Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

Seda juttu, et N Liidu ajal Eestist erasektori noorloomi tõuloomadeks kuskile müüdi võib pohmas peaga õllekas parmudele rääkida kui muud juttu enam ei ole.
Olen nii kolhoosis kui sovhoosis ja riigiametis aastakümneid selle asja sees igapäevaselt olnud ja tean mida räägin.
Tõuloomade väljaspoole vabariiki müümisega võiks rääkida küll ühest ammu unustatud ja enam iialgi mittekorduvast võimalusest.Ja see liituks algse teemaga väga hästi.
Kas keegi pakub mida ma silmas pidasin?
avrnbr
Liige
Postitusi: 108
Liitunud: 29 Juul, 2016 18:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas avrnbr »

retti kirjutas: Kas keegi pakub mida ma silmas pidasin?
Loomasaatjad, ehk palgaline reisimine Venemaa ja vahel ka Kesk-Aasia avarustesse?
Mis alati väga murevaba ja lisateenistuse rohke polnud, aga siiski.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Need pullidega sahkerdajad mingid tõsised põllumehed ei olnud - ja loogiliselt see äri sai toimida ainult kolhoosist varastamise abil (jõusööt).
Täiesti tavaline käsitsitööna piimatootmine tasus end ka täitsa rahuldavalt ära, tõsi - see nõudis rohkem tööd ja seepärast aferistidele ei sobinud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

Kapten Trumm kirjutas:Need pullidega sahkerdajad mingid tõsised põllumehed ei olnud - ja loogiliselt see äri sai toimida ainult kolhoosist varastamise abil (jõusööt).
Täiesti tavaline käsitsitööna piimatootmine tasus end ka täitsa rahuldavalt ära, tõsi - see nõudis rohkem tööd ja seepärast aferistidele ei sobinud.
Kui pullipidamise asemel iga päev oleks olnud iseloomu panna kuskile karpi 3 rubla oleks täpselt sama tulemus saavutatud varastamist,tööd ja vaeva nägemata.
Iseasi kui sa näiteks olid suure kolhoosi automajandi juhataja.Ühel sellisel oli sigala 120 nuumikuga.Hea,kui ta kord kuus üle sigala ukse astus.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Illike »

1-2 pulli kasvatas üles ka ilma varastamata. Kraaviääred tuli puhtaks niita ja poest leiba tuua.
Vanaisaga sai ikka vahel poes käidud ja käruga sealt tagasi vormileiba toodud.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1000
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas davidsoniharald »

Sina linnavurle oled nüüd küll kõige õigem mees andma hinnanguid, kes on tõsine põllumees ja kes mitte. Oma 13 soveti ajal elatud aastaga oled sa ühe asja küll kaasa võtnud ilusti - nimetada aferistideks inimesi, kes tegelesid ettevõtlusega vastavalt oludele. Kohe selline ilus määratlus nõukogude ajast.
Kapten Trumm kirjutas:Need pullidega sahkerdajad mingid tõsised põllumehed ei olnud - ja loogiliselt see äri sai toimida ainult kolhoosist varastamise abil (jõusööt).
Täiesti tavaline käsitsitööna piimatootmine tasus end ka täitsa rahuldavalt ära, tõsi - see nõudis rohkem tööd ja seepärast aferistidele ei sobinud.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Põllumees olla tähendab aastakümnete pikkust perspektiivi. "Täna kasvatame pulle, homme teeme suhkruvatti" on tavapärased 80ndate ärikad, ei rohkemat.
Oma 13 soveti ajal elatud aastaga
Sina kullake jõudsid siis parimal hetkel liivakastis olla.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Illike kirjutas:1-2 pulli kasvatas üles ka ilma varastamata. Kraaviääred tuli puhtaks niita ja poest leiba tuua.
Vanaisaga sai ikka vahel poes käidud ja käruga sealt tagasi vormileiba toodud.
Ei see nii ei olnud.
Ma kogemata veel mäletan, mida tähendas töövaeva mõttes 2 piimalehma lehma talvise heina tegemine ja kraaviäärtelt seda teps mitte polnud võimalik saada. Selleks pidi heinamaad ikka nii 5 hektarit olema ja masinat kannatavat kultuurheinamaad, mitte looduslikku võssi. Vormileivaga ("lehma keeks") olen nõus.

Ja rõhk on "talvise", sest suviseks pidamiseks on karjamaad vaja. Umbes samapalju hektareid, sest üks veis jõuab neid ruutmeetreid tühjaks süüa (ja muidu ära sonkida) ikka kõvasti. Ja loomulikult eeldas see 5 hektarit juba mehhaniseeritud tegemist ehk traktorit.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Väino »

Meil tehti rohkem kui kahele lehmale heina ja korralikku heinamaad selleks ei eraldanud keegi. Mingi põka oli olemas küll, aga käsitsitööd jätkus ikka kõigile terveks suveks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kirjutasin seepärast, et "kraaviäärest niita" võib talveheina paarile lambale või 10 jänesele, aga mitte kahele suurveisele.
Kahe korraliku piimalehma talvine heina kogus on ca 50 rõuku. Loomulikult võib seda ka teeäärest kokku kraapida (suur vaev), kuid kasvupind (ja töömaht) on seal päris arvestatav. Eesti kliimas heina ei saa ilma rõuku panemata käsitsi teha (maas läheb hukka), see tuleb kõik niita (ok, isetehtud traktori ja lattniidukiga saab ka), korduvalt rehaga kaarutada, vaaludesse ajada, rõukudesse tõsta ja pärast rõukudest ära lakka vedada.

Loomulikult on protsess mehhaniseeritav (kaarutamine, pressimine), mis vähendab töövaeva, kuid masinaid sai ainult kolhoosist ja siis ei saa rääkida ilma varastamata tegemisest. Tollased heinapressid lõhkusid heina koledasti ja loomaad tõrkusid selle söömisel, samas käsitsi tehtut sõid ilusti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Kui pullipidamise asemel iga päev oleks olnud iseloomu panna kuskile karpi 3 rubla oleks täpselt sama tulemus saavutatud varastamist,tööd ja vaeva nägemata.
Ehk siis väiksemapalgaline oleks pidanud kogu oma palga karpi toppima. Pisut paremal järjel olijad poole. Sest neid oli küll ja küll, kes 70ndate lõpul ja 80ndate algul said palka 70-90 rubla. TPI värskelt lõpetanud insener sai 120 rubla miinus maksud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Illike »

Kapten Trumm kirjutas:
Illike kirjutas:1-2 pulli kasvatas üles ka ilma varastamata. Kraaviääred tuli puhtaks niita ja poest leiba tuua.
Vanaisaga sai ikka vahel poes käidud ja käruga sealt tagasi vormileiba toodud.
Ei see nii ei olnud.
Ma kogemata veel mäletan, mida tähendas töövaeva mõttes 2 piimalehma lehma talvise heina tegemine ja kraaviäärtelt seda teps mitte polnud võimalik saada. Selleks pidi heinamaad ikka nii 5 hektarit olema ja masinat kannatavat kultuurheinamaad, mitte looduslikku võssi. Vormileivaga ("lehma keeks") olen nõus.

Ja rõhk on "talvise", sest suviseks pidamiseks on karjamaad vaja. Umbes samapalju hektareid, sest üks veis jõuab neid ruutmeetreid tühjaks süüa (ja muidu ära sonkida) ikka kõvasti. Ja loomulikult eeldas see 5 hektarit juba mehhaniseeritud tegemist ehk traktorit.
Sinu mälestused on üks asi, teised on minu mälestused. Ei olnud kuskilt seda 5 ha võtta. Olid ema isa, vanaema vanaisa ja muud pereliikmed. Vastava suurusega vikat kätte ja hommikul välja, õhtul tagasi. Niitsid sealt kust kolhoos lubas. Ei olnud suurt heinamaad traktoriga tagaajada. Olid rehad kaarutamiseks. Algul saosse ja siis kas rõuku või kärpa. Vastavalt kaugusele elamisest. Ei olnud hobust heinaveoks, oli kahe rattaga käru.
Suvel oli lehm ketis ja minu kohustus oli lehma edasi panna. Plukki andis vahel kangutada välja ja pärast maa sisse tagasi. Sellist luksust nagu karjamaa ei olnud olemas. Jumala eest ei tohtinud kolhoosi karjamaale ajada, siis olid talvisest heinast ilma. Ma ei tea kus luksuslikes tingimustes küll Sina elasid, kuid meil oli asi niimoodi.
Ikka kraaviperved ja teeääred kust kolhoos masinaga ei saanud heina kätte.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Eks see oli kuidas kuskil. Meil oli heinamaa täiesti olemas, metskonnast sai hobust laenata, looreha kah. Niita tuli käsitsi, kaarutada samuti.Ära sai toodud hobuse ja heinakorviga, mõnel korral ka traktoriga. Kõige rohkem oli korraga laudas kaks lehma, kaks mullikat ja vasikas. Karjatamine käis külakorda mööda, lehmad aeti lahepõhja ja niimitu looma karjas oli, niipalju päevi tuli karjas käia. Lehmi sõi karjas kuskil kolmekümne tuuris. See siis põhjarannikul ja 70ndate keskpaik.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Minu vanaisal oli ühe mullika jaoks mingi paar hektarit heinamaad kasutada, käsitsi. Mis alustel, pole aimugi. Tagaaias teda peeti, aga niita oleks sealt saanud umbes ühe lamba heinad, mitte rohkem.

Illike, ma saan aru, et te siiski ka saite lehma pidada ja niita mingil laiemal maatükil - ega sa ju teda kraaviäärt mööda edasi pannud...?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kolhoosi maade hulgas oli omajagu endiseid talumaid, mida nad ei kasutanud - kuna põllud olid 80ndate masintöö jaoks väikesed. Arvan, et enamikes kolhoosides. Samas need ei olnud veel võsastunud (kasutati veel 60ndatel). Kui ma meenutan, siis "ametlikult lubatud" kolhoosniku 0,35 ha õueaiamaa asemel oli meil taolist "halli" maakasutust ca 11 hektarit. Umbes 5 oli heinamaa, umbes 5 oli karjamaa ja umbes 1 oli majapidamine+kartulipõld+odrapõld.
Karjamaa oli umbes meetrikõrguse okastraataiaga ka piiratud. Otra kasvatati söödaks ja see külvati käsitsi, kuid lõikas kolhoosi kombain mingi meelehea eest. Heinamaal ja kartulimaal oli tööd rohkem. Seal piirdus kolhoosimasinate panus sügiskünni ja sitalaotamisega. Heinamaa lapid olid sellised nii 100x100 või 150x200 m mõõtudega.

Meie heinamaad asusid suure maantee ääres, kui see oleks suur patt olnud, küllap siis "organid" oleks sekkunud. Kui "organid" poleks märganud, küllap mõni kade külajoodik oleks teatanud "kuhu vaja". Sest heinarõugud seisid seal nädalaid ja käsitöö võttis aega. Ma ise arvan, et kui toona oleks saanud osta MTZ-82 kuskilt, siis oleks kündnud ja laotanud ka ise. Kombaini poleks mingi poole hektari peale mõtet osta. Toona oli probleem traktori saamine, mis tuli kas ise ehitada (st see polnud künnivõimeline) või nihverdada kuskilt mingi mahakantud T-16 või T-25 ja hoida sellega madalat profiili. Isegi T-40 ei teadnud, et kellelgi oleks endal olnud. Ei tohtinud olla. T-16 või T-25 ei suutnud künda, künnivõime algas (hädaga) peale T-40-st (soovitavalt muidugi Belaruss).

Arvan, et sellisele asjale vaadati läbi sõrmede, kui kolhoositööl olid heas kirjas, siis oli esimehel kama kaks, mis vabal ajal tegid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot], TALUPOEG TALUJA ja 20 külalist