986 ja edasi toimunud rutiinide kohta tollitöös vene esimesest ettejuhtuvast allikast
Главное управление государственного таможенного контроля ... организовывало свою работу в тесном взаимодействии с компетентными органами при осуществлении ими пограничного контроля
http://customs.ru/folder/85854

*

Aga viina veeti segastel aegadel ikka mehistes kogustes.
Mäletan suuri "Panasonic" kirjadega papist teleka kaste, millede "sangaaukudest" paistsid viinapudelite kaelad.
Neid isegi ei peidetud ega varjatud.
Soome toll pidi olema lauspime, et seda mitte näha.
Mäletan ka, et üks neljast Eesti kuulsast "kummipaadipõgenikust" käis meie motellis "äripartneritel" vahel külas.
Ei mäleta, kas ta oli seotud selle viina Soome toomise või osa juba Soome toodud viina omatarbeks äravedamisega... (meil oli vahel seal nagu jaotuspunkt või nii) või käis lihtsalt niisama vanadel sõpradel külas piljardit mängimas ja Jaffat joomas :D

Kõige kurioossem juhtum oli meil toona see, et üks härra ärimees Tarmo V. topiti koos oma VAZ limuga (pead ei anna, aga meile jäigi lõpuni teadmine, et ilma dokumentideta ja need toodi talle hiljem Eestist järele !) Tallinnas Georg Otsa peale täielikus mäluaugus. Sest oli orgunnitud, paika pandud ja kokku lepitud pädevate asjapulkadega laevadel ja tollides, et härra peab just siis minema-tulema (ilmselt väärtusliku kauba pärast), aga ta sindrinahk kukkus Eestis pidutsema ja ei saanudki ennast enam enne tähtsat reisi pädevasse konditsiooni. Meie n.ö. "suurest ärist" väljaspool vegeteerijad olime rangelt diskreetsed ja üldiselt vältisime nendelt toonastelt ärimeestelt nüansside ja üksikasjade kohta pärimist. Kui nad ise midagi rääkisid, või kõrvalt tahtmatult kuulsid, siis OK aga muidu ei olnud meie asi ega teema.

Kuidas ta sinna laeva sai, kus või kuidas ta seal laevas oli, pole aimugi.
Igatahes tema oli üks härra, kelle limu (arvata võib, et koos viina vms laadungiga) mahtus toonastes kitsastes ja rasketes oludes ilusasti ka MS Georg Otsa pardale lahedasti ära.

Helsingis läksid n.ö. äripartnerid talle kohusetundlikult vastu ja tõid ta ilusasti meie motelli koos oma limuga ära.
Kuidas ta sealt laevalt koos masinaga maha saadi, kuidas ta üldse laevast üles leiti või kuidas ta piirikontrolli ja tolli läbis ilma dokumentideta, pole samuti aimugi.
Kui mees järgmine hommik meie motellis ärkas ja me seltskonnaga ühisköögis koos kohvitasime, siis ta ei uskunud, et Soomes on :mrgreen:
Mees juhatati lõpuks õue ning näidati talle Kehä III suunaviita ja eemalt paistvat Heureka keskust, pärast mida ta allaandnuna ainult pobises, et see ei ole võimalik, sest temal, tema enda sõnul, pole isegi dokumente kaasas...

Mina läksin toona tööle ära ja jätsin nad sinna oma semudega neid keerulisi asju klaarima ja selgeks rääkima :lol:


Aga eks olid jah vägagi segased ajad.
Kas toll töötas 1990 sügisest alates koos "Majanduspiiri kaitseteenistusega" "Eesti Riigi- ja Piirikaitseameti" all kuni veebruarini 1992 ja sealt edasi juba eraldi tolliameti all aga tegutses ainult ida- ja lõuna majanduspiiril?
Lääne piiril olid endiselt tegijateks nõuka piirivalvurid ja toll või mingi teatav vaakum?

Seda ida- ja lõunapiiril toimuvat on ikka siin-seal täpsemalt lahti kirjutatud, aga mis toimus läänepiiril 1990-1991 (ja miks mitte ka veel 1994) see on veidi segasem teema.



Lahedat lugemist.

Eesti Kodukaitse 1990
Kodukaitse läheb Eesti piirile
LK3
http://ham.kuusit.ee/doc/ham/Eesti-Kodu ... od_1-8.pdf

TOLLILUGU
Eesti Tolliameti areng 1991-2001
https://www.digar.ee/arhiiv/et/download ... YJ0mncUfuz

Piirivalve taasloomine ja areng aastatel 1990-2010
https://www2.politsei.ee/et/organisatsi ... 0-2010.dot
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 14 külalist